MIHHAIL LOTMANI KODULEHEKÜLG
  • Blogi
  • Minust
  • CV
  • Publikatsioonid
  • Meedias
  • Galerii
  • Failid
  • KFT
  • Vaba Akadeemia

Pensionireformist: võhiku ääremärkused

1/17/2020

12 Comments

 
​Kujutan juba ette reaktsioone sellele postitusele: Lotman on ajupestud parteisõdur, seepärast ta kirjutabki nii. Nagu paljudes sedalaadi heietustes, on selles osa tõtt, aga osa ka valet. Algul olin pensionireformi vastane ning olen sel teemal sõna võtnud ka erakonna volikogus. Usun siiamaani, et kolme samba süsteem on põhimõtteliselt õige. Samuti vastab tõele, et olen oma seisukohta muutnud suurel määral tänu selgitavatele vestlustele erakonnakaaslastega, eriti nendega, kes erinevalt minust on majanduses ja rahanduses pädevad. Sellegipoolest poleks ma iialgi hakanud sel teemal sõna võtma, kui see ei väljendaks minu enda sügavaid veendumusi. Mis aga puutub parteisõdurisse, siis suhe on siiski vastupidine: mitte sellepärast ei avalda ma neid ja neid arvamusi, et erakond mulle need ette kirjutab, vaid sellepärast kuulun ma Isamaasse, et minu veendumused langevad suurel määral erakonna ideoloogiaga kokku.  

Kogu diskussioon teise samba reformimise üle on kattunud valemetafoorika ja demagoogiapilvega. Püüangi selles asjas natuke selgust luua. 

Mida kujutab endast nn teine sammas? 
​
Picture

​Esiteks, inimene "investeerib" sellesse kaks protsenti oma palgast. Miks ma panin selle sõna jutumärkidesse? Investeerimine on vabatahtlik tegevus ning ma olin ja olen teise pensionisamba pooldaja, kuid ainult sellisel kujul, et tegemist on tõepoolest vabatahtliku investeeringuga. Kui aga raha eraldamine on sunniviisiline, nagu see praegu on, siis see ei ole investeerimine, vaid kannab teist nimetust: maks. Isamaa ettepanek ongi maksumaksja maksukoormuse vähendamine. Ma saan aru, miks sotsid on sellise sammu vastu, kuid mul on palju raskem aru saada "liberaalsest" Reformierakonnast. 

Teiseks, sellele kahele protsendile "paneb riik omalt poolt neli protsenti" juurde. See ei ole lausvale, kuid see on tõest kaugel. Riigieelarves ei ole ühtegi rida, mis kajastaks seda nelja protsendi eraldamist. Need neli protsenti võtab riik inimese esimese samba vahenditest ja paigutab need ümber teise sambasse. Niisiis, riik ei pane midagi juurde, vaid tõstab vahendid maksumaksja ühest taskust teise taskusse. Mis selles halba on, peale eksitava retoorika? Kaks asja. Esiteks on esimene ja teine pensionisammas allutatud erinevate finantsmehhanismidele. Teine sammas on seotud maailmaturgude konjunktuuriga: majanduse tõusu ajal see tõuseb, languse ajal langeb, kriisi ajal võib aga üldse kokku kuivada. Mis aga puudutab esimest sammast, siis erinevalt teisest sambast kuulub see indekseerimisele ning just see mehhanism tagab praegustele pensionäridele väikese, kuid stabiilse pensionikasvu. Teiseks, eksitav on väide, nagu oleks Eestiga sarnane süsteem mitmes riigis edukas. Minu teada täpselt sellist süsteemi nagu Eestis ei esine kusagil (kui ma eksin, siis hea meelega tutvuksin vastavate näidetega): pensionifonde kasvatatakse kas tõepoolest eelarvelistest allikatest või teeb seda tööandja. Pensionivahendite ümbertõstmine maksumaksja ühest taskust teise on omamoodi Eesti Nokia. 
​
Picture

​Kolmas asi, mis oli seotud teise sambaga, on see, kuidas ja kuhu need vahendid investeeriti ja kuidas pensionär selle "oma raha" kätte saab. On avalik saladus, et sellisel kujul teine sammas oli kasulik ennekõike pankuritele ja kindlustusseltsidele, kes millegipärast määrati vahelüliks fondide ja pensionäride vahel. Selle süsteemi üle nuriseti juba ammu, kuid mingisuguseid konkreetseid samme selle vastu ei võetud. Alles siis, kui Isamaa tuli oma reformiplaaniga välja, tekkis arvustajate koor, kelle sõnul "seda oleksid nad nagunii muutnud". Ei ole aga selge, miks nad siiamaani seda pole muutnud ning kes vastutab nende arvatavasti miljonitesse (või isegi kümnetesse miljonitesse) ulatuva kahju eest, mida juba pensioneerunud teise samba omanikud on kannatanud, kui on oma sambaraha kindlustusseltsidele üle andnud. Seletuseks vaid niipalju, et kindlusseltsides see raha lihtsalt seisab ja kaotab oma väärtust inflatsiooni tõttu; ükskõik milline investeerimisviis oleks pensionärile märgatavalt soodsam.

Eriti suur vale peitub aga väljendis "pensionisüsteemi lammutamine". Pakutav reform ei ole pensionisüsteemi lammutamine, vaid kapitaalremont ja ehitamine. Kui rääkida lammutamisest, siis lõhutakse ehk üksnes osa maksuorjuse ahelatest. Teine sammas jääb, võimalus sellesse raha koguda on inimestel endiselt olemas ja riiklikult soodustatud, eriti kui kaob kindlustusseltside vahelüli. Igaks juhuks märgin, et mina ise olen (vabatahtlikult, kui see veel võimalik oli) teise sambaga liitunud ega kavatse sealt väljuda, kuna mul endal ei ole huvi, kompetentsi ega aega ise investeerimisega tegeleda. Küll aga paneb mind imestama, et suur osa teise samba puutumatuse kaitsjatest ei ole teise sambaga liitunud ning eriti küüniline tundub mulle see, et teise sambaga pole liitunud mitmed Reformierakonna riigikogusaadikud, eriti need, kes on kompetentsed majanduses ja rahanduses. Ei tea, miks?

​Samuti küünilised on väited, nagu tooks kavandatav pensionireform tulevikus kaasa vaesuse ja igasugused sotsiaalmajanduslikud katastroofid. Nii Eesti Pank kui ka mõningad eksperdid on esitanud graafikuid, mis näitavad, kuidas teise samba kaotamine mõjutab 25-30 aasta pärast negatiivselt pensione. Enamik andmeid on tuletatud lihtsa ekstrapoleerimismeetodiga, eriti suurt oletavat mõju avaldab demograafiline faktor. Kuna Eesti ühiskond vananeb, pensionäre on aina rohkem, iga pensionäri kohta aina vähem maksumaksjaid, heietatakse kolme lahenduse teemal: mida nüüd teha pensionäride elamisväärse elu tagamiseks, kas tõsta pensioniiga või makse või siis tuua massiliselt võõrtööjõudu. 

Kõigepealt tahan osutada asjaolule, et teine sammas oma reformimata kujul ei suudaks mitte mingil määral tagada tulevastele pensionäridele väärikat vanaduspõlve. See pole isegi mitte demagoogia, vaid lihtsalt vale. Edasi, vaikimisi lähtutakse asjaolust, et rahvaarv ja SKP on võrdelises seoses. Et see ei ole nii, tuleb heita pilk mitte udusesse tulevikku, vaid võrdlemisi selgesse minevikku: veerand sajandit tagasi oli Eesti rahvastik praegusest märkimisväärselt suurem ja noorem. Kas keegi tahab väita, et ka Eesti SKP oli tollal proportsionaalselt suurem, võrreldes praegusega? Demagoogia? Jah: me ju teame, mis oli minevikus ja mis põhjustas sellised proportsioonid. Teame küll minevikku, aga suhtun väga ettevaatlikult nendesse, kellele on tuleviku asjaolud täiesti selged. Teame, miks ei olnud minevikus rahvaarv ja SKP võrdelises seoses, aga millegipärast peame uskuma, et tulevikus nad on. Mitte ükski arvutus -- ei Eesti Panga ega kellegi teise -- ei arvesta tööviljakuse kasvuga, tehnilise progressi ega tehisintellekti võimalike mõjudega majanduskasvule. 
​
Picture

​Siin aga tuleme väidetava massiimmigratsiooni juurde. Mind paneb üllatuma, kuidas liberaalid arvavad, et praegu on kõige pakilisem aeg niigi EKRE poolt ärahirmutatud inimesi veel rohkem migrantidega hirmutada. Tuletan igaks juhuks meelde, et paar aastat tagasi oli eesti meedias hoopis teistsugune paanika: tehisintellekt võtab kõik töökohad ära ja siis jäävad inimesed (sh Eesti inimesed) töötuks. Niisiis, kumb kohutav tulevik meid siis ees ootab? Kas õudne tööjõupuudus, mille leevenduseks oleme sunnitud tooma sisse migrantide hordid, või vastupidi, kõik töö teevad ära automaadid ja mitte ühegi migrandi jaoks tööd ei enam leidugi? Või siis ökoloogilised faktorid: miks pole prognoosides üldse arvestatud nendega?

Ning lõpetuseks. Kogu pensionireformi kriitikat läbib üks fundamentaalne paralogism: ühelt poolt pidi teine sammas olema ülimalt hea ja kasulik, teiselt poolt aga toob selle vabatahtlikuks tegemine kaasa massilise sambast põgenemise. Kas inimesed on massiliselt lollid või on tõepoolest teises sambas mingi viga?

Kui see teema oli Riigikogus arutlusel, tõi sotside esindaja Riina Sikkut ilmeka paralleeli: laps ei taha lasteaeda minna, aga lasteaed on talle kasulik. Nii ka siin: rumal maksumaksja ei saagi aru, kui kasulik talle teine sammas on, aga targad riigiisandad ja -emandad viivad ta vägisi sinna, ehk ta ükskord oskab neid tänada. 

Picture

Jällegi, kõrged maksud ja inimeste sunniviisiline õnnelikuks tegemine vastab sotsialistlikule ideoloogiale. ​Parempoolne ideoloogia lähtub vabaduse presumptsioonist: inimesel peab olema vabadus teha oma valikuid ka finantsvaldkonnas, ning see puudutab ka teise pensionisambaga liitumist. Nagu öeldud, mina olen teise sambaga liitunud, aga see ei tähenda, et kõik peavad tegema nagu mina.
12 Comments
AS
1/19/2020 08:28:55 am

Kuna ei ole antud valdkonnas väga pädev ning ei suutnud leida ka vastavat informatsiooni mujalt, siis otsustasin küsida siit. Nimelt, Te kirjutasite, et kindlustusseltsid on vahelüliks pankade ja pensionäride vahel ning et kindlustusseltsides see sambaraha lihtsalt kaotab väärtust oma inflatsiooni tõttu. Kas see siis tähendab, et kui inimene läheb pensionile, siis inimene sõlmib kindlustusfirmaga lepingu ja kõik inimesele kuuluvad fondi osakud tehakse korraga rahaks ning seejärel kantakse see raha täies ulatuses kindlustusseltsile, mis siis ainult hoiustab seda ning korraldab sealt väljamakseid? Kuna sellisel juhul tõesti jääb raha lihtsalt kindlustusseltsi kontole seisma ning väheneb nii kindlustusseltsi tasude kui ka kaotab oma väärtust inflatsiooni tõttu, siis tekib küsimus, et kuidas küll ei suudetud leida paremat alternatiivi?

Reply
ML
1/20/2020 04:30:49 am

Jah, Te saate asjast õigesti aru.

Reply
xl
1/20/2020 11:58:19 pm

Päris nii ei ole, et jääb kindlustusseltsi kontole seisma - selts ikka investeerib selle, aga nagu teada on selleks puhuks sobivate väheriskantsete investeeringute tootlus (riigivõlakirjad jmt) praegusel ajal nullilähedane.
Muide, väljamakseteks kindlustusseltsi kõrval rohkemate alternatiivide lubamiseks tehti ettepanekuid juba ammu, aga Isamaa rahandusministrid millegipärast suhtusid sellesse leigelt.

Mark M
4/7/2020 11:48:49 pm

Hr Lotman, kuidas mõista seda, et Venemaa maarahvas sai passid 1974 aastal....

Mark M
4/7/2020 11:44:40 pm

Lgp M Lotman, palun kommenteerige fakti, millest ajaluulutajad(- loolased) vaikivad - mida see tähendab, et Venemaa maarahvas sai passid 1974(mitte 1874)a.?Mul oma arvamus olemas, aga Teil?

Reply
Mark M
4/7/2020 11:51:49 pm

Vabandust, internet pole käpas

Juri
1/19/2020 08:49:23 am

"""....EKRE poolt ärahirmutatud inimesi ...."""

Inimesi ei hirmutanud ära mitte EKRE vaid tänu meie parimast parimale majanduspoliitikale on üle 100 000 inimese väljamaal tööl ja see mis nad seal näevad, hirmutas inimesed ära. Samuti ka ilma väidetavalt immigratsioonita pruunistuv linnaruum.

EKRE on ainult tagajärg. Ja see on alles algus.

Reply
-
1/21/2020 05:10:39 am

Lisan arutelule veel paar asjaolu, mis pälvivad vähe tähelepanu. Kui ekstrapoleerida palgakasv ning võtta arvesse senine fondide tootlikus, siis saame, et ~80% fondi väärtusest kogutakse viimase 20 aasta jooksul enne pensionit ning ~50% viimase 10 aasta jooksul. See tähendab seda, et viletsamatel töökohtadel või tööhõiveta kõrgemas eas inimeste haavatavus on tänu sellele kordades suurem kui näiteks pidevalt tööga hõivatud ja keskmist palka saav inimene. Ehk siis, 50 aastaselt kasvõi aastaks või paariks töötuks jäämine mõjuks tulevasele pensionile katastroofiliselt. Selline süsteem sisuliselt toodab sotsiaalset ebavõrdsust.

Ja see, kuidas kindlustusfondide väljamaksete süsteem koorib 2. sambalt sisuliselt igasuguse tootlikuse on juba omaette teema.

Reply
Väino
1/21/2020 01:00:05 pm

Tegelikult meeldiks variant, et esimesest sambast ära võetu sinna tagasi suunata ja järelejäänu osas siis mis iganes. Poolas vist võeti, sarnane pensionisammas, tuimalt riigile tagasi ja kogu moos.

Reply
Laide Mäe
1/23/2020 12:16:27 pm

Tere.Siin on kõik väga hästi selgitatud.Igati arusaadav artikkel.
Loomulikult peab see olema inimese oma valik.
Kes sellele vastu igati kirjutavad,ei esinda inimeste huve vaid neil ikka mängus mingil moel omad huvid.

Reply
Tiit
1/25/2020 01:44:46 am

Kuna enamusele II sambaga liituma meelitatutele ei selgitatud, et see 4% tuleb nende sots. maksust ja seetõttu hakkavad nad I sambast hiljem vähem saama, siis on neid inimesi petetud.
Seega oleks loogiline pöörata ka see pettus tagasi ja anda väljujatele vabadus valida, kas nad tahavad välja võtta kogu poti või ainult oma 2% ja n.ö "riigi poolt lisatud" 4% tagasi panna oma sots maksu arvestusse. Ehk hakata seega saama hiljem I sambast samaväärselt mitteliitunutega.

Reply
Tiit Kuuskmäe
1/25/2020 12:04:35 pm

Tere,

head mõtted. Täiendaksin omalt poolt sellega, et kui juba reformimiseks läks, siis võiks putitada ka TSD (tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioon) vormi esitamist.

Hetkel nõuab TSD esitamine raamatupidamislikke teadmisi. Lihtsalt niisama peale vaadates ei ole võimalik sellest aru saada. Lisaks tuleb väljaspool infosüsteemi (nt paberinurgal) teha arvutusi, mida tegelikult võiks teha MTA infosüsteem. Samuti võiks MTA infosüsteem suuta ise tuvastada, kas isikul juba on tulumaksuvaba miinimum mõne (teise) tööandja palga kaudu maha arvestatud või mitte (praegu peab seda aspekti väljaspool infosüsteemi meeles pidama, samas kui riigil on see info andmebaasides olemas).

Juriidilist isikut saab Eestis registreerida tõepoolest loetud minutitega. Samas kui tahta riigile makse maksta - sh antud juhul pensionifondi suunas minevat summat õigesti teele panna -, siis see enam paari klikiga ei käi. Tõsi - kõik maksud ilmselt ei pea ega saagi paari klikiga käia. Kuid palgalt arvestatavate maksude loogika on siiski üle igasuguste organisatsioonide ja ettevõtete sisuliselt sama. Selles vaates võiks MTA süsteemi ühtlustada nii, et kui mõnel ettevõtjal või kodanikuühendusel on tahtmine maksta palka ja sellega seoses ka makse, siis ta sisestab MTA süsteemi netopalga summa (ehk selle sama summa, mida ta töötajale ülekandega maksab) ja süsteem ise kogub info muudest andmebaasidest võimalike tulumaksuvabade miinimumide jms osas kokku + teeb kõik ülejäänud arvutused selles osas kui suur summa tuleb maksudena kanda Rahandusministeeriumi kontole. Praegu MTA süsteem natuke teeb seda kõike, aga natuke ei tee ka.

Tõsi, see võib tunduda tehnilise teemana, mis Riigikogu pädevusse ei kuulu, kuid - olemata seda teemat süvitsi uurinud - kipun kahtlustama, et MTA lähtub oma vormi ülesehitusel siiski valdkondlikest seadustest, mistõttu seadusandjal on siin oma - kas või väike - roll.

Reply



Leave a Reply.


    Disclaimer.

    0. Kõik minu blogis avaldatud tekstid on Copyleft tingimuste kohaselt vabalt kasutatavad teosed.
    1. Tere tulemast minu blogisse. See on minu isiklik inforuum, kus ma väljendan oma mõtteid tsenseerimata kujul, ilma kõõritamata poliitilise korrektsuse suunas.
    Kui kedagi mu mõtted või sõnad riivavad -- palun ette vabandust. Aga selline ma kord juba olen.
    2. Ma tervitan igasuguseid kommentaare nii allkirjastatult kui anonüümselt, nii sõbralikke kui kriitilisi ja lausa vaenulikke, ainus kriteerium on sisukus.
    3. Ma ei premodereeri kommentaare (samas ei vastuta selle eest, kui need minust sõltumatul põhjusel ei ilmu).

    4. Kommentaarid, mis ainult kaasa kiidavad või sisutult sõimavad, ma lihtsalt eemaldan. Tegu on minu isikliku ruumiga, mille eest vastutan nii moraalselt kui juriidiliselt.
    5. Samuti kustutan kommentaarid, mis sisaldavad reklaami või sisutuid linke.
    6. Igale kommentaarile ma ajapuudusel vastata ei saa.


    Autor

    Mihhail Lotman,
    ζῷον πολιτικόν

    RSS Feed

    Arhiiv

    March 2023
    February 2023
    December 2022
    June 2022
    March 2022
    February 2022
    January 2022
    September 2020
    August 2020
    July 2020
    June 2020
    May 2020
    January 2020
    December 2019
    November 2019
    September 2019
    August 2019
    July 2019
    June 2019
    May 2019
    April 2019
    March 2019
    February 2019
    January 2019
    December 2018
    November 2018
    October 2018
    September 2018
    August 2018
    June 2018
    May 2018
    April 2018
    March 2018
    February 2018
    January 2018
    December 2017
    October 2017
    August 2017
    July 2017
    June 2017
    May 2017
    April 2017
    March 2017
    February 2017
    January 2017
    December 2016
    November 2016
    October 2016
    September 2016
    August 2016
    April 2016
    March 2016
    February 2016
    January 2016
    December 2015
    November 2015
    October 2015
    September 2015
    July 2015
    June 2015
    May 2015
    April 2015
    March 2015
    February 2015
    January 2015
    December 2014
    November 2014
    October 2014
    September 2014
    August 2014
    July 2014
    June 2014
    May 2014
    April 2014
    March 2014
    February 2014
    January 2014
    December 2013
    November 2013
    October 2013
    September 2013
    August 2013
    June 2013
    May 2013
    April 2013
    March 2013
    February 2013
    December 2012
    November 2012
    October 2012
    September 2012
    June 2012
    May 2012
    April 2012
    February 2012
    January 2012
    December 2011
    October 2011
    September 2011
    August 2011
    July 2011
    June 2011
    May 2011
    April 2011
    March 2011
    February 2011
    December 2010
    October 2010
    September 2010
    August 2010


    Rubriigid

    All
    Eesti ühiskond
    Eesti ühiskond
    Eesti ühiskond
    Eetika
    Eetika; Religioon
    Film
    Filoloogia
    In Memoriam
    Irl
    Jalgpall
    Kangelaseepos
    Keskkond
    Kgb
    Konverentsid
    Kultuurisemiootika
    Kunst
    Lähis-Ida
    Lollus
    Luule
    Muusika
    Pagulased
    Poliitika
    Puust Ja Punaselt
    Raamatud
    Reisid
    Seks
    Semiootiku Vaatevinklist
    Tähtpäevad
    Terror
    Ühiskond
    Ühiskond
    Valimised
    Välispoliitika
    Vandenõuteooriad
    Värsiteadus
    Värsiteadus
    Venemaa

Copyleft (ɔ) by Mihhail Lotman