MIHHAIL LOTMANI KODULEHEKÜLG
  • Blogi
  • Minust
  • CV
  • Publikatsioonid
  • Meedias
  • Galerii
  • Failid
  • KFT
  • Vaba Akadeemia

Parempoolsusest

7/24/2020

24 Comments

 
Maailma poliitika on kreenis, ja see kreen on aina tugevam. Ka traditsiooniliselt parempoolsed erakonnad, nagu näiteks Saksa kristlikud demokraadid, keskenduvad aina rohkem mitte loomisele, mitte produktiivsusele, vaid kvootidele ja „õiglasele“ ümberjagamisele. „Mõõdukal“ Joe Bidenil, kellel on head väljavaated saada järgmiseks USA presidendiks, on valimisprogrammi kopeeritud demokraatliku erakonna kõige radikaalsema tiiva seisukohad. Siin ei saa enam isegi rääkida Rootsi stiilis mõõdukast sotsialismist, tegu on pigem Ladina-Ameerika sotsialistlike mudelite ülekandmisega.

On levinud väide, et klassikaline parempoolse ja vasakpoolse poliitika vastandamine on vananenud, on vaja teha uusi ja peenemaid eristusi. See on isegi osaliselt õige, kuid põhiline eraldusjoon käib ikkagi parempoolse ja vasakpoolse poliitika vahel. See eraldusjoon on selge ja kergesti arusaadav. Kes on suveräänne poliitiline subjekt: kas kodanik või mingi institutsioon (klass, partei, erinevad riiklikud struktuurid vms, lõppkokkuvõttes riik ise)? Kas kodanik on vaba oma valikutes ja vastutab ise nende eest, olles oma õnne sepp, või tagab riik talle kõike vajaliku, kusjuures riigil on õigus otsustada, mida see või teine inimene vajab?

Vasakpoolne ideaalne ühiskonnamudel on hooldekodu, kus kõigile hoolealustele tagatakse turvaline äraelamine ning jagatakse võrdselt ja õiglaselt kõik õigused ja hüved. Kedagi ei eelistata, kadedusel pole enam alust, kõik on võrdsed ja õnnelikud, ei pea muretsema homse päeva pärast. Selle kõrval ei tundu parempoolne alternatiiv eriti ahvatlev. Inimene peab ise otsustama, valima ja vastutama oma otsuste ja tegude eest. Nt mida ja kuidas ta ostab, kui palju laenab, kuidas kindlustab ta oma tervist, elu ja vara, kuidas ja kui palju investeerib oma pensionisse. Kui inimene vasakpoolses mudelis on hoolealune, siis parempoolne ideaal on peremehelikkus.

[Eesti sõna ’peremees’ on mõneti problemaatiline, aga annab ka olulise võimaluse. Probleem seisneb võimalikus seksismis, mille ma tahan kohe kõrvaldada: kui ma räägin peremehe-olekust, pean ma silmas, et selle omaduse kandjaks võib olla nii peremees kui ka perenaine. Teiselt poolt aga tabab eesti sõna väga olulist asjaolu: perekonna loomine ja selle eest vastutamine on parempoolse maailmavaate seisukohalt olulisel kohal].

Peremees on vaba inimene, kuid tema õlul lasub suur vastutus: oma pere, kodu, omandi, aga ka maa ja rahva ees. Ning mõeldes perele arvestab peremees, et tema elupäevadega elu ei lõpe, ta mõtleb oma laste, lastelaste ja nende laste peale, püüdes jätta neile väärika elukeskkonna. Nii ei suhtu peremees loodusesse vaid kui ressurssi, tuluallikasse. Ta teab, et loodus ei ole tema oma, ning ta üritab jätta tulevastele põlvedele puhta looduse oma mitmekesisuses.

Lihtsam on olla üürnik sotsiaalmajas, riik tagab sulle elamispinna, kui see lagastub, on sul õigus nõuda uut. Riik peab tagama. Vasakpoolsus on atraktiivne, tasuta asjade ja teenuste lubamine ei ole juba ammu avalikult vasakparteide lubadused, ka teised – eriti enne järjekordseid valimisi – on agarad oma tasuta nänni lubadustes. Kuid tasuta asju (pean siin silmas materiaalseid asju) ja teenuseid pole olemas. „Tasuta“ tähendab kas seda, et maksab keegi teine, või pigem isegi seda, et sa maksad ise, kuid mitte otse, vaid kaudselt läbi maksude.

Ilusal perspektiivil, mida pakub vasakpoolne mudel, on kaks tumedat plekki, millest tavaliselt ei räägita. Esimene on seotud jagamisega. Kui kõik jagatakse võrdselt, siis kes on see jagaja, kes otsustab, kuidas, mida ja kellele jagada? Isegi kui siin mitte kahtlustada pahatahtlikkust, toob selline mudel paratamatult kaasa vohava bürokraatia: jagajaid on vaja ja jagaja positsioon on atraktiivne. Samuti kasvab kontrollijate ja kontrollijate kontrollijate hulk jne. Teine aspekt on õpitud abitus: inimesed harjuvad sellega, et nende eest kõik otsustatakse, ning ei julge ega oska ise teha lihtsamaidki otsuseid. Olen seda ka ise näinud erinevates Skandinaaviamaades, kus on pikad sotsiaaldemokraatliku valitsemise traditsioonid. Võib tunduda, et siin polegi probleemi: inimene elab turvalises ja kindlas keskkonnas, kus tal puudubki vajadus riskantseid otsuseid teha. Paraku aga näitavad sotsiopsühholoogilised uuringud, et selline turvalisus halvendab elukvaliteeti ja tekitab depressiooni ja muid vaimseid probleeme.

Vasakagenda hiilib ka nendesse Eesti erakondadesse, mis loevad ennast parempoolseks. Reformierakonda peetakse parempoolseks erakonnaks, kuid juba ammu on see muutunud: kadumas on ettevõtjasõbralikus, mitme Riigikogusaadikute sõnavõttudest kumavad selgelt läbi sotsialistlikud hoiakud. Näiteks teise pensionisamba saaga. Ma saan aru sotsidest, kes Riina Sikkuti suu läbi võrdlesid Eesti elanikke lastega, kes ei taha minna lasteaeda, aga nende enda huvides tark ema nad ikkagi sinna viib. Kuid mul on palju raskem aru saada reformierakondlaste ägedast vastuseisust teise samba vabatahtlikuks muutmisele.

Mis puudutab EKRE-t, mis polevat üldse vasakpoolse Rahvaliidu järglane, siis selle hoiakud tulid ilmsiks praeguse põllumajanduskriisi ajal. Kõlava retoorika kohta, kuidas eestlased tahavad ise põllul tööd teha ja saagikorjamiseks tuleb maale suunata õpilased, on mul ainult kaks märkust. Esiteks, eestlane tõepoolest ei põlga maatööd, kuid ta tahab olla maal peremees, mitte sulane. Ning teiseks, kogu see uus suurepärane EKRE põllumajanduse päästmise programm pole midagi muud kui kolhoosikorra taaskehtestamise katse. Nõukogude sotsialistlikus põllumajanduses oli hõivatud ebaproportsionaalselt suur protsent elanikkonnast, kes aga ei tulnud oma ülesannetega toime. Igal kevadel oli vaja saata tudengid ja teadusasutuste töötajad põllult kive korjama, eriti kibe oli aga saagikoristusaeg, kui põldudele saadeti ka koolilapsed. Nõukogude fraseoloogias nimetigi sügisesi põllutöid lahinguks saagi eest. Ma pole oma vaadetelt patsifist, kuid loodan siiski, et minu lapselapsed ei pea kunagi pidama lahinguid Eesti põldudel.

24 Comments
Juhani
7/25/2020 03:00:45 am

Pakun kolmanda pleki: keegi peab "hooldekodu " hooldama ja teda sunnitakse, jõuga. Kui Puhh soovib pidada sõpradega grillipidu, siis peo nimel tuleb lüüa üks Notsu maha, muud valikut ei eksisteeri. Notsust ei räägita, pole viisakas.

Kunagi, kui mul oli veel FB, siis vaidlesin ühe tuttavaga, kes agiteeris valima kommunisti (Loone jüngrid) jutuga, et riik peaks rohkem toetama ja aitama. Ma üritasin temalt küsida, kas ta teab, kust tuleb praegu riigi poolt jagatav ehk kui suured on maksud. Ta teadis, et need on umbes 20% ja see ei ole suur summa. Arvan, et selle arvamuse põhjuseks on välja mõeldud vale nimega tööandja maksud ehk brutopalk. Ma näitasin, et hinnates maksukoormust nii maksukalkulaatorite kui riigieelarve / tööl käijad järgi, tuleb maksukoormus üle 50% ja iga inimese kohta praegu mälu järgi 800/kuus. Tema vastus: oi, pole võimalik, riik on järelikult väga ebaeffektiivne. Hetk hiljem ta jätkas vana lauluga: jagame rohkem, aitame rohkem. Mida jagame - Notsust ta ei suutnud mõtelda. Ehk kuna tegelik "kust jagatav tuleb" ei vastanud tema eelarvamusele, siis see visati maailmapildist ilusa muinasjutu nimel välja, ta tahtis uskuda muinasjuttu ja ta oli sõprade mõttes sotsiaalses kajakambris, muud mõtted ei olnud selles seltskonnas kosher. Teiseks üritasin väita, et kuna ta ning tema tutvusringkond (salongikommunistid) teenisid keskmisest oluliselt vähem, siis nad panustavad absoluutsete maksudega niigi keskmisest oluliselt vähem ning neil kui noortel, tervetel ja haritud inimestel ei ole õigust nõuda, et riik peaks rohkem aitama (ehk kes peaks neid teenima?), nad on juba hetkel ühiskonnale pigem koormaks, kuna nad ei panusta isegi mitte keskmise inimese tasemel, nad on netosaajad, kes ei anna juba praegusele grillpeole enda panust.

Maksude võimalik 50% tekitab ka küsimuse, missugusest koormusest edasi kaotab inimene iseseisvuse. Minu isiklik arvamus on, et ideaalne riigi osalus on 40-49% kandis, pool tehakse ühiselt, sest see tundub kõige vähem raiskav (võrdluseks usa meditsiin). Siin mõtlen protsendi all riigieelarve / tööga hõivatud. Minu mulje kohaselt, kui koos tegemise protsent kukub palju alla 50, siis hakkab ühiskond lagunema, näiteks mul on arvamus, et usa covidi epideemia on põhjustatud individualismist ja klassivahedest st ma ootasin seal Euroopast palju suuremat epideemiat. Samas, kui riigi osalus on üle 50%, siis kaotab inimene iseseisvuse ja motivatsiooni olla vaba, tema valikutel ei ole reaalse elu tagasisidet, ta ei olegi oluline. Primitiivne inimene/poliitik võib soovida tuhmunud silmadega abi saavaid kodanikke, et siis olla nende kuningas, valu leevendaja, tunda enda üleolekut.

Arvan, et normaalne inimene ei taha sots abi programme, vaid soovib investeerida. Kuuldu järgi on Eesti haridus masendav tädide reeglistik ja kvaliteet langeb. Küsisin ühe eliitkooli matemaatika õpetajalt, ta ütles, et lapsed ei suuda enam vastata kõigile küsimustele, vaid valivad ühe, see võib olla esimene või viimane, aga enam mitte kõik küsimused (kui küsimused ei ole loetelus 1, 2 jne). Praegu kirjutades tekkis mul sellest mingi seos hooldekodu ühiskonna ja meeldivuse konseptsiooni tulemusega, aga ma hetkel ei tea. Füüsika põhikooli eksam kaotati, sest muidu oleks pooled pidanud läbi kukkuma st tase on langenud alla aktsepteeritava, edasi paneme silmad kinni ja jätkame (allikas oli ok, füüsika õpetajate arvamused vaidluse käigus). Võrdluseks, Kanadas teevad inimesed phd, et saada keskkooli õpetajaks. Palun investeerime, mul on pensionipõlves vaja ainult haritud ja tugevat ühiskonda, mitte raha, mis kasu on rahast, kui pole kelleltki osta kauges tulevikus tegelikult hädavajalikku hooldekodu teenust.

Praegusest Eestist vasakpoolsemate vaadete populaarsus on minu arvates võimalik ainult tänu mõistele brutopalk, sest see mõiste ei luba mõtelda, mõista maksukoormust, sh palgamaksud ja aktsiisid. Mõiste brutopalk ei oma mitte mingit seost tegeliku maailmaga, see on välja mõeldud kohustuslik abstraktsus, reaalses maailmas on olemas ainult netopalk + ülekanne maksuametile = tööandja kulu, muu on tehete ja protsentidega hämamine. Brutopalgal põhinev arvutus tundub visuaalsel vaatlusel ilus (nn graafiku järgi hinnates), maksud tunduvad väikesed. Brutopalk on bluffimiseks sobiv mõiste ja selle mõiste olemasolu ja kohustuslik kasutus ei luba toimuvat näha, inimene ei saa aru, et ta ei saa aru. Ma hetkel ei oska koostada päris &

Reply
Taivo
7/27/2020 04:38:46 am

Maksukoormuse ulatust ei ole mõtet iseseivalt põlve otsas arvutada. Eesti maksukoormus sisemajanduse koguprodukti (SKP) suhtes on ca 34-35%, mis on enam-vähem täpselt OECD keskmine.
Meie omapäraks on see, et teiste riikidega võrreldes tavatult suur osa sellest koosneb tööjõumaksudest, st kooritakse ühiskonna vaesemalt osalt e palgatöölistelt.
Toon lihtsustatud näite. Kui palgatöötaja soovib osta poest 1000 eurot maksva sülearvuti, peab ta oma tööga esmalt teenima 1561€ (nii suur on tööandja palgakulu 1000 eurose netopalga juures).
Kui tema tööandja soovib osta sedasama arvutit, peab ta oma tööga teenima üksnes 833 eurot, sest loomulikult ostab ta selle firma arvele ja küsib käibemaksu riigilt tagasi.
Ka juhul, kui tööandja näol on tegu tõepoolest haruldaselt ausa ja eetilise inimesega, peab ta teenima vaid 1250 eurot (niipalju peab ta ettevõte maksma dividende, et saajale 1000 eurot kätte jääks).

Reply
ML
7/28/2020 07:08:08 am

Taivole: Kahjuks jääb Teil üks asi kahe silma vahele. Kui tööandja endale suurt vastutust ja ka majanduslikku riski võttes seda töökohta ei looks, siis kaotab kogu ülejäänud arutlus mõtte. Tööandjal ja töövõtjal on erinev vastutus ning ühiskonna huvides on, et need asjad oleksid tasakaalus ja tööandjal oleksid stiimulid (materiaalsed, aga ka emotsionaalsed) see risk võtta ning luua oma äri ja selle kaudu töökohti. Ettevõtjavaenulik hoiak, mis on osale meie ühiskonnast iseloomulik, teeb mind kurvaks.

Juhani
7/28/2020 08:13:03 am

Tänan hästi mõistetava vastuse eest!

Kuna iga arvuti on import, siis see näide on väga hea.

Palgatöötaja peab teenima oma tööga 1561€ selleks, et saada pangaarvele 1000 ning USAst tellitud 833€ arvuti puhul ta peab enne kättesaamist kandma käibemaksu maksuametile, grupeerides ülekanded saame teenitud 1561 = maksuamet + arvuti hind usas 833. Antud näitel on palgatöötaja maksukoormus 47%. See väljendab konkreetset näidet tõeselt, sest maksukoormust võiks hinnata pakutud teenus -> saadud teenus. Maksude teema on tervikuna palju keerulisem, sh näiteks kütuse aktsiis või küsimus, kas palgafondilt läheb km.

Me saime mitte minu toodud näitel maksukoormuseks 47%.

Ma ei saa SKP-st korrektselt aru ja ma tean liiga vähe. Riigieelarve / SKP mõiste sisaldab minu mulje järgi ka näiteks tuulikute toodangut, koos elektrienergia kohustuslike maksude ja tuulikute toodangust vist tasuvamate äridega tuulikute tootmine ning ostu finantseerimine. SKP mudel tundub teiste probleemidega, ma ei ole kindel, kui palju tuulikute finantseerimisest võib jagada riigieelarvega selliselt, et tulemus väljendab reaalse elu väärtusi ja ei muutu tühjaks mõisteks, elust kaugeks mudeliks.
Kindlasti on see SKP minu pakutust korrektsem ning väärtuslikum.

Arvan, et maksude suurust hinnates peab olema ka mitte ainult protsent, vaid ka absoluutne number inimese kohta ja siin ei tohi arvestada lapsi või vanureid, vaid ainult neid, kes panustavad.

Mind muudab murelikuks see, kuidas rõhuasetus ja mõisted muudavad mõtlemist. Eraisiku astmelise maksu puhul kasutas riik: "kui deklareerid eelmise perioodi sissetulekuks vähem, siis pead maksma juurde". Sõbra näitel arvati, et maksude tagasi saamise hetk on tore ja juurde maksmine on hirmus ja süüdi olemine. Korrektne oleks: "maksad maksud ära" ehk saad tasuta laenu. Kus oli IRL siis, kui lubati mõistete abil inimestega manipuleerida, hirmutada, üritati välistada kodanike iseseisvat mõtlemist? Mis õigusega Te nüüd kurdate, et inimesed ei mõtle, vaid elavad "hooldekodus"?

Ilma maksudeta on vasakpoolsus mõnus.
Miks arvatakse, et peale kõike seda hämamist ja mõtlemisest heidutamist suudavad inimesed üldse mõista maksukoormust, mis ületab bruto/netopalga vahet umbes 10%? Vasakpoolsed on saanud aru, et ei suudetagi mõista ja imestavad, kui ka nemad ise ei suuda, konkreetse näitena kütuse aktsiisi tõus lõpeb maksude laekumise negatiivse võiduga (ja ka siin valetati pikalt ning teadlikult, et muutus ei ole negatiivne).
Usutakse muinasjuttu: maksukoormus, seda maksavad ju kõik teised, tööandja vmt. Usutakse või soovitakse uskuda.
Selle mõtlemise välistamiseks kasutasin ise välja mõeldud ja mitte korrektset hinnangut. Riigieelarve / SKP * protsent - keegi teine (kuri ettevõtja) maksab midagi ja kommunisti jaoks liiga vähe; riigieelarve / inimene - päeva lõpuks maksad sina ja reaalse summa.

Kuhu ma soovin oma jutuga jõuda, Notsu on peidetud sõnade ja mõistete mängu taha, hea manipuleerimise tulemusena tahavad inimesed saada rohkem, on mõtlemisest heidutatud, Notsu tundub väga väike ja on nimetu ning hooldekodu pidusöök on maitsev.

ML
7/28/2020 07:04:16 am

Juhanile: olen põhimõtteliselt Teiega nõus, selle kolmanda pleki võib eraldi välja tuua, ehkki ma ise jaotasin need probleemid esimese ja teise pleki vahel.

Reply
Taivo
7/29/2020 03:13:29 am

Mihhail, ma ei taha sugugi vastustada ettevõtjate kandvat rolli ühiskonnas. Aga toodud näidet arvestades ei soovi Te ju väita, et olukord on ettevõtja kahjuks tasakaalust väljas? Ääremärkusena tuleb öelda, et riigis, kus piiratud vastutusega ühingu saab asutada ilma kapitali sissemakset tegemata ja praktiliselt kõik maksejõuetused lõpevad raugemisega, kostab jutt ettevõtja suurest riskist ja vastutusest mõnevõrra õõnsalt.

Kui lubate tuua kujundliku võrdluse, siis parempoolne retoorika Eestis, mille üheks näiteks on ka Teie artikkel, kõlab sageli nagu loeng liigsöömise kahjulikkusest. Kõneleja räägib mõõdukuse ja tervisliku toitumise olulisusest; räägib, et diabeet ja rasvumine on kaasaja suurimad epideemiad ja sellest, kui rängalt need elukvaliteeti halvendavad. Räägib veendunult, tema jutt on iseenesest õige, faktitäpne ja teaduspõhine. Nii mõneski kontekstis oleks see isegi vajalik asjakohane. Aga praegused kuulajad vaatavad kõnelejat kõhnade nägudega ja mõtlevad, kas uudis päevase leivanormi suurendamisest viiesajalt grammilt viiesaja viiekümnele tõesti annab sellisteks muredeks põhjust.

Kõigi mulle teadaolevate objektiivsete andmete põhjal on ettevõtja elu Eestis hea (jätame hiljutise totra põllumeeste kiusamise hetkeks kõrvale)... ja nii see peabki olema. Ainult mõne ettevõtja sõnavõtte lugedes võib jääda mulje, et hullemini represseeritud ühiskonnakihti pole olemaski.

Juhani
7/29/2020 06:06:32 am

Arvan, et Taivo kujundlik võrdlus liigsöömisest on väga oluline. Analüüsin seda viimases lõigus.

ML:
Jah, Te olete jaganud Notsu probleemid esimese ja teise pleki vahel. Kuid ma ei ole nende plekkide probleemiks olemisega nõus. "Hooldekodu" mõiste ise on suhteliselt meeldiv, kui see pakub head teenust, olgu siis restoran või täisteenus autoliising (kus omanik ei pea isegi mõtlema talverehvide vahetusest). Restoran on vaieldamatult mõnus ja vabastab suure hulga päeva toidu tegemisest. Probleem on see, et restoranis on vaja kelnerit, kokka, koristajat jne. Ehk ma tahan saada palju rohkem kui ma panustan, mul on selleks ka mingi väljamõeldud moraalne õigus, saada inimväärselt teenindatud, kasutades üle võlli väljendust, saada üle 500g leiba.

Taivo:
Teie väited ei ole korrektsed. OÜ saab tõesti asutada ilma kohe sissemakset tegemata, kuid osakapitali sissemakse peab saama tehtud ja sissemakseta OÜ on krediidivõimekuselt suhteliselt punane.

Taivo, Teie jutus on huvitav ja ilmekas võrdlus leivanormist.
Nälginud inimese ja leiva 500g võrdlus on vale. Minu ema töötab turu uuringuid tegevas firmas küsitlejana, ta on käinud ka sots abi saavate ja inimeste enda jutu järgi väga vaestes kodudes ja ta nägi (mitte ei pannud kirja), et (praktiliselt?) kõigil olid väga suured televiisorid, nende jutt vaevalt ots otsaga kokku tulemisest on praktikas hämamine.
Teine osa probleemist on aga huvitavam - keegi peaks loopima leiba mitte 500g või 550g, vaid pigem 1kg ja 1kg vorsti kah. Kunagi olid muinasjutud pudrumägedest ja piimajõgedest, lõpmatust leivapalukesest vmt. Kust see tuleb, kust saab riik leiba, kes küpsetab? Mis juhtuks, kui mõisnik jagaks kõik vilja talupoegadele? Mina olen veendunud, et juba järgmisel aastal oleks näljahäda (Venezuela näitel läks kauem, nafta eest imporditi). Päeva lõpuks küpsetab leiba ikka seesama 500g saaja ja kui seda omanikku ei ole, siis ta ei küpseta, istub töötuna kodus ja tal on 0g ja ka riigil on 0g.

Juri
7/25/2020 10:07:15 am

Tegelikult ei toimu midagi muud kui kogu maailma kommunistid tulevad kappidest välja, sest nad on paljastatud. Teise poole peal on muidugi natsid ja need on nii jõledad elukad, et iga väärikas konservatiiv saab aru, et nüüd pole aeg targutamiseks vaid tuleb punalipu all ja Lenini nimi huulil lahingusse minna. Kuna kommuniste on ca 2-4 % ühiskonnast ja natse ülejäänud 96-98 %, ning enam pole normaalseid riike, keda natsidega võitlema saata, siis tuleb samasugune märul nagu 1917 aga seekord natsid võidavad.

Reply
Tõnis Hilep link
7/25/2020 11:01:54 am

Uut on vaja. Filosoofia, ideologia mis liikumise taga peab olema praktikas kasutatav ja reaalelus olemasolev.

Eelkõige tähendab see seda ,et kui räägitakse mingist ideoloogiast siis tuleb seda ka osata ühiskonna elust võetud näidetega katta.

Just näidetega katmine ja elust peegelpiltide presenteermine toob filosoofia/ideoloogia ühiskonna liikmeteni ja kallutab nende hoiakuid.

Mina soovitaks/kasutaks Eestis vahendina Libertalismi ja Objektivismi. Noppida mõtteid nendest tekstidest.

Libertalismi kirjanikud on mõned loetletud siin: https://en.wikipedia.org/wiki/Libertarianism

Objektivism: Ma ise olen suur Ayn Randi objektivismi austaja. Eestis on ilmunud tema raamat “Allikas” Põhiteos on "Atlas Shrugged”. Kahjuks pole seda Eesti keeles.
Internetis on saadaval kõik tema loengud ja teosed vabavarana.
Aimu Randi filosoofiast saab kui lugeda alates lk.72 siit: http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/43563/Koger_Hendrik_2014.pdf

Objetivismi ja Libertalismi artikkel on siin kellele need mõisted võõrad: https://en.wikipedia.org/wiki/Objectivism_and_libertarianism

Terve ettevõtlusmaailm haarab kohe Objektivismist kinni. Hetkel käib Eestis vastupidine tegevus. Ja see eriti ettevõtjale ei meeldi.

Uute ideoloogiate ja filosoofite otsene toomine poliitikasse toob pealkirju ja positiivset vastukaja, rohkem mitmekesisust.

Reply
ML
7/28/2020 07:12:18 am

Minu meelest näha praeguses maailmas peamise konfliktina libertarismi ja objektivismi vastasseisu on kõvasti üle pingutatud. Kus on näha puhast libertarismi ja puhast objektivismi? Muide, nagu Te ilmselt hästi teate, need on väga sarnased asjad ja objektivismi tavaliselt käsitletakse libertarismi haruna. Ayn Randil on tõesti mõned huvitavad ideed (tema suur austaja on Donald Trump), kuid neid ei ole kusagil süsteemselt ellu viidud. Ayn Randi rassistlikud väljaütlemised Ameerika põliselanike kohta mulle ei meeldi.

Reply
Peeter Liinsoo
7/26/2020 12:02:50 am

Parempoolsusest on kirjutatud õieti, paraku on Isamaaliit olnud kehv peremees. Isamaaliidu peremees on "ühepäeva liblikas", egoist, kes pole mõelnud (pikas perspektiivis) ei oma laste ja lastelastele, ei oma ega naaberküla rahvale. Just IL lõi mudeli, mis määras Eesti arengu. REF tegeles peenhäälestusega. Talud likvideeritud, mets raitud, 60% metsamaast välisettevõtete käes, sõltumatule keskonnajärelevalvesüsteemile pandi kabelimats sel kevadel (ning just IL eestvedamusel), kodumaist tööstust pole loodud, aktiivseim rahvas emigreerunud, eesti keelsus ja meelsust pole ei idas, Tallinnas, Maardus, Paldiskis, Pärnus, Tartus taastatud, tugevat keskklassi pole tekkinud, kes kesklassiks ei saanud vaesuvad jätkuvalt, jne.

Miks IL mille tõus oli tähelepanuväärne varises põrmu ega suuda sealt tõusta? Sellepärast, et jõudes oma võimu tippu unustasid nad ära need, kes nad sinna valisid. Ma olin algselt IL "andunud fänn", aga ämbrid mida IL korraldas (korraldab ka täna) ei unune.

Parempoolsust propageerida saavad isikud, kellel pole kommunistliku parteipileti taaka. Teil on parempoolsuse manifesti allakirjutanute hulgas endiseid veendunud kommuniste. Millisest usaldusest siin rääkida saab?

Reply
ML
7/28/2020 07:29:47 am

Ka mina nõustun sellega, mida Te ütlete parempoolsuse kohta, ülejäänud osa jääb problemaatiliseks.

Reply
Heiki
7/26/2020 07:30:08 am

Täpsustame.
Ei saa öelda, et kolhoosiajal poleks maainimesed oma ülesannetega toime tulnud.
Umbes 1/3 majanditest ei vajanud alates 1970-test välist abi. Mehhaniseeritus ja organiseeritus olid tasemel. Paraku oli "lahing saagi eest" ideoloogiline kampaania ning partei sundis šeffe vastu võtma.
Ega maatöö ei ole selline, et tuled ja kukud tegema. Sordikartuli võtmiselgi tuli näiteks valest sordist mugulad ära tunda ja välja sorteerida.

Reply
Juri
7/26/2020 09:31:03 am

Egas see mõni päev värskes õhus liigutamist nüüd maailma lõpp ka ei olnud. Mina käisin ka kooli ajal kartulis ja porgandis ning see polnud õudus vaid väike eksootiline vaheldus igapäevasele klassis istumisele.

Meil praegu on probleem mitte maasikate ja kartulitega vaid kokku jooksnud vasakäärmusliku vihkamisega, mis laimab ja valetab valimatult, et väljapääsu leida.

Kui me vaatame nüüd puntrasse aetud valetajaid ja samal ajal Euroopas ja USAs toimuvat, siis vist põlevate linnade elanikud oleks nõus paar päeva kartuleid võtma selle asemel, et võõrtööjõu terrori all ägada. Vihkajad on ideoloogilises pankrotis ja ei tea enam mida kokku valetada.

Nii et hetkel ratsionaalset debatti enam pidada ei saa.

Reply
Heikile
7/28/2020 07:40:48 am

Probleem pole isegi selles, kas kolmandik kolhoose sai alates 70ndatest aastatest hakkama (minu poolest kas või 3/4), vaid selles, et esiteks, kolhoosid olid vägivaldne moodustis, nende tegemine oli 45ndal aastal ja hiljem sunniviisiline, ning teiseks, et need šefid (keda võib-olla kolhoosil polnud vaja) saadeti kolhoosidesse samuti sunniviisiliselt (ehkki 70ndatel enam veriseid repressioone ei olnud).
Ma ei räägi juba sellest, et Alleri idee saata koolilapsed põllutööle ei ole praeguste seadustega üldse teostatav. See oli puhas loosung.

Reply
Juri
7/29/2020 10:47:38 am

Kui meedia lugeda, siis midagi sunniviisilist ei olnud. Head ja korralikud inimesed ju said aru ja tahtsid kolhoosi minna. Lihtsalt käputäis paremäärmuslasi soovis natsismis ja kiviajas elada. Täpselt nagu praegu. Hetkel meil ju riigi sunniviisiliselt võõramaalastega üle ujutamine ja sunniviisilise palgavaesuse süvendamine ju ka puhas rahva tahe, millest kiviajas elavad äärmuslased ei taha aru saada. Kas meil vaesuse süvendamine võeti referendumil vastu ? Ei võetud. Sarnaselt eelmise Euroopa Liiduga on meil ka praegu referendum üks väga paha asi, sest valgustatud teavad paremini mida rahval vaja on. Kui Sa pole märganud, siis hetkel ongi mäss selle vabatahtlikuse vastu mis on täpselt sama vabatahtlik kui 1945-2020 et siis ENSV pole kuhugile kadunud.

Taivo
7/27/2020 03:50:50 am

Olen aastaid sügava lugupidamise ja naudinguga lugenud Teie tekste, ega oleks kunagi osanud oodata sedavõrd pealiskaudset ja klišeederikast postitust.

Maailma poliitika võib tõepoolest kreenis olla...aga kummale poole ja mis põhjusel? Täna, mil maailma 26 rikkaimat isikut omavad ühiselt samapalju vara kui 3,8 miljardit vaeseimat, ehk võiksid ja peaksidki varasemast rohkem ümberjagamisele mõtlema ka need, kes ei jaga Teie poolt kirjeldatud "vasakpoolse ühiskonnamudeli" ideaali?

Reply
ML
7/28/2020 07:52:40 am

Mul on kahju, et ma valmistasin Teile pettumuse, aga tõde on tähtsam. Te kordate sotsialistlikku retoorikat, kui panete kõrvuti 26 kõige rikkamat ja 3,8 miljardit kõige vaesemat. Sellega implitseeritakse, et need kaks asjaolu on omavahel seotud. Rikkad on rikkad sellepärast, et teised on vaesed, ja vaesed on vaesed sellepärast, et teised on rikkad. Aga see on vale, nii majanduslikult, poliitiliselt kui ka ajalooliselt. Rikkuse sunniviisiline ümberjagamine teeb tõepoolest rikkad vaesemaks, kuid ei tee vaeseid rikkamaks. Ei taha siin pikemasse arutlusse laskuda, piisab, kui tuletame meelde ajaloolisi näiteid. Ehk kõige ilmekam on Zimbabwe. Lõuna-Rodeesia oli üks musta Aafrika jõukamaid riike, kus oli samas väga suur majanduslik ja rassiline ebavõrdsus. Võim oli valgete maaomanike käes. Pärast dekoloniseerimist jagati valgete ja jõukamate mustanahaliste maad ja varad laiali. Lühikese aja pärast sai ZImbabwest üks Aafrika vaeseimaid riike, kus Rodeesia ajaga võrreldes oli vaestel veelgi viletsam elu. Siis tegi sotsialist Mugabe veel radikaalsema ümberjagamise. Nüüd olid kõik võrdsed. Tulemuseks oli aga riigi totaalne laostumine, sajad tuhanded näljapõgenikud suundusid naaberriikidesse. Või siis Venetsueela. Enne sotsialistlikku ümberkorraldust oli see üks regiooni jõukamaid riike. Jne.
Kui nüüd räägitakse, et need on äärmuslikud näited, vaadakem parem Skandinaaviat, siis viimane on jällegi vale: Skandinaavia riikides pole toimunud rikaste varade ümberjagamist. Rootsi, Norra ja Soome rikkad on nendesse riikidesse tekkinud kõrgetest maksudest hoolimata ja ärgem unustagem, et Rootsi sai jõukaks tänu Teisele maailmasõjale, Norra tänu naftale ja Soome tänu erisuhetele NSVL-ga.

Reply
Almar Glustsenko, vaps ,ugri maarahvuskogukondlane
7/28/2020 07:58:56 pm

Ongi mul siin suurem vahe sisse jaanud alates G.O.D.-kapiku valimisest
Normannia konnasoojate arritajaks.

28.07.2020. H.H. 6htuse luigelaulu leht lk.6 raagib kohaliku Liivima suurima ulirabila asula siinsete ugri h6imude 900 000 viimase liikme uhiskultuuri, anastajate omadega, peapaljustaja ehk -semi(iti)ootik, et meiela omarahvusetute pahematest paremmarxistidest m6isakonservide punt tahab oravate PRIA(s)t pesevale juutlale kohalikuks pusiorjalaks UKT pioneerlat demografeerida. Nii ju paistab?

Siinkohal mu kogetu Jaan Hatto iga-aastase eurojuutla impeeri vastaselt protestilt, 14.09.2018 Vabaduse valjaku ristmikult:
Seisin seal suure plaguga, millel, puramiidi umber, sini-kollastes (Mossadi Gladio-B Eesti Politsei?) varvides madu.
Otse ule ristmiku sammusid, operatiivluure ulesandele minejate k6nnakuga, minu man, Kentmanni 18, p6hja-indiaanla anastusrabila pesa suunast 2 noormeest, kellest uks aseri, teine iirlase valimusega. Esitlesid endid Iisraeli kodanikeks ja laskusid minuga sotsvestlusse.
Selle kaigus tundsin huvi m6nekumne aasta eest nende Palestiina anastlas vohanud Kibutside ule. Nad vastasid, et noored hakkasid sealt lahkuma ja need kangusid, nagu ule ilma see loomulik on. Et maaelu osutus raskeks.
Huvitav, et kui Jarvik kais valja m6tte, et (praeguseni 6 aastaga Eestist erakonnaladvikute poolt ESM-I poliitroovitud 13 900 000 000 eurost?) v6iks aastas 200 000 000 eurot panustada Soomest Kalevipoegade isataludesse (kas nagu raamatus ”Karl Liidak 110” prototuubi poolt 1937. aastal Eestis tagatud 140 000 vaiketalusse?) tagasi meelitamiseks, siis kuipalju oma poliitkroosiumist peavad loovutama 2016 aasta 16 000 Eesti poliitilise lehma katku ajal, 3000-pealise lehmakarja lauda avamise eest, Eesti PRIA toetusi nautinud Trgoni IRL-ikad, Helenius ning Murakas, ja habemeajaja Wackermann, kui hakkavad oma Sorosla arvamusfestla e(residentla)-piima spordihallis Edgarla tasalulitajaks kroonitud RSR (bilderb)orgialaselt v6i nende poolt koos V6rumaa uhistumeiereiga arisurmatud piimamehelt penssi saama?
Klantsajakirjas Imeline Ajalugu on paberist ja mustvalgelt naidatud, nii siinse maarahva naljahada, kui ka Moosese lambukeste poolt uletatud mere aares, alepoletatult ja Colosseumite realiseerimiskeskustes nende poolt mahakandmiseks omastatud endise metsa, maen6lvade ja miljonite suurulukite muude pusielukeskkondade 280 000 km2-se ala k6rbestamist, Rooma(jate) poolt sellest mati v6tmise ja seal Vati kaanide vohamise algusajal.
Kas siis sellest ajast alates on teil 7 maa ja mere taga, v6i Kuu peal 7. taevas, varuks niipalju meie pudrumagesid ja piimaj6gesid et me, 900 000 ugri, v6ime te taevast langend Taani ruutlite rististatud ja viletsustatud me Kalevasse, teie 7 600 000-ndet tulnukat orjama tulla? Ja me ei pea v6tma te RMK-lt ja Maa-Ametilt tagasi igauks oma 11 hektarit, ESM-ist 11 000 eurot ja elama oma lehmast, hobusest, 2 seast, 5 lambast, 10 kanast, oma 10 kuunega neid iga ilmaga, vaevaliselt kokku kraapides, et selles p6rgus ka teie silmis 6ndsaks (peremeheks) saada, mitte igaveseks te orjaks jaada?

Reply
Almar
7/28/2020 08:11:42 pm

Ohh! Viimasest ajutreimisest suudab vist vaid 1994. aasta, aidaukse moodi kaeblev, kultmin ule olla.

Aga ise tahtsite ju, et teil loodaks aju selgeks ja sirgeks, nagu laikiv maasikas PRIA poolt ostetud ukraina orjade pihus.

Reply
Almar
7/28/2020 10:49:19 pm

ML vastusest Taivole

ML ei pane ise vist tahele (ei poora tahelepanu enam akadeemilises mullistatuses, sest nalgivad ju loengutesse ei j6ua, vahemalt ei julge nad hirmust naljutamise ees loengus suud kusimiseks avada) , et kogu jutt mugabelast ja chaveslast r6hub sellele, et ule parismaalaste kitsavaateliste (m6ned me ugridest on ju ka lausa pilusilmad) koridornagemisalade on keegid arenenumad, kes suudavad naha kaugemale ja see justkui olkekski loodusliku progressi paratamatu tulevik, mida nad meile jutlustavad.

Kui aga m6testame lahti, et, hea kull, kust see kaugelevaat siis uldse tulnud on, kui 2000-3000 aasta tagusest ajas oli maakera praegusest ehk 2-5% ulatuses humanoidasustatud ja sa lihtsalt komistasid juurika v6i mammuti otsa, kui ringi uitasid ning urbanistliku sotssustematiseerituse, segmenteerituse ja veel vahem loodusressursi rahap6hise vaartustamisega polnud sul teps mitte halligi peale hakata.

Samojeed? Kui ta oleks ise end(id) esmalt ara kugistanud, kas oleksime siis temalast kuulnud? Ikka see “samo” raagib ja kirjutab meile nuud, et “jeed” kugistas paljud , endale 6nne toojad, kaasharradest “samod”, kunagi ara, aga nuud on “samo” Tartu anastajalennula betoonist vabas 6hus, mille “peatage Lasnamae” tuli 2.02.2018. suudleva pursskaevu juures meile ligi ja kusis, et mis lipp see selline kahevarv on, kus maadligi must ja taevas valgendab, keskel ummargule 0 VL-iga.
Need kes kitse kujutisi koopa servale kraapisid, nende kondid leidsid hilisemad uitajad ilmselt m6ne aja parast samast koopast, nagu imeliku kasti seest valja pudeneud prugi, peale seda, kui see kast oli sarvilise metsalase kaest kloostri p6randale pilbastunud. Mittekraapivad jatavad meile veel v6imaluse, et nad ei lahe esimese v6imalusena meie toitja ja katja kallale, kuhu meie nuudne parim s6ber sanitariks jooksis enne, kui kaugelevaataja ta meile sobitas. Millest kaugelevaataja labi, uut, parandust vajavat l6putut, tema poolt tuhermaastatut (Punast?l V6i valget? Kaugelenagevalt ikka sini-kollast, olgu see v6i Duuma hull Magadani jarjekorras), lagedat ei nae, sest see on ees.
Elik siis kaugnagijate poolt nahtav areng, k6igile teistele jutlustatult ja selle produktina loodusetustatud kogukondade kogelmogel, milles mingi salaparane GOD v6i LGBT v6i NATO v6i CCCP v6i antud juhul ML sulle kuulutab, et sa pead olema uhis(kond)progressiivselt haridustatud, aga 6ppelaenu saad nao- v6i kiirteesilla piltidega paberis mitte kartulikoortes ega l6pmises hadas kasetohus.
Aga mil on l6pmine hada ja kas kaugelevaatajate progressiivne kiirmaaratlus (naiteks hoomamatu CERN) on see, mida su masajalg tajub?

Elik , kui (komandantela ja moralesla on teistele sama m6elda julgevaile hoiatuseks sisulises arenenudla sotsanaluusis sisuliselt puutumatuteks tunnistatud) valge inimese, ja popsiparismaiste majakaks seega sobivaima (ei, ei mitte mingi uurali natsi, sest ne pole enam ammu semi(mitmu)maailmas mingi etteutleja v6rdkujud), hariduslas hakkab m6ni oma koopas jalle liiga palju mugatsema v6i moraletsema, siis k6rval on suured, ahvi tasemele haridusmatult jaanud suurte alade progressijate hariduskolooniad, koos oma desmondlikult tututavate v6i mustaks viksitud kingadega, kelle poolt on paika pandud suured s6durid, kes teavad, et elu on raha l6hn, mitte orust leitud allika kargus.

Reply
Ants
7/29/2020 07:55:15 am

See on lapsik. Selline parempoolsuse selgitus oleks läinud sada aastat tagasi, kuid mitte nüüd, kus põhiline kapital kuulub aktsiaseltsidele ja omanikel/aktsionä'ridel puudub igasugune võim toimuva üle.
Teiseks, kapitalism on kindlalt lühiajalised eesmärgid. Tulevik pole tähtis.
Kolmandaks, kui rindejoon kulgeb mööda parem/vasakpoolsust, siis tähendab see ilmselt, et kirjutaja tunneb tugevamat sidet Surmaeskadronidega, kes on kahtlemata parempoolsed.
Mina pooldan Eesti ja eestlaste püsimajäämist, seetõttu ei saa ma nõustuda parempoolsetega. Nende poliitika on tuua sisse suurel hulgal võõrast tööjõudu ja tekitada sellega sama kriiis, mis on Lääne-Euroopas.

Reply
kääks
8/3/2020 12:12:42 am

Iga päevaga liigume Eestis aina suurema sotsialismi suunas. teadlased, ametnikud ja poliitikud kinnitavad ühest suust et üksikisiku karistamine kuriteo, väärteo toimepanemise eest ei ole lubatav ja looks halva pretsedendi (Vabank juhtum) Sama ajal kogunevad nõukogud (kriisikomisjonid) kes teevad otsuseid kogu ühiskonna näit. tartlaste karistamiseseks. Juba on mind tartlasena, kui ma oleksin( karistatud jättes mind ilma õigusest külastada oma lähedasi hooldekodus, kui nad seal oleks; saata oma lapsi lasteaeda, kui nad seal käiksid või minna Curly Stringsi kontserdile kui ma seda tahaksin. Täna kell 12:00 koguneb (kogu võim) nõukogu(-dele) arutama kuidas mind täiendavalt karistada.
Elagu sotsialism, ("väike vabaduse piiramine olekvikus annab suurema vabaduse tulevikus" R. Sikkut.) Elagu karistuse ümberjagamine. Siinkohal tuleb meelde UK Tate galerii mõrvari karistus vs Tallinnas Tartu maanteel suure kennatanute arvuga liiklusõnnetuse põhjustanu karistus.


Reply
Anti Kalk
8/10/2020 01:36:20 pm

/ Kui inimene vasakpoolses mudelis on hoolealune, siis parempoolne ideaal on peremehelikkus. /
Selle lausega võtab autor teemas (minu jaoks) ühe osa kenasti kokku.

Jäävad lahendada vaid mõned “väikesed” küsimused:
- Kuidas korraldada ühiskond nii, et arvestaks mõlema poole huviga ... võrdselt.
- Ja hoolealuseid on rohkem kui peremehi.
- Tegemist on peamiselt loomuomaste karakteritega, seda vahekorda ei saa direktiividega korraldada.

Siit ka minu meelest põhjus miks demokraatia - üks inimene / üks hääl - peab lõpuks tupikseisu nentima.
Meie majandus (mitte ainult Eesti) justkui eeldab lõputut paisumist. Positiivne väliskaubandusbilanss, iive, loodusvarad. Pole üldse mõtet küsida, jääb see igavesti nii?
Vaadeldes noori, nad pigem ei soovi üha laienevat tootmist ja loodusvarade kasutuselevõttu. Eelistavad vähem tarbida.
Aga mis nad siis niiväga valesti teevad või mõtlevad?
Kuigi, justkui selsamal põhjusel on vana maailm teel, tundub mulle, sulgumisele.

Kuulasin hiljuti Elen Lotmani arutlusi (isegi: rõhutusi) interdistsiplinaarsusest.
Ka siin on see koht kus kattumist tuleb rõhutada: poliitika mõjutab majandust. Poliitik mõjutab majandust! Ma pole aru saanud mis on poliitiline vastutus.
Notaril on vastutus. Poliitikul on suurem vastutus. Aga kuidas see realiseerub personaalselt?

Ja selmet arutleda mis edasi, positsioneerivad inimesed end anno 2020 parem- või vasakpoolseteks, lihtsalt. Nagu vaataks hobust uuel asfaldil.
Või veel imelikum, parempoolne esindab vasakradikaalseid vaateid. Sest tipp-poliitik tajub intuitiivselt, et klassika üksi ei müü. Paindlik DJ-Poliitik teebki triki - paneb kaks plaati korraga peale.

Hea teema! Parempoolsusest...
Avang artikliseeriale, ma loodan.

PS. pakun omaltpoolt ka sõnu nagu “transparempoolne”, “bisotsialist”.

Reply



Leave a Reply.


    Disclaimer.

    0. Kõik minu blogis avaldatud tekstid on Copyleft tingimuste kohaselt vabalt kasutatavad teosed.
    1. Tere tulemast minu blogisse. See on minu isiklik inforuum, kus ma väljendan oma mõtteid tsenseerimata kujul, ilma kõõritamata poliitilise korrektsuse suunas.
    Kui kedagi mu mõtted või sõnad riivavad -- palun ette vabandust. Aga selline ma kord juba olen.
    2. Ma tervitan igasuguseid kommentaare nii allkirjastatult kui anonüümselt, nii sõbralikke kui kriitilisi ja lausa vaenulikke, ainus kriteerium on sisukus.
    3. Ma ei premodereeri kommentaare (samas ei vastuta selle eest, kui need minust sõltumatul põhjusel ei ilmu).

    4. Kommentaarid, mis ainult kaasa kiidavad või sisutult sõimavad, ma lihtsalt eemaldan. Tegu on minu isikliku ruumiga, mille eest vastutan nii moraalselt kui juriidiliselt.
    5. Samuti kustutan kommentaarid, mis sisaldavad reklaami või sisutuid linke.
    6. Igale kommentaarile ma ajapuudusel vastata ei saa.


    Autor

    Mihhail Lotman,
    ζῷον πολιτικόν

    RSS Feed

    Arhiiv

    February 2023
    December 2022
    June 2022
    March 2022
    February 2022
    January 2022
    September 2020
    August 2020
    July 2020
    June 2020
    May 2020
    January 2020
    December 2019
    November 2019
    September 2019
    August 2019
    July 2019
    June 2019
    May 2019
    April 2019
    March 2019
    February 2019
    January 2019
    December 2018
    November 2018
    October 2018
    September 2018
    August 2018
    June 2018
    May 2018
    April 2018
    March 2018
    February 2018
    January 2018
    December 2017
    October 2017
    August 2017
    July 2017
    June 2017
    May 2017
    April 2017
    March 2017
    February 2017
    January 2017
    December 2016
    November 2016
    October 2016
    September 2016
    August 2016
    April 2016
    March 2016
    February 2016
    January 2016
    December 2015
    November 2015
    October 2015
    September 2015
    July 2015
    June 2015
    May 2015
    April 2015
    March 2015
    February 2015
    January 2015
    December 2014
    November 2014
    October 2014
    September 2014
    August 2014
    July 2014
    June 2014
    May 2014
    April 2014
    March 2014
    February 2014
    January 2014
    December 2013
    November 2013
    October 2013
    September 2013
    August 2013
    June 2013
    May 2013
    April 2013
    March 2013
    February 2013
    December 2012
    November 2012
    October 2012
    September 2012
    June 2012
    May 2012
    April 2012
    February 2012
    January 2012
    December 2011
    October 2011
    September 2011
    August 2011
    July 2011
    June 2011
    May 2011
    April 2011
    March 2011
    February 2011
    December 2010
    October 2010
    September 2010
    August 2010


    Rubriigid

    All
    Eesti ühiskond
    Eesti ühiskond
    Eesti ühiskond
    Eetika
    Eetika; Religioon
    Film
    Filoloogia
    In Memoriam
    Irl
    Jalgpall
    Kangelaseepos
    Keskkond
    Kgb
    Konverentsid
    Kultuurisemiootika
    Kunst
    Lähis-Ida
    Lollus
    Luule
    Muusika
    Pagulased
    Poliitika
    Puust Ja Punaselt
    Raamatud
    Reisid
    Seks
    Semiootiku Vaatevinklist
    Tähtpäevad
    Terror
    Ühiskond
    Ühiskond
    Valimised
    Välispoliitika
    Vandenõuteooriad
    Värsiteadus
    Värsiteadus
    Venemaa

Copyleft (ɔ) by Mihhail Lotman