MIHHAIL LOTMANI KODULEHEKÜLG
  • Blogi
  • Minust
  • CV
  • Publikatsioonid
  • Meedias
  • Galerii
  • Failid
  • KFT
  • Vaba Akadeemia

"Pagulaskriis": Pagulastest, võrdõiguslastest, rassistidest ja muudest toredastest inimestest

9/4/2015

41 Comments

 
...südantlõhestavad pildid kolmeaastase Aylan Kurdi surnukehast... 71 lämbunud migranti Austriast leitud veokis... Vao pagulaskeskuse süütamine... võiks tuua veel kümneid ja kümneid näiteid, mis illustreerivad praeguse pagulaskriisi dramaatikat.

Picture
Aylan ja Galip Kurdid
Igal tragöödial on mitu mõõdet, nende hulgas inimlik ja statistiline. Miks tekitab igas normaalses inimeses nii teravat kaastunnet, aga tihti ka meeleheidet ning koguni viha Aylan Kurdi juhtum? Miks ei tekita sama tugevaid tundeid temaga samal ajal hukkunud viieaastane vend ja teised lapsed, kes olid samas paadis ja said samuti hukka? Põhjus on lihtne ja paraku küüniline: Aylan Kurdist tegi meedia postuumselt staari, staaride saatus meid erutab, teised käivad statistika alla.

Niisiis, kõigepealt veidi statistikat. Maailmas on umbes 70 miljonit pagulast. Neist enamus asub Aafrika ja Aasia pagulaslaagrites, kuid paljud, eriti Aafrikas, ei julge laagrisse asuda, kuna need ei pruugi olla sugugi turvalised.  Euroopaski peaksime mäletama Srebrenica ÜRO turvaala tapatalguid; Darfuris ja Lõuna-Sudaanis juhtuvad sellised asjad regulaarselt; Kongos varjab enamik põgenikke end lihtsalt vihmametsas. Võiks tunduda silmakirjalik muretseda nende pärast, kes elavad halbades, kuid siiski mitte otseselt eluohtlikes tingimustes pagulaslaagrites või ööbivad Budapesti jaamas, samas kui me ei taha midagi teada Kongo vihmametsades redutavatest hõimudest, kelle mehed võidakse iga hetk ära tappa, naised vägistada, aga lapsed muuta sõduriteks. Rassism ja ksenofoobia ei ole valge Euroopa pärusmaa, rassirahutused LAVis ületasid Euroopa meedia läve, kuid pole kaugeltki Aafrika kõige verisemad.

Picture
Meid vapustavad fotod Ungari raudteejaamast, Kreeka saartelt ja paljudest teistest Vahemereäärsetest kohtadest. Meid vapustavad nad seepärast, et see toimub Euroopas, peaaegu et meil, kuid paljudes maailma kohtades on sellised vaatepildid tavalised. Euroopaski on omad pagulased, Balkanilt, ennekõike Kosovost, Ukrainast, kus on mitmed piirkonnad muutunud suureks pagulaslaagriks. Möödunud aastal 600 000 Euroopasse sisserännanut ei moodusta isegi 1% maailma pagulastest. Sel taustal ei oma kriisi lahendamise seisukohalt suurt tähtsust see, kas Eesti võtab vastu 200 või 3600 pagulast (viimasel juhul tõuseb see näitaja viie tuhandiku protsendini). See tähendab, et mingit reaalset panust kriisi lahendamisse Eesti ei anna ega ei saagi anda. Kõik muu on psühholoogia. Psühholoogia on aga oluline ning sellel on reaalsed tagajärjed. Suured pinged Eesti ühiskonnas on reaalsed. See, et need pinged on tekkinud olematul pinnal, ei tee neid väiksemaks. Toome vaid paar sugugi mitte äärmuslikku seisukohta:

  • OK, kõiki ei saa päästa, kuid päästame vähemalt sadakond Aylani. Iga inimelu on hindamatu väärtus, iga inimelu kaotamine on korvamatu kaotus.
  •  Iga päästetu kasvatab päästmist vajavate järjekorda, st suurendab potentsiaalsete ohvrite arvu, kelle elu on samuti hindamatu. Pakkumine tekitab nõudlust. Ja see käib kaugeltki mitte ainult majanduse kohta. Pealegi pole buss kummist.

On palju vahepealseid seisukohti ja sentimente, ma ei saa neist ühineda ühegagi, kuid teatud määral mõistan neid kõiki ja ei taha siin kedagi hukka mõista.

Märkus: Siiski mõnda tahan. Kui ma olin noor idealistlik õppejõud, siis oli mul selline põhimõte, et eksamil kukuvad läbi vaid need, kes samaaegselt ei tea midagi ja ülbitsevad; alandlik mitteteadja võis saada rahuldava hinde, ülbitsev teadja võis saada isegi kõige kõrgema. Nii ka siin: ma ei taha hukka mõista neid, kes väljendavad minu meelest rumalaid arvamusi ega neid, kes on minu meelest kurjad. Aga kuri idioot väärib küll hukkamõistu. Kui Kristiina Ojuland hirmutab, et Balti jaamas võib juhtuda nii nagu Budapestis, on tegu just samasuguse juhusega. Budapestist loodavad inimesed saada Saksamaale või Austriasse. Ükski idioot ei hakka Austriasse sõitma läbi Tallinna. Ja vaevalt, et tung Venemaale tuleb nii suur, et ummistab jaama. 

Pagulasi Eestis veel peaaegu polegi, aga pahandust juba kui palju. Eesti rahvus või koguni valge rass olevat ohus. Tungivad sisse hordid, kes ei tunne meie kultuuri, põletavad meie maju ja viskavad viinapudeleid aknast sisse. Lugedes nii mõndagi Eesti kommentaariumi, võib jääda mulje, et kirjutajad on jäänud rasside-eelsele koopainimese tasemele (muide, valitseva teooria seisukohalt tulid need inimesed Aafrikast).

Mis puudutab aga võrdõiguslasi ja muid humaniste, siis hoolimata nende subjektiivsetest hoiakutest on nende vaatenurk samuti inimvaenulik. Millised plaanid on uute sisserändajatega? Selge, et nad tuleb integreerida ühiskonda, neile õpetada eesti keelt ning hajutada laiali, et vältida getostumist. Näitena tuuakse tihti rootslaste külalislahkust II maailmasõja lõpul ja esimestel sõjajärgsetel aastatel. Ma ei taha öelda ühtegi halba sõna rootslaste lahkuse kohta ning tuhanded eestlased tõepoolest päästsid oma elu ja säilitasid oma identiteedi. Asi on aga selles, et eestlasi on suhteliselt vähe ja nendega eriti ei tegeletud. Teine asi oli massilise Soome emigratsiooniga, kuna soomlased teatud määral juba oskasid rootsi keelt. Suurem osa neist üsna efektiivselt assimileeriti. Nad kaotasid oma rahvuslikud ja kultuurilised juured ning nii mõnigi neist ei ole selle üle sugugi õnnelik. Me tahame vältida getostumist, aga teades veidi pagulaste kultuurilist tausta, peaksime aru saama, et selline hajutamine oleks vägivaldne. Nad tahavad nimelt elada kogukondlikku elu ja sugugi mitte sulanduda eestlastega, kaotades oma keele, usu ja kultuuri. Ma ei räägi juba sellest, et sugugi mitte kõik kohalikud võtaksid sellised "uuseestlased" päriselt omaks.

Need probleemid ei ole siiski kõige olulisemad. Euroopa Liit võib teeselda lahkust ja inimlikkust, kutsudes pagulasi enda juurde (viimasel ajal teeb seda kõige aktiivsemalt Saksamaa). Kuid rahulolematud pole üksnes kohalikud rassistid. Mitu Aafrika riiki on väljendanud muret selle üle, et Euroopa meelitab massiliselt noori ja hakkajaid inimesi, mis tekitab päritolumaades demograafilisi, majanduslikke ja psühholoogilisi probleeme (eriti puudutab see põllumajanduslikke regioone). Ka Sahara-taguste migrantide transiit tekitab suuri pingeid mitte üksnes Euroopas, vaid ka Magribi maades. Omal ajal viis orjakauplemine mustalt mandrilt olulise osa aktiivsest elanikkonnast. Aafrika liidrite seisukohalt on selle katastroofi tagajärjed siiamaani korvamatud. Paarkümmend aastat tagasi esitas Aafrika Liit USAle mitmesajamiljardilise kompensatsiooninõude. Ma ei hakka praegu arutlema teemal, kui õigustatud see nõue on, kuid isegi kui ta ei ole juriidiliselt pädev, on see psühholoogiliselt oluline faktor. Juba on kuulda hääli, et praegune immigratsioonipump täidab samu eesmärke, mis 18.-19. sajandi orjakaubandus.

Viimane väide ei ole sugugi vaid pahatahtlik retoorika. Valdav osa Euroopasse sisserändajatest on seotud inimkaubandusega. Nimelt on nad see kaup, mille logistikat organiseerivad  kriminaalsed jõud. On välja arvutatud, et keskmine hind Vahemere põhjarannikule saabumise eest on tuhat dollarit, kuid on juhuseid, kus maksti ka näiteks seitse tuhat ja rohkemgi. Kust on selline raha inimestel, kellel on selja taga mitte eriti kerge retk Vahemere rannikuni (osadel veel üle kõrbe)? Võib oletada, et teatud osal on need legaalsed säästud. Sagedamini aga on tegemist "sugulaste" abiga. Mitte keegi ei ületa Saharat, hoides pea kohal laevu ja paate. Nende tootmine on osa illegaalsest tegevusest, põhiliselt Liibüa ja Mauretaania territooriumil. See, et need veesõidukid on avariilised, ei ole juhus, vaid osa kuritahtlikust plaanist: kõikidel riikidel on kohustus merehädalisi päästa, kuid pole mingit kohustust osutada abi nendele, kes purjetavad merel komfortaablites tingimustes -- need on piiririkkujad. Muide, mind juba mõnda aega huvitab üks seik, millele ma ei leia otseseid tõendeid, aga siiski mainida võib. Umbes kaks aastat tagasi hakkas kiiresti kahanema Somaalia piraatlus. Nüüdseks on kadunud isegi nende ujumisvahendid. Kas somaallased otsustasid nüüd rahuliku seaduskuuleka elu kasuks või leidsid ohutuma ja tulusama bisnisi? Vastust ma ei tea, korrelatsioon ei ole tõend.

Kuid sattudes Vahemere Euroopa-poolsele rannikule, nende kannatused ja väljaminekud ei lõpe. Näiteks Pas-de-Calais'st Briti saartele smuugeldamise eest peavad nad maksma kolm-neli tuhat naela. Kust see raha tuleb, kui viimased veeringud said juba enne ära antud? Kuna mul ei ole kindlaid andmeid, ei hakka ma siinkohal spekuleerima, kuigi on väidetud, et kogu seda traffic'ut spondeerib Briti saarte organiseeritud kuritegevus. Teisisõnu, isegi kui kõik läheb hästi ja põgenik jõuab õnnelikult Briti saartele, ootab teda ees kopsakas võlakoorem, mida ta peab tasuma arvatavasti mitte väikeste intressidega. Isegi kui tal olid Euroopasse sattudes kõige paremad ja ausamad kavatsused, on ta vähemalt passiivselt organiseeritud kuritegevuse osa. Ja neid on kümneid ja kümneid tuhandeid.

Kui asjad käivad üle mõistuse, siis mõistus püüab need kuidagi ikkagi kontrolli alla saada. Üks levinuim moodus on vandenõuteooria. Hiljuti pakkus Karmo Tüür ühe välja: see kõik pole juhuslik, kodusõjad ja rahutused islamimaades on korraldatud selleks, et migratsioonilaviin lämmataks Euroopa kultuuri. Veidi tundes head kolleegi Tüüri, arvan, et tegemist on siiski pilaga. Tõsisem vandenõuteoreetik oleks öelnud, et madalalt lendad, Tüür. Ega's need rahutused ka niisama ei ole: usakad, juudid ja vabamüürlased on nad korraldanud. Muide, see on peaaegu et Venemaa ametlik positsioon: USA ja EL lõid "värvilisi revolutsioone" toetades nii ISi kui kõik need probleemid.

Nagu paljude vandenõuteooriate puhul võib siin väike tõetera isegi peituda. Kuid õige vandenõu on ühelt poolt selline, mis on täiesti ilmne, teiselt poolt aga on just triviaalsus nende parim kattevari (Edgar Allan Poe "Näpatud kiri"). Vandenõu on ilmne ja vandenõuorganid on arenenud Euroopa riikide sotsiaalsüsteemid. Kui otsida tähtsaimat survegruppi, siis need on Euroopa pensionärid. Eesti pensionärid oma massis ei saa veel aru, et praegune demograafiline kriis puudutab otseselt nende pensione. Olen korduvalt kuulnud: ma olen oma pensioni välja teeninud, mul pole millegi pärast muretseda. Eksitus: muretu võib olla vaid kolmanda pensionisamba osas ja siingi ei soovitaks ma liigset optimismi. Esimene ja suures osas ka teine sammas tuleb mitte möödunud aegade tööst, vaid praegustelt töötajatelt ja maksumaksjatelt. Ja neid jääb aina vähemaks. Saksamaa ja Rootsi pensionärid saavad sellest suurepäraselt aru. Samas aga on pensionärid kõige aktiivsemad valijad mitte üksnes Eestis. Ja nii peabki üldiselt konservatiivne Merkel alluma sellele survele ning kutsuma riiki uusi töökäsi.

Märkus: Eesti sotsiaalmeedias -- selles, mis ei ole kõige migrandisõbralikum, kohtame pidevalt väidet, et migrandid on hoopis ühiskonnale koormus, kuna tahavad elada sotsiaaltoetustest ja parasiteerida kohalike tööinimeste arvel. Kindlasti selliseid on ja mitte vähe. Kuid siin jällegi tuleb lähtuda ennekõike statistikast. Ja seda on uuritud nii USAs kui erinevates Euroopa riikides. Immigrandid on majandusele üldjuhul kasulikud olnud; mida toob selles valdkonnas tulevik, ei tea keegi, optimistid aga lähtuvad mineviku ekstrapoleerimisest. Paljud Eesti tööandjad ihkavadki uut (odavat) tööjõudu. Teine asi on, kui palju nad reaalselt oskavad, tahavad ja on võimelised seda tegema. 

On tekkimas ohtlik konglomeraat, mis koosneb eurobürokraatidest, Euroopa pensionäridest, organiseeritud kuritegevusest ja pagulastest. See, et sellisel puhul on mängu pandud õilsad loosungid, ei muuda selle inetu nähtuse olemust.

Picture
"National Famine Monument with Croagh Patrick in the background" by Night of the Big Wind. Licensed under CC BY-SA 3.0 nl via Commons https://commons.wikimedia.org/wiki/File:National_Famine_Monument_with_Croagh_Patrick_in_the_background.jpg#/media/File:National_Famine_Monument_with_Croagh_Patrick_in_the_background.jpg
Picture
"USA-Irish Famine Memorial0" by Ingfbruno. Licensed under CC BY-SA 3.0 via Commons https://commons.wikimedia.org/wiki/File:USA-Irish_Famine_Memorial0.jpg#/media/File:USA-Irish_Famine_Memorial0.jpg
1840ndatel aastatel oli Iirimaal suur nälg, millesse suri ligikaudu miljon inimest. Teist samapalju pääses näljasurmast, emigreerudes Ameerikasse. Tänulikud iirlased on sellele pühendanud mitmeid mälestussambaid nii Iirimaal kui USAs. Ülemine on pühendatud laevale, mis viis emigrandid USAsse (püstitatud Iirimaal), alumine aga pääsenutele ning asub Cambridge'is Massachusettsi osariigis.

Ma kujutan ette, et nii mõnigi lugeja hakkab mulle ette heitma positiivse programmi puudumist. Teeselda, et mul on universaalne lahendus, ma ei saa ega taha. Pealegi ei ole lahenduste pakkujatest selles küsimuses puudu. Paraku aga ei põhine valdav enamik neist põhjalikel analüüsidel, vaid üksnes sentimentidel, mis on mõnikord ülevad, mõnikord mitte. Ma arvan aga, et praegu kõige kainema positsiooni võtavad näiteks Jaapan ja rikkad Araabia riigid. Nad ei toeta massimigratsiooni, vaid aitavad kohapealsetes konfliktipiirkondades ja see abi ei ole väike, jutt on sadadest miljonitest, võib-olla koguni miljarditest dollaritest. 
41 Comments
Matti
9/5/2015 02:27:54 am

Uurimine ei ole veel lõpetatud ja seda väikest põlengut, õigemini soojustusmaterjali hõõgumist majaseina katte all on vara veel süütamiseks nimeta. See võis olla ka elektriliste sadmite lühis, turvaseadmed, maaküte, elktrijuhtmed jne.
Nüüd on aga kahtlus objektiivse uurimise läbiviimises, ei tohi ju suured poliitikud lolliks jääda.

Reply
K_V
9/6/2015 08:06:55 am

Teadaolevalt see soojustusmaterjal ei hõõgu ja naljalt ei põle, peamiselt sulab ja tilgub vaid.
Kui "süütaja" süütamisest midagi taipas, siis polnud eesmärgiks mitte süütamine, vaid võimaluste loomine pressifotograafiaks.

Reply
kalev
9/6/2015 11:26:46 am

Õige, Matti, see on muistne ehitustava: tõmmata elektrijuhtmed maja välisseinale ja siis katta need soojustusmaterjaliga. Tubli detektiivitöö, Matti.

Reply
Kati
9/7/2015 05:10:39 am

tõsine atentaaditegija oleks saanud molotovi kokteilie aknasse visata, ei ole vist trelle ees ega pole klaas kuulikindel.
kas lollike või provokaator.

Reply
a link
9/5/2015 03:18:08 am

Migrandid võivad mingi uuringu kohaselt majandusele kasulikud olla, aga väikesele rahvusele on nad häving. Rääkida tuleb AINULT immigratsiooni põhjustest ja see on sõda - liitlaste otsesed manipulastsioonid ja osavõtmatus olukordades, kus saaks rahuvalvet teha. Kõik muu on tagajärgedega tegelemine ja emotsioonidega mäng, mis tundub massimeedias olevat eraldi eesmärk suure plaani järgimiseks. Immigratsioon Euroopasse on selgelt plaan, mitte tagajärg! Ärge olge lambad, valige isiklik hinnang . EL on rahvusriikide hävitamise projekt ja Eesti on oma väiksuse tõttu esimeste seas.

Reply
Leetar
9/5/2015 04:37:08 am

Organiseeritud kuritegevus reageerib kiiremini kui eurobürokraatia ja näitab ühtlasi kätte probleemid, millega tegelda. Nad on alati sammu jagu ees, nagu teenäitajad, viidates sellele, et inimlikud nõrkused ületavad kusagil ja kellegi hulgas tugevusi ning et neid tuleb püüda õigetpidi pöörata. Organiseeritud kuritegevus on nagu alaäge infektsioon, mida tuleb ravida, aga mis paraneb olukorra muutudes mõnevõrra ka ise. Vähemalt seni ei ole ta organismist võitu saanud. Täiesti tasakaalus organism on juba surnud, elus püsimiseks tuleb sel keskkonnaga oma heaolu eest võidelda.

Ütlus, et staaride saatus meid erutab, aga ülejäänud käivad statistika alla, on efektne. Paraku on küüniline eeldada ka, et olukorra tõsidust ilmestavate emotsionaalsete piltide jagajail on peamiselt inetud või kavalad tagamõtted lihtsameelseid lollitada või on nad tervikpilti ei suuda näha või soovivad seda sobivas suunas kallutada või hägustada. Äkki hoopis segast üldpilti detailide abil täpsustada?
Meid huvitab tõepoolest tuttavate saatus rohkem kui tundmatute, lähemal asuvate oma rohkem kui kaugemate. Aga seegi huvi on piiratud meie jõuvarudega. Meedia annab inimesele näo ja mida rohkem kedagi tuntakse, seda enam võib ju teda ka nimetada staariks, kelle käekäik läheb korda paljudele. Kõiki me tunda ei saa ja seepärast tekivad tähenduslikud ikoonid. Selle uputatud poisi taga on teisedki hukkunud, temast on vaid maalitud täpne ja reaalne pilt, mille järgi igaüks juba oma peas üldistusi teha saab.

Reply
ML
9/8/2015 01:10:11 pm

Teil on teatud mõttes õigus mõlemas punktis, eriti esimeses. Organiseeritud kuritegevus on tõesti väga kreatiivne ja paindlik ning praegune kriis on juba sünnitanud uusi liike, mis kasutavad avanenud võimalusi. Sellest võib-olla ükskord kirjutan eraldi.

Meedia võib tõepoolest asjad isiklikuks teha, kuid oleks naiivne omistada sellele mingeid humanistlikke eesmärke -- see on äri. Ja üks asi, mis mind selle kriisi puhul kurvastab, on, et reaalsed inimesed oma muredega haihtuvad, nopitakse välja mõned efektsed juhtumid ning spekuleeritakse nende üle.

Reply
...
9/5/2015 04:42:02 am

Mida peate silmas "sugulaste" abi all?

Reply
L
9/5/2015 07:40:35 am

Kiirlaenud.

Reply
ML
9/8/2015 01:12:43 pm

Need "sugulased" on tihti sugulased vaid Aafrika kultuuride mõttes ja ka mitte kõigi. On küsitud, kes need sugulased konkreetselt teile olid, ning vähemalt neil juhtumitel, mida mina tean, jäädi vastus võlgu, ammugi ei osatud vastata, kust sugulased on selle raha saanud. Nii jäävad vastikud kahtlused üles.

Ats
9/5/2015 08:25:13 am

Kogu sellel mingratsioonilainel on ainult üks põhjus. Meeletu iive Aafrika ja Lähis-Ida riikides. Kõik need kodusõjad ja muud Aafrika kevaded on ammuprognoositud rahvastikupommi plahvatuse veepealne nähtav osa. Midagi ootamatut ega erakorralist selles pole.
Erakordne nähtus on osade eurooplaste reaktsioon. Ülejäänud maailm vaatab hämmastusega eurooplaste hüsteerilist käitumist.
Sellist asja nagu on praegu massiliselt Aafrika rannikult inimeste Euroopasse toomine, ei ole terve mõistusega inimesel võimalik mõista. Sellesse saab ainult uskuda :-)
Üldse tundub mulle siin mõnevõrra tegemist olevat religiooniküsimusega, kus immigratsioonipooldajad esindavad usku imedesse ja immigratsioonivastased tervet mõistust ja fakte.

Reply
Lehar
9/5/2015 10:51:42 am

Kuldsed sõnad!!!!

Reply
Zen Khan
9/5/2015 10:52:24 am

Hukkumise tagamaad on kummalised.
https://www.youtube.com/watch?v=QZUuoaq1MLM

Reply
Timo
9/5/2015 02:19:13 pm

Kõik on väga tore, aga see ei veena neid, kes ei tahagi midagi teada.
Selle kohutava poolt ja vastu kaagutamise asemel võiks mõelda, mida me saame üldse teha:
1 pagulastega, keda on Vao külla getostatud kohalike natside märklauaks ja külarahva hirmuks
2 nendega, keda meie valitsejad on nüüd sunnitud siia juurde tooma
3 muude ebastandardsete kaaskodanikega, kellele suunatakse järgmine hüsteeriatorm: homod, muslimid, venelased, penskarid, värdjad, tšurkad, pilukad, poluvernikud, kommud jne

Vao küla probleemid tuleb lahendada kohe, enne kui siia üldse kedagi juurde tuuakse.

Külarahva pakutud 30 inimest on mõistlik piir nii väikese kogukonna kanda. Näha on, et pagulasmaja haldajad ei saa selle hulga karjatamisega hakkama.

Pagulased tuleb võimalikult ruttu õpetada omal jõul koha peal hakkama saama ja suunata mõnda teise asulasse, kus nad saaksid end elatada. Neid ei tohi jätta kuhugi igavuses töllerdama.

Kui esialgu ei suudeta taolisi keskusi piisavalt hajutada, siis ehitage see geto mõnda lõplikult välja suretatud Eestimaa külla, kus neil ei teki kohalike kommete eiramise pärast arusaamatusi.

Tegelikult saaks ka pagulastelt endilt üsna palju õppida: kokandust, muusikat, kunsti jne kui eestlastel endil see piss peast välja läheks.

Kui on veel positiivse programmi puudust, siis ma võin jätkata.

Natside hurjutamine on sama mõttetu, kui pagulasmaja lõhkumine. Natslusel on omad objektiivsed põhjused ja pagulasmaja remonditakse maksumaksja raha eest.

Reply
Pipa
9/6/2015 03:11:12 pm

Timo, samad mõtted siingi!
Kuigi ma pean tekkinud vihakõne-sõjas suuremaks süüdlaseks meie juhte ja ajakirjandust, kes on meie helgemad pead ja peaks olema võimelised inimesi mõistma ja juhtima, kuid on lasknud sel minna isevoolu teed ja veelgi hullem: tagajärgedes hakanud süüdistama oma rahvast, kes ei taipavat mõhkugi. Piinlik, väga piinlik.

Mina lisaks Sinu väljapakutule veel
* tööde osas (heakorratööd vms - kõik, mida meil jagub, aga tegijaid ei ole, kuid nemad oma söögi ja peavarju eest sobiks tegema küll), kindlasti leida neile kampa enda töötuid ja ka vabatahtlikke. See vähendaks oluliselt riski, et mõni rumalam inimene kedagi solvama või veel hullem, millegagi viskama, hakkaks
* oleks vaja luua eraldi kodulehekülg (või hakata aktiivselt promoma sellist, mis juba on olemas - pole siiani avalikult eriti midagi kuulda olnud), kuhu võivad endast märku anda kõik need Salliva Eesti inimesed ja lisaks teised, kes on ehk vähemsallivad (andestage mu iroonia siinkohal, aga arvestades hüsteerilist olukorda, luban endalse seda luksust), aga ka valmis panustama:
- näiteks kes oskab mingit vajalikku keelt või
- kes tunneb tulijate kultuuri (no kasvõi selleks, et oskaks sisseelamisprogrammi õigeid punkte kirja panna, nii et tulijad ikka üldse aru saaks oma kontekstist lähtuvalt, mis loogika meie kodus kehtib) või
Ja ka minul oleks neid mõtteid veel.

Aga miks me Timoga neid asju siia üldse kirjutame? Timo eest ei oska kosta, aga - mina tegelikult ei teagi, et kuhu siis pöörduda oma heade mõtetega. Pole ühtegi sellist artiklit/kommentaariumit ega ka konkreetselt ja avalikult väljahääldatud inimest/instantsi.
Ja isegi kui oleks, ma ei tea, kas julgeks - liigituksin ilmselt koheselt natsistlikuks vihakõnelejaks, sest olen toimuva suhtes ikkagi väga kriitiline.

Reply
Timo
9/7/2015 12:45:49 pm

Pöörduda võib näiteks siia :https://www.facebook.com/pagulasabi

Mina ise tunnen üsnagi hästi nn tsurkade, neegrite ja kilide kultuuri. Olen õppinud ja elanud mitmetes Aasia riikides ja jaganud nendega eluaset. Mul pole nende ees mingit hirmu ja ma oskan ka päris mitmeid keeli, milles nendega suhelda. Nad ei ole kindlasti laisemad, lollimad ja räpasemad kui eestlased, aga neil on kindlasti väga erinevad kombed. Samas olid nad võimelised kohanema kohalike kommetega näiteks Koreas. Kindlasti on neil vähem põhjusi ja võimalusi kohaliku eluviisiga kohaneda, kui neid lükatakse silma eest ära ühtekokku kuhugi ääremaisesse pagulasfarmi. Mõttekam oleks nad kähku laiali jagada kohtadesse, kus jaguks sotstöötajaid, kes jaksaks nendega tegeleda.

Ma ei saa üldse aru nendest inimestest, kes tahaks rassipuhtuse huvides tuua "mustade" pagulaste asemele tuhandeid ukrainlasi. Minu jaoks on ka nemad piisavalt erinevast rassist, mis polegi üldse teema, aga nad on kindlasti ka väga erineva meelsusega sellest, mida neilt oodatakse. Ma suhtlen üsna vabalt nii vene kui poola keeles ja käisin Ukrainas just enne Janukovitši kukutamist. Ukraina jättis siis vaga tugeva potensiaaliga maa mulje. Samas vesteldes nende eestis elavate ukrainlastega, kelle sugulased elavad Donetskis ja Luganskis ma kuulen kogu aeg väga venemeelseid seisukohti. Nii et kui oleks vaja korraldada järgmist pronksiööd, siis sealt saaks kindlasti abi. Ukraina hädalisi saab kindlasti aidata Ukrainas. Nende siiatoomine on ainult orjapidajate huvi.

Kolmandaks võiks mõtlevad inimesed nüüd lõpetada arutelu, kui kasulikud või kasutud on pagulased Eesti majandusele. Me ei ole sunnitud vastu võtma mitte ühtegi majanduspagulast ega ka ühtegi Süürlast, kes eile mõnest Dubai naftafirmast kinga sai. Me peame vastu võtma ainult inimesi, kelle elu on nende kodumaal ohus ja kui see tõesti on ohus, siis on nad ka nõus endid elatama. Ülejäänud aerutagu tagasi. Süüriat ma olen ka ise näinud ja see oli Türgi naaberalade kõrval nagu imeline roheline oaas. Neile ei kuku kõrbes kulda ja banaane pähe. Nad on väga töökas rahvas ja pidanud juba sajandeid usuliselt ja kultuuriliselt väga kirevas ühiskonnas elama. Kui te tingimata arvate, et kristlased on teile moslemitest meeletult lähedasemad, siis neidki on Süürias väga mitmesuguseid. Mõned süürlased räägivad veel siiani Jeesuse (aramea) emakeeles. Võite võtta igast konfessioonist ühe pere ja kvoot on täis.

ML
9/8/2015 01:18:35 pm

Mõned lahendused on väga lihtsad, nt varustada Vao keskus turvakaameratega. Mõned on rasked, nagu nt pagulaste sotsialiseerimine. Mõned, kui mitte just ületamatud, siis väga rasked. Nagu nt ühelt poolt ühiskondliku kliima muutmine pagulaste osas ning teiselt poolt EL reeglistiku muutmine. Te kirjutate: "Pagulased tuleb võimalikult ruttu õpetada omal jõul koha peal hakkama saama ja suunata mõnda teise asulasse, kus nad saaksid end elatada." Aga EL reeglid seda ei luba. Kui arvate, et need reeglid pole kõige targemat sorti, võin Teiega vaid nõustuda.

Reply
Timo
9/12/2015 03:53:14 am

Kus võib tutvuda nende EL reeglitega ja üldse faktidega, millest on mõtet lähtuda enne kui üldse sel teemal mõtlema ja ütlema hakata? Ehk - mis võimalused ja paratamatus meid üldse ootab? Niisama teineteisele loba ja virinaga närvidele käimine on ju lihtsalt mõttetu.

PiretBCN
9/11/2015 01:43:57 pm

Millegipärast meenus mulle selle jutu peale Leopold von Schröderi raamat. Sealt sain muuhulgas teada, et 19.sajandi baltisakslastele meeldis Aleksander II ja ei meeldinud (kui pehmelt väljenduda) Aleksander III. Guugeldasin siis kohe mõlemad mehed, et näha täpsemalt kellest juttu.
Aleksander II - ema Preisimaalt. Noogutasin mõistvalt. Arusaadav, mees armastas oma ema ja oli seetõttu baltisakslaste vastu kena. Ikkagi nagu mingis mõttes kaasmaalased. Veri on paksem kui vesi jne.
Aleksander III - isa Aleksander II ja ema sakslane. Tegemist oli siis räige venestamispoliitika alustajaga Eestis ja muidu väga halva inimesega.
Uurisin siis veel tsaaride isaliini ja leidsin terve trobikonna sakslasi (!). Tundub, et Aleksander III oli puhtam sakslane kui suur osa praegu Saksamaal elavaid inimesi ja ometigi oli ta, kes ta oli.
See pagulasteema on toonud esile eestlaste ürghirmu - kadumise, hääbumise. Aga siis võiks ju vabalt ka küsida, et mis kasu oli sakslastel sellisest tipp-topp sakslasest nagu Aleksander III?
Eesti kultuur ei hääbu, kui muutused jäävad aeglasteks ja kui Eesti ühiskonnal jääb aega lõimida inimesi. Aleksander III näitab ju üliselgelt, et päritolu ja esivanemad ei pruugi anda vajalikku meelsust.
Ebaõnnestunud lõimimise puhul peaks Eestile jääma õigus saata inimesi tagasi. Ka praegu.
Loodetavasti annab nõrgenev Venemaa selleks ka varsti rohkem võimalusi. See oli vist David Vseviov, kes ütles hiljuti, et see kummalise pilguga Lasnamäe venelane, kes lehvitab Vene lippu on Eestile ja eestlastele suurem julgeolurisk kui mingi süürlane. 100% nõus.
Ma lisaksin sellele veel ka Eesti kodakondsust omavad eestivaenulikud ja vaevu eesti keelt tönkavad inimesed. Iga kell eelistan sellistele kärnastele Trooja hobudele töökaid ja sõbralikke süürlasi. Süürlane on puhas leht. Ta ei vihka a priori Eestit ega eesti keelt. Ta ei teagi Eestist eriti midagi. Puhtale lehele saab joonistada ja kirjutada. Soditud leht tuleks enne puhtaks teha, aga kui sellele on kirjutatud enne mingi odava tindipliiatsiga või inimverega, siis on see väga keeruline.
Kunagi saab meil olema eestlane, kelle esivanemate seas on ka süürlasi ja kes ütleb täie veendumusega, et meie Põhiseaduse algus on tema identiteedi alus ja ta usub sellesse: "Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki,
mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril,
mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele,
mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus,
mis peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade"

Reply
PiretBCN
9/11/2015 01:52:58 pm

*julgeolekurisk*

Jänku Juta
9/5/2015 09:42:25 pm

Elades Soomes näen, kui rohkelt on tõmmusid inimesi tänavapildis ja saan võrrelda sellega, kui palju neid nt teenindussfääris kohtab...

Reply
Virgo
9/5/2015 10:20:40 pm

Väga mõistlik on äärmustesse kalduva meediahüsteeria taustal lugeda sellist tasakaalukat kirjutist. Sooviksin siiski omalt poolt täpsustada üht selles kõlanud väidet. Hr. Lotmanil on täiesti õigus, väites et: "Immigrandid on majandusele üldjuhul kasulikud olnud." Immigratsiooni majanduslik netoefekt on tõesti enamjaolt positiivne. Kui aga hakata uuringutes toodud andmeid diferentseerima lähteriikide ja -piirkondade põhiselt, selgub et positiivse netoefekti loob põhiosas Ida-Euroopast lähtuv immigratsioon ning Aafrikast ja Lähis-Idast lähtuva immigratsiooni majanduslik efekt kipub olema negatiivne ja kohati päris suurelt.

Soovitan näiteks tutvuda hiljaaegu Göteborgi Ülikoolis valminud uuringuga: "Refugee immigration and public finances in Sweden", mida on võimalik alla laadida siit:
https://gupea.ub.gu.se/handle/2077/38323

Ühendkuningriikide kohta annab hea ülevaate Christian Dustmanni ja Tommaso Frattini uuring "The Fiscal Effects of Immigration to the UK"
www.cream-migration.org/publ_uploads/CDP_22_13.pdf

Kumbagi viidatud uuringut ei saa ühestki küljest nimetada tendentslikuks või nende autoreid kallutatuks.

Reply
Immigrandid on majandusele üldjuhul kasulikud olnud
9/6/2015 03:41:24 am

Kogu lugulaul räägib pagulastest ja siis äkki IMMIGRANDID? Immigrandid peavad Eestis teenima 1,24 keskmist palka kuus ja loomulikult on nad kasulikud aga hetkeprobleem on PAGULASTES keda me peame kaks aastat piiramatult (kommunaalmaksetel ei ole isegi ülempiiri) üleval ja ega nad kahe aasta pärastki (vähemalt mosleminaised) tööle lähe.
Muidu mõistlik lugu lõppes täiesti kohatu võrdlusega...
Kus on üldse võrdne kohtlemine? Miks me ühelt välismaalaselt nõuame, et ta töötaks ja saaks vähemalt keskmist palka aga teistele välismaalastele anname elamise ja veel abirahad pealegi?
Miks peab pagulasele andma vähemalt 18m2 elamispinda aga enamus meie endi tudengeid elavad kahe-kolmekesi sellisel pinnal? Jällegi, kus on võrdne kohtlemine? jne...

Reply
ML
9/8/2015 01:23:04 pm

Võimalik, et Teil on õigus. Ma ei ole viimasel ajal sellesse temaatikasse süvenenud, see nõuab süvaanalüüsi, kusjuures uurida tuleb mitte üksnes hetkeseisu, vaid pikaajalist dünaamikat. Olin sellesse teemasse süvenenud 90ndate aastate algul, kui olin USAs ja seal käisid palavad debatid Ladina-Ameerika immigrantide üle. Vastaste argumendid olid samad: laisad, siginevad, kuritarvitavad meie sotsiaalsüsteemi jne. Kuid kümnendite lõikes tehtud analüüsid näitasid, et ka laisad ladinaameeriklased on paarikümne aasta pärast USA majandusele olulisel määral kasulikud.
Ma ei ole kindel, et neid tulemusi saab üle kanda praegustele migratsioonivoogudele ning tõepoolest tuleb eraldi analüüsida Lähis-Ida immigrante, aafriklasi ning idaeurooplasi, kelle osakaal (kuid mitte absoluutarvud) praegu dramaatiliselt vähenesid.

Anna
9/6/2015 04:00:26 am

Suur tänu selle kirjutise eest.

Reply
RL
9/6/2015 05:28:41 am

jõudsin ka sarnaste järeldusteni aga neid avalikult ei julgenud välja öelda, nüüd saan autoriteedile viidata

Reply
PiretBCN
9/6/2015 06:14:05 am

Ma töötasin peaaegu 20 aastat tagasi lennujaamas. Enne tööleasumist koolitas mind üks väga tore Taanist pärit naine. Siiamaani muide pean teda üheks kõige paremaks õpetajaks, kes mul olnud on. Koolituse üks osa, mis on mul siiani väga hästi meeles, oli ilma korras olevate dokumentideta reisijate identifitseerimine ja tabamine. Põhjus oli väga proosaline - lennufirmad maksavad tohutuid trahve, kui nad toimetavad illegaale teistesse riikidesse. Eriti ranged olid/on selles suhtes Saksamaa (!), Suurbritannia ja loomulikult Ameerika Ühendriigid. Nendesse riikidesse reisijate puhul tuli mul ekraanile alati hoiatus ja dokumente tuli alati kullipilguga vaadata ning kui polnud tegemist nende riikide kodanikega, siis tuli küsida näha ka tagasisõidupiletit.
Koolituse üks osa põhines kuival statistikal. Teatavatest riikidest inimesed üritavad rohkem teatavaid asju kui teistest riikidest pärit inimesed. See statistika ei olnud "valge", aga ta põhines tegelikul olukorral, s.t. EELNEVATEL HALBADEL KOGEMUSTEL.
Selle taustal peaks olema isegi lollile selge, miks eestlased suhtuvad sissesõitnutesse reeglina tõrjuvalt või isegi lausnegatiivselt. Mida nägi eestlane pärast taasiseseisvumist? Ta nägi tohutut hulka ebaseaduslikult riiki saadetud inimesi, kes ei soovinud ei repatrieeruda ega polnud ka pikkade aastate jooksul soovinud eesti keelt ära õppida. Nendele on lisandunud ka läänest pärit püsivalt Eestis elavad inimesed, kes ei oska kolme sõnagi eesti keeles ritta seada. Ma käisin hiljuti Tallinna kesklinnas Pärnu maanteel kohvikus "Cremeria". Sisenesin ja ütlesin: "Tere! Üks suur must kohv, palun." Noor teenindaja (lääneeurooplane) vaatas mulle kurva näoga otsa ja küsis mult omakorda: "Do you speak English?" Võite ise otsustada, kuidas ma end tundsin ja kas ma seal kohvi jõin.
Minu (ja ma arvan, et ka enamiku eestlaste) keelefilosoofia on väga lihtne. Keeltel on kaks sfääri: ajutine ja püsiv. Ajutises sfääris ei ole mingeid piire. Enamik meist räägib mitut keelt ja meie jaoks on see tavaline ja tore. Ajutises sfääris räägin ma heameelega kõiki keeli, mida ma oskan. Ajutises sfääris on oluline olla sõbralik ja avatud. Selle sfääri inimesed on turistid, rändavad ärimehed, vahetusõpilased jms.
Püsivas sfääris on piirid. Eesti probleem? Välismaalastest laiskvorstid (nii idast kui ka läänest) kasutavad ära eestlaste ajutise sfääri heatahtlikkust ja suruvad ajutise sfääri püsiva sfääri ruumi. Eestlased tihtilugu ei ütle midagi, aga on südames nördinud, sest tegemist on vägivallaga.
Ma olen veendunud, et kui Eestis oskaksid kõik püsivalt elavad inimesed hästi eesti keelt ja eelistaksid seda rõõmu ja uhkusega kasutada, siis oleks Eesti märgatavalt vähem vaenulik pagulaste vastu. Praegu on aga need hirmud suures osas õigustatud.
Eestlased on haritud rahvas. Eesti kommentaariumites tegutseb palju suure lugemusega tarku inimesi. Valitsus peaks neid inimesi kuulama ja mitte loopima ette ja taha uusi poliitiliselt korrektseid termineid nagu "vihakõne" ning rääkima "kitsast silmaringist" seal, kus seda teps mitte pole.
Teie oma blogiga kaitsete ja austate eesti keelt. Te võiksite ju kirjutada mingile laiemale ringkonnale mingis muus keeles, aga te eelistate kasutada eesti keelt.
Mul on, vabandage väljenduse eest, kõriauguni inimestest, kes väidavad, et eesti keel on raske keel. Ükski keel ei ole nii raske, et seda ei saaks rääkima õppida. Kohvikutest veel niipalju, et Tartus Werneri kohvikus nägin lääneeurooplasi, kes tellisid eesti keeles. Süda läks kohe soojaks.

Reply
S.L.
9/6/2015 10:12:17 am

Väga tasakaalukas ja mõistlik jutt. Aitäh autorile.

Reply
Tiiu
9/6/2015 01:56:07 pm

Mihhail, Sa räägid 70 milj. pagulasest. Kas teadlikult vôi kogemata? Minu arvates on oluline teha vahet pagulastel, keda ähvardab kodumaal oht, kes kuuluvad Genfi konvensiooni alla ja kelle taotlusi näiteks Eestis kuni 6 kuud läbi vaadatakse, veendumaks, kas nende väited tôele vastavad. Pakun, et 70 milj on pôgenikud? Aga need, kes laviinina Euroopasse valguvad, on valdavas osas majandusimmigrandid, olen mina aru saanud

Reply
ML
9/8/2015 01:38:25 pm

Ei, mitte kogemata, ehkki tunnistan, et siin võib tekkida segadust. Aga see segadus on juba tekitatud. Kui ma möödunud kord sel teemal kirjutasin (http://arvamus.postimees.ee/1278112/mihhail-lotman-moodukas-immigratsioon-on-uhiskonnale-kasulik), eristasin erinevaid immigrantide tüüpe, aga seda sai teha siis, kui jutt käis sadadest või tuhandetest inimestest. Praeguste mitmetuhandeliste masside puhul on väga raske teha vahet, kes on kes. Nt Aylan Kurdi perekond olid algul sõjapõgenikud, kes elasid juba mõnda aega Türgis, kuid Euroopasse nad läksid majandusimmigrantidena.
Ka lääne meedia loobus erinevate terminite kasutamisest ja räägitakse põhiliselt refugee'dest, eesti meedias enamasti pagulastest. Ehkki möönan, et termin 'põgenik' oleks võib-olla korrektsem.

Reply
Hh
9/7/2015 10:45:41 am

Olen ise mõelnud selle pagulaskriisi kohta vaid nii palju, et ega midagi välja ikka ei mõtle küll. Ükskõik milline positsioon tundub mingist vaatevinklist olevat absurdne või halb, võib-olla sellepärast, et olukord ise lihtsalt ongi ... absurdne ja halb?

M. Lotmani kirjutis oodatult tõstis esile mitmeid omapäraseid aspekte, aga tervikule palju valgust ei suutnud heita. "Positiivse programmi" puudumisest on Lotman ka ise teadlik.

Miks mõni küsimus ... õõhhh ... peab olema ... niiiiiiiiii ... raske ...

Reply
ckrabat link
9/8/2015 09:22:25 am

Kõige suurem jama on selles, et see kompott sisaldab väga palju erinevaid lugusid või kui soovite siis narratiive, mida ühte patta suruda, aga seda ju meedia ostab, eriti ei sünnikski.
Üks asi on probleem tegelikult, mis on selle pagulastelaviini põhjustanud ja muidugi saab seda lahendada üksnes lähteriikides. Pagulastelaviin on üksnes millegi tagajärg, mille lahendamiseks pole head ravimit veel leiutatud. Teine asi on siin kohapeal vallandunud hüsteeria, mis on meditsiiniline juhtum ja ärge tulge mulle rääkima, et Juku pea ei ole kandiline, millel tegelikult pole "päris probleemiga" suurt midagi ühist. Ma olen kindel, et suur osa sotsiaalmeedias paanitsevatest kodanikest pole elu sees ühtegi pagulast näinud ega saa oma piiratud elupäevade juures neid ka nägema.
Seega, mina väidan, et pagulaslaviini põhjused ja kohapeal käivitunud murjanipaanika on täpselt niipalju sugulased nagu siga ja kägu. Näiliselt on nagu mõlemal saba, aga tegemist on hoopis erinevate protsesside tulemitega.

Reply
ML
9/8/2015 01:51:56 pm

Jah, enamusega nõustun, analüütiline töö on tegemata. Ma ei räägi juba sellest, et kui jutuks on Aafrika voog, siis me paneme ühte patta Eritrea ja Somaalia põgenikud nt kamerunlastega. Viimased erinevad oluliselt etniliselt ja kultuuriliselt. Võib tekkida küsimus, mis Kamerunist põgenetakse, ehkki seal pole suuremat konflikti. Asi ongi selles, et Kamerun kui rahulik maa võttis vastu sadu tuhandeid põgenikke, kes nüüd otsustasid põgeneda edasi. Huvitav küsimus on see, kust selline sünkroonsus? Kuidas nii suured ja nii erinevad vood võivad olla koordineeritud?
Mis puudutab eestlaste "murjanipaanikat", siis olen nõus, et see on täiesti ebaproportsionaalne. Ma ei usu, et see on koordineeritud, ehkki ksenofooblik sotsiaalmeedia on muutunud globaalseks nähtuseks. Aga tubli panuse on andnud ka inimõiguslased, kes lähtuvad abstraktsetest skeemidest ega hooli sellest, milline reaktsioon nende (subjektiivselt ehk väga õilis) tegevus võib tekitada.

Reply
Ats
9/8/2015 03:48:50 pm

Kogu Lähis-Ida ja Aafrika on nagu katel, mis keeb üle. Inimesed ei mahu sinna enam ära. Sealt tulnud inimeste puhul ma ei mõista vahetegemist sõjapõgenikel ja majandusmigrantidel. Mõlemad lahkuvad kodust tegelikult samal põhjusel. "Pahad majandumigrandid" tulevad niisama tulema. "Head sõjapõgenikud" kaklevad omavahel veidi enne tulema hakkamist. Tegelikult pole neil mingit vahet. Tegemist on puhtalt eluruumi juurde võitlemisega vähem sigivate liigikaaslaste arvelt. Antud juhul siis meie arvelt.

Reply
Tiiu
9/10/2015 12:35:15 pm

Vôib-olla sealtpoolt vaadates ei olegi vahet. Aga siitooolt vaadates minu arust on. Hirmulood, mida siin kuuleme, käivad majandusimmigrantide kohta, pole kuulnud ühtegi pagulaste kohta. Psühholoogiliselt näen siin suurt vahet: ühel juhul sa lähed riiki, mis ütleb, tule! Teisel juhul Sa esitad avalduse: palun vôtke mind vastu, ma olen ohus.
Ma arvan, venekeelse elanikkonna integreerimisraskused tulenevad suuremalt jaolt just nende veendumusest, et nad tulid meile siia appi.

Reply
Heino link
9/9/2015 12:51:31 am

Igatahes see põgenike mass, mis Euroopasse vajub, vajab väga hoolikat selekteerimist. Praegu me ei tea, kes on kes - ISIS terrorist, mingi kriminaal. aus inimene, sõjapõgenik või majanduspõgenik. Sihtkohariigi elutingimustega ja toetustega rahulolematud põgenikud võivad ühel hetkel osutuda pommiks, mis plahvatab ja siis me alles näeme, milleks nad on võimelised. Seda kõike peaks eelneva selektsiooniga püüdma vältida või vähemalt ohtu vähendada. Aga kuidas on neid võimalik tööle rakendada kui isegi oma püsielanikele pole tööd piisavalt ja töötasud on võrreldes näiteks Soomega palju väiksemad. Võibolla peaks ikka kõigepealt oma inimeste materiaalse olukorra parandamiseks rohkem tegema ja alles teises järjekorras põgenikele mõtlema !?

Reply
ckrabat
9/9/2015 11:17:10 pm

Ühe asja võiks selgeks rääkida, need, kes tulevad ei ole ISISe terroristid, nemad põgenevad hoopis teises suunas. Vastupidi, IS on maisest paradiisist pagemise hukka müistnud, aga keda see huvitab. Sattudes Euroopas vastamisi tigeda murjanipaanikaga, mis mõnel pool omab organisatsioonilist väljundit, nt Saksamaa PEGIDA, võivad mõned neist või nende lapsed selleks kasvada, aga see võtab omajagu aega. Tänased IS toetajad on juba Euroopas, nemad ei pea kusagile põgeme või siis otse vastupidises suunas.
Arvatavasti pole nad ka kriminaalid vähemalt valdavalt, mõned on kindlasti infiltreerunud, kuid neil on hoopis teised kanalid. Sattudes vastamisi sotsiaalsete probleemida, võib teatud osa neist muidugi kriminaliseeruda.
Valdavalt ongi erinevat liiki põgenikud, kas sõja- või majanduspõgenukud, vahet pole, aga sellised, kes üritavad selles sinatses maailmas eluga hakkama saada ja igaüks neist tahab paremini elada. Ka paljud eestlased ei ole häbenenud minna mujalt paremat elu otsima ja mina ei ole küll see kõige õigem, et neid hukka mõista.
Põgenikelaine on millegi tagajärg ning lääne tsivilisatsiooni ei saa siin täiesti puhtaks pesta, sest vaid mõni sajand tagasi levisid nad ise hoopis vastupidises suunas ja eks nüüd tuleb kunagise ekspansiooni vilju maitsta. Tsivilisatsiooni vastu võtnud kolonieeritavate järglased on asunud oma vanemaid otsima, kes üritasid häbi tundmata nende arvel rikastuda ja nüüd tahavad lapsed rikkustest osa saada.

Reply
ckrabat
9/9/2015 11:58:28 pm

Tuhat vabandust muidugi vigade pärast, nii selle põlve otsas kirjutamisega on:
1. IS on maisest paradiisist pagemise hukka mõistnud
2. nemad ei pea kusagile põgenema
3. Sattudes vastamisi sotsiaalsete probleemidega
4. kas sõja- või majanduspõgenikud
5. Tsivilisatsiooni vastu võtnud koloniseeritavate järglased

Valdur
9/13/2015 03:42:24 pm

Värsket infot skandaalsest pildist: http://m.imgur.com/r/conspiracy/3pARGHP

Reply
Jüri
9/25/2015 10:50:58 am

Murjanipaanika on täiesti asjakohane. Sallivuse ideoloogia järgi on südametu panna hädalistele ülempiiri ja kui kalleid külalisi on siin paar miljonit siis on vastuhakk juba raske kui mitte võimatu.

Ja mis imeelukas see rassist on? Rasside vahel eksisteerivad märkimisväärsed erinevused ning kui keegi juhib sellele tähelepanu on tegemist teadusega mille nimeks on antropoloogia. Väited teadupärast jagunevad tõesteks ja väärateks. Seetõttu pean ma professor Lotmani terminoloogiat üsna hämmastavaks. Kui me ntx põllumajandusprobleemid jutuks võtame kas me hakkame siis kulakute, kahjurite ja kontrrevolutsiooniliste elementidega opereerima ?

Reply
Esther link
12/14/2020 12:16:54 am

Greeat reading

Reply



Leave a Reply.


    Disclaimer.

    0. Kõik minu blogis avaldatud tekstid on Copyleft tingimuste kohaselt vabalt kasutatavad teosed.
    1. Tere tulemast minu blogisse. See on minu isiklik inforuum, kus ma väljendan oma mõtteid tsenseerimata kujul, ilma kõõritamata poliitilise korrektsuse suunas.
    Kui kedagi mu mõtted või sõnad riivavad -- palun ette vabandust. Aga selline ma kord juba olen.
    2. Ma tervitan igasuguseid kommentaare nii allkirjastatult kui anonüümselt, nii sõbralikke kui kriitilisi ja lausa vaenulikke, ainus kriteerium on sisukus.
    3. Ma ei premodereeri kommentaare (samas ei vastuta selle eest, kui need minust sõltumatul põhjusel ei ilmu).

    4. Kommentaarid, mis ainult kaasa kiidavad või sisutult sõimavad, ma lihtsalt eemaldan. Tegu on minu isikliku ruumiga, mille eest vastutan nii moraalselt kui juriidiliselt.
    5. Samuti kustutan kommentaarid, mis sisaldavad reklaami või sisutuid linke.
    6. Igale kommentaarile ma ajapuudusel vastata ei saa.


    Autor

    Mihhail Lotman,
    ζῷον πολιτικόν

    RSS Feed

    Arhiiv

    February 2023
    December 2022
    June 2022
    March 2022
    February 2022
    January 2022
    September 2020
    August 2020
    July 2020
    June 2020
    May 2020
    January 2020
    December 2019
    November 2019
    September 2019
    August 2019
    July 2019
    June 2019
    May 2019
    April 2019
    March 2019
    February 2019
    January 2019
    December 2018
    November 2018
    October 2018
    September 2018
    August 2018
    June 2018
    May 2018
    April 2018
    March 2018
    February 2018
    January 2018
    December 2017
    October 2017
    August 2017
    July 2017
    June 2017
    May 2017
    April 2017
    March 2017
    February 2017
    January 2017
    December 2016
    November 2016
    October 2016
    September 2016
    August 2016
    April 2016
    March 2016
    February 2016
    January 2016
    December 2015
    November 2015
    October 2015
    September 2015
    July 2015
    June 2015
    May 2015
    April 2015
    March 2015
    February 2015
    January 2015
    December 2014
    November 2014
    October 2014
    September 2014
    August 2014
    July 2014
    June 2014
    May 2014
    April 2014
    March 2014
    February 2014
    January 2014
    December 2013
    November 2013
    October 2013
    September 2013
    August 2013
    June 2013
    May 2013
    April 2013
    March 2013
    February 2013
    December 2012
    November 2012
    October 2012
    September 2012
    June 2012
    May 2012
    April 2012
    February 2012
    January 2012
    December 2011
    October 2011
    September 2011
    August 2011
    July 2011
    June 2011
    May 2011
    April 2011
    March 2011
    February 2011
    December 2010
    October 2010
    September 2010
    August 2010


    Rubriigid

    All
    Eesti ühiskond
    Eesti ühiskond
    Eesti ühiskond
    Eetika
    Eetika; Religioon
    Film
    Filoloogia
    In Memoriam
    Irl
    Jalgpall
    Kangelaseepos
    Keskkond
    Kgb
    Konverentsid
    Kultuurisemiootika
    Kunst
    Lähis-Ida
    Lollus
    Luule
    Muusika
    Pagulased
    Poliitika
    Puust Ja Punaselt
    Raamatud
    Reisid
    Seks
    Semiootiku Vaatevinklist
    Tähtpäevad
    Terror
    Ühiskond
    Ühiskond
    Valimised
    Välispoliitika
    Vandenõuteooriad
    Värsiteadus
    Värsiteadus
    Venemaa

Copyleft (ɔ) by Mihhail Lotman