MIHHAIL LOTMANI KODULEHEKÜLG
  • Blogi
  • Minust
  • CV
  • Publikatsioonid
  • Meedias
  • Galerii
  • Failid
  • KFT
  • Vaba Akadeemia

Torm veeklaasis

11/18/2018

4 Comments

 
Viimaste päevade tormilised sündmused jätavad veidra mulje. Suur kära on tõusnud väga väiksest asjast. Samas pean tunnistama, et mõistan kõiki tüli osapooli. Mis puudutab rände raamlepingut ennast, siis minu meelest on siin tegu ennekõike deklaratiivse dokumendiga, mille mõju Eestile on minimaalne, kui sedagi. Sealjuures (tahan seda rõhutada, kuna minu meelest pole seda veel selgelt artikuleeritud) pole Eesti jaoks suurt vahet, kas Eesti allkiri sellel lepingul seisab või mitte.

Nüüd aga konflikti osapooltest. Justiitsminister Reinsalu hinnangul kujutab leping endast potentsiaalset ohtu, sest selle sätted võivad millalgi muutuda tavaõiguse normideks. See arvamus ei ole laest võetud, vaid tugineb rahvusvahelise õiguse asjatundja Lauri Mälksoo arvamusele, millele võib lisada ka advokaadibüroo Sorainen ekspertiisi. Ehkki minu meelest on tegemist pigem teoreetilist laadi ohtudega, on Isamaa seisukoht see, et me ei luba teha ühtegi sammu, mis võiks nõrgestada Eesti julgeolekut. Siia tuleb lisada psühholoogiline moment: Eesti Valitsusele on selles küsimuses avaldanud survet mõned meie Euroopa Liidu ja NATO partnerid. On koguni väljendatud mõtet, et nüüd ei saa Eesti enam ÜRO julgeolekunõukogu ajutiseks liikmeks. Meie erakonnas on avaldatud arvamust, et kui me allume sellisele survele juba siis, kui me alles kandideerime, siis millise surve alla satume veel siis, kui me liikmeks saame.  

Samas ma saan hästi aru ka minister Mikseri ja Urmas Paeti seisukohtadest (viimane ei esinda vist tervet Reformierakonda, kuid kindlasti selle märkimisväärset osa). Nende tähelepanu keskmes on rahvusvaheline koostöö, ennekõike kooperatsioon meie partneritega. Ning siin on oluline vastastikune mõistmine ja usaldus. See tähendab, et ma ei näe siin ei isiklikku ega isegi poliitilist konflikti Mikseri ja Reinsalu  vahel, vaid mõlemad esindavad oma vastutusala: rahvusvahelisi suhteid ja riikliku julgeoleku juriidilisi aspekte. See, et mõlemad ministrid teevad seda kirglikult, on pigem pluss mõlemale.

Küll aga tekitasid probleemi ja vääritimõistmist välisministeeriumi tegevused ja tegematajätmised seoses selle lepinguga. Ei üldsust ega isegi Riigikogu ei teavitatud õigeaegselt ja adekvaatselt. Eestikeelne tõlge (kus olevat isegi mõned olulised vead sees) ilmus siis, kui ühiskonna rahustamiseks oli juba hilja. See oli soodus pinnas erinevate vandenõuteooriate tekkeks, mille järgi Eestit tahetakse salaja siduda mingisuguse migratsiooni soodustava lepinguga, ning nende ohvriks langesid paljud toredad inimesed.

Teledebatis oli üks naljakas moment, kui Enn Eesmaa ütles midagi sellist, et praegu küll ohtu ei ole, kuid probleem tekib siis, kui selle dokumendi järgi muutub migratsioon inimõiguseks. Sellest haaras entusiastlikult kinni Mart Helme. Piinlik öelda, aga lugupeetud Riigikogu saadikud on vist midagi maha maganud. Nimelt selline inimõigus on fikseeritud 1948. aastal vastu võetud ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis, millega Eesti liitus 1991. aastal: artikkel 13, lõik 2: "Igal inimesel on õigus lahkuda ükskõik milliselt maalt, kaasa arvatud kodumaa ja kodumaale tagasi pöörduda." Samad põhimõtted on fikseeritud Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis, millega Eesti on samuti liitunud, vrd protokoll 4, artikkel 2, lõik 2: "Igaühel on õigus vabalt lahkuda igalt maalt, kaasa arvatud kodumaalt."

Mitte ühelgi normaalsel inimesel vist ei tuleks pähegi, et need põhimõtted seadustavad kontrollimatu massimigratsiooni (jutt on inimõigustest, mitte massiõigustest). Ka üksikinimese puhul ei tähenda need seda, et igaüks võib elama minna sinna, kuhu ta tahab: Ahmedi, Itzaki, Ivani või Juhani liikumisvabadus ei tähenda seda, et mul on kohustus lubada nad elama enda koju. Inimõigused kaitsevad põhjendamatute piirangute eest, mis on omased totalitaarsetele ja autoritaarsetele režiimidele. Demokraatlikes riikides on elukoha valimine reglementeeritud seadustega, mitte ametnike või valitseja suvaga.

Mis aga puudutab valitsuskriisi, siis olen selle valitsusliidu vastane olnud algusest peale ja palju tõsisematel põhjustel. Kui see valitsus läheb laiali, siis on see minu arust õige samm, ehkki valel ajal. Praegu jätaks see mulje, et tegu on ettevalmistusega järgmisteks parlamendivalimisteks, aga selliseid asju lubada ei tohiks.

Picture
4 Comments
ckrabat
12/2/2018 02:51:19 am

Loomulikult on väga suur tõenäosus, et nimetatud dokument nagu iga teine taoline ÜRO deklaratsioon hakkab mõjutama rahvusvahelist tavaõigust, selleks neid ellu kutsutaksegi, kuid millises ulatus ja mismoodi, seda me ei tea. ÜRO inimõiguste deklaratsiooniga on samamoodi, mitte mingi jõud ei pane Põhja-Koread seda järgima, vaid riik teeb täiesti suveräänseid otsuseid. Nüüd on küsimus, kas see, kui öeldakse deklaratsioonile uhkelt ei, kas see protsessi arengut kuidagi mõjutab. Pakun, et mitte. Migratsioon on muutunud globaalseks probleemiks, seetõttu on ilmselt vältimatu, et probleemiga ÜRO tasemel kuidagi tegeletakse. Loomulikult on võimalus ennast Põhja-Korea (või pigem Sentineli saarte) kombel rahvusvaheliselt isoleerida, astuda ÜROst välja või ehitada enda ümber raudbetoonist ja jääkarudest siseturukaitse. Kuid igasuguste alternatiivsete lahenduste puhul, kui ikkagi soovitakse jääda rahvusvahelise ühiskonna liikmeks, tuleb kasuks pigem protsessides osaleda kui seal mitte osaleda. Selles, miks suur osa Eesti ühiskonnast rahvusvahelistest suhetest midagi ei mõika, see on juba omaette küsimus. See võib olla tõepoolest ametkondade poliitika tulemus, mis on olnud suuresti rajatud sellele, et välispoliitika pole pööbli jaoks, kuid unustatakse ära et sellisel juhul võib pööbel hakata oma välispoliitikat kujundama, tulenevalt sellest, kuidas tema maailma asjadest aru saab. Poliitikutest pole aga ilus seda arusaamatust ja sellest põhjustatud hirmu sisepoliitilistes huvides ära kasutada.

Reply
Jüri
12/2/2018 11:07:13 am

Põhja Korea on väga euroopalik riik. Seal on sõnavabadus. Vihakõne tõsi küll on keelatud. Põhja Koreas on kogunemisvabadus. Paremäärmuslaste märulit jah linna vahele ei lubata. Seal on demokraatia aga natsiparteisid ega populiste võimule ei lasta. Ja muidugi on seal vaba meedia mis pole üldse marksistlik vaid lihtsailt järgib standardeid ja igasugu laperguse maa kuulutajaid, ekrenaute, putinoide, kremli trolle ja muid marginaalseid vihkajaid tõsiselt võetavuse huvides ei propageeri.
Põhja Korea on avatud ühiskond. Seal on immigrandid, võõrtööjõud pagulased ja välistudengid. Paremäärmuslaste valesid, et eelkirjeldatud noored sõjaväelaste moodi välja nägevad mehed olevat Põhja Korea armee, ei tasu tõsiselt võtta.

Reply
ckrabat
12/4/2018 09:09:26 pm

Ütleks ühe mõtte veel - väga palju on viidatud eriti ränderaamistiku seoses, et Eesti peaks rahvusvaheliselt käituma nii nagu tema kõige suurem sõber = Ameerika Ühendriigid = Donald Trump. Aga selleks, et käituda nagu Donald Trump, peab sul olema vähemalt samapalju sulli, feimi ja respekti nagu Trumpil. Ainult sellest kui on samapalju mõistust nagu Trumpil, kipub väheks jääma.

Reply
Jüri
12/5/2018 12:15:30 pm

Ma pakuks, et kõige lihtsam lahendus oleks, et eksperdid ja arvamusliidrid ja vaba meedia teeksid mingi faktikontrolli ja tunnistaksid Trumpi olemasolu paremäärmuslaste valeuudiseks ja väljamõeldiseks nagu ka kõik ülejäänud probleemid.

Reply



Leave a Reply.


    Disclaimer.

    0. Kõik minu blogis avaldatud tekstid on Copyleft tingimuste kohaselt vabalt kasutatavad teosed.
    1. Tere tulemast minu blogisse. See on minu isiklik inforuum, kus ma väljendan oma mõtteid tsenseerimata kujul, ilma kõõritamata poliitilise korrektsuse suunas.
    Kui kedagi mu mõtted või sõnad riivavad -- palun ette vabandust. Aga selline ma kord juba olen.
    2. Ma tervitan igasuguseid kommentaare nii allkirjastatult kui anonüümselt, nii sõbralikke kui kriitilisi ja lausa vaenulikke, ainus kriteerium on sisukus.
    3. Ma ei premodereeri kommentaare (samas ei vastuta selle eest, kui need minust sõltumatul põhjusel ei ilmu).

    4. Kommentaarid, mis ainult kaasa kiidavad või sisutult sõimavad, ma lihtsalt eemaldan. Tegu on minu isikliku ruumiga, mille eest vastutan nii moraalselt kui juriidiliselt.
    5. Samuti kustutan kommentaarid, mis sisaldavad reklaami või sisutuid linke.
    6. Igale kommentaarile ma ajapuudusel vastata ei saa.


    Autor

    Mihhail Lotman,
    ζῷον πολιτικόν

    RSS Feed

    Arhiiv

    February 2023
    December 2022
    June 2022
    March 2022
    February 2022
    January 2022
    September 2020
    August 2020
    July 2020
    June 2020
    May 2020
    January 2020
    December 2019
    November 2019
    September 2019
    August 2019
    July 2019
    June 2019
    May 2019
    April 2019
    March 2019
    February 2019
    January 2019
    December 2018
    November 2018
    October 2018
    September 2018
    August 2018
    June 2018
    May 2018
    April 2018
    March 2018
    February 2018
    January 2018
    December 2017
    October 2017
    August 2017
    July 2017
    June 2017
    May 2017
    April 2017
    March 2017
    February 2017
    January 2017
    December 2016
    November 2016
    October 2016
    September 2016
    August 2016
    April 2016
    March 2016
    February 2016
    January 2016
    December 2015
    November 2015
    October 2015
    September 2015
    July 2015
    June 2015
    May 2015
    April 2015
    March 2015
    February 2015
    January 2015
    December 2014
    November 2014
    October 2014
    September 2014
    August 2014
    July 2014
    June 2014
    May 2014
    April 2014
    March 2014
    February 2014
    January 2014
    December 2013
    November 2013
    October 2013
    September 2013
    August 2013
    June 2013
    May 2013
    April 2013
    March 2013
    February 2013
    December 2012
    November 2012
    October 2012
    September 2012
    June 2012
    May 2012
    April 2012
    February 2012
    January 2012
    December 2011
    October 2011
    September 2011
    August 2011
    July 2011
    June 2011
    May 2011
    April 2011
    March 2011
    February 2011
    December 2010
    October 2010
    September 2010
    August 2010


    Rubriigid

    All
    Eesti ühiskond
    Eesti ühiskond
    Eesti ühiskond
    Eetika
    Eetika; Religioon
    Film
    Filoloogia
    In Memoriam
    Irl
    Jalgpall
    Kangelaseepos
    Keskkond
    Kgb
    Konverentsid
    Kultuurisemiootika
    Kunst
    Lähis-Ida
    Lollus
    Luule
    Muusika
    Pagulased
    Poliitika
    Puust Ja Punaselt
    Raamatud
    Reisid
    Seks
    Semiootiku Vaatevinklist
    Tähtpäevad
    Terror
    Ühiskond
    Ühiskond
    Valimised
    Välispoliitika
    Vandenõuteooriad
    Värsiteadus
    Värsiteadus
    Venemaa

Copyleft (ɔ) by Mihhail Lotman