MIHHAIL LOTMANI KODULEHEKÜLG
  • Blogi
  • Minust
  • CV
  • Publikatsioonid
  • Meedias
  • Galerii
  • Failid
  • KFT
  • Vaba Akadeemia

Mitte eriti uhke (2)

11/7/2013

8 Comments

 
PictureAnastasia Rõbatšenko FLB saidil
Eilses Delfis ja tänases EPLs oli päris naljakas lugu Andrus Ansipi väljaütlemistest süütuse presumptsiooni kohta. Ajakirjanik isegi ei pidanud suurt midagi tegema – lihtsalt pani ühte tulpa peaministri ütlused oma ministrite asjus, teise tulpa aga Krossi kohta. Selgus, et isegi sõnastus on sarnane, ainult järeldused vastupidised. Netikommentaatorid said palju nalja. 
      Minul aga naljakas pole. Kuid enne, kui esitan raskeid süüdistusi peaministri aadressil, tahan ma teda kiita. Nimelt käitus ta väga adekvaatselt ja väärikalt Anastassia Rõbatšenko juhtumi puhul. Viimast süüdistasid Moskva võimud massirahutustes osalemises. Sellise süüdistuse said paljud demonstrandid Moskvas ning neile said osaks tõsised vanglakaristused. Veelgi enam, Rõbatšenkot võib oodata veel suurem karistus, kuna ta mitte üksnes väljus miitingu lubatud territooriumist, vaid „lisaks sellele varjas ta ennast pärast kuriteo sooritamist ja jätkas kuritegelikku tegevust“. Anastassia Rõbatšenko kuulutati algul föderaalselt ja siis rahvusvaheliselt ka Interpoli kaudu tagaotsitavaks. See, et Eesti peaminister astus Rõbatšenko kaitseks välja ja ei piirdunud deklaratiivsete ütlustega, vaid andis selged instruktsioonid siseminister Vaherile, on vähemalt minu silmis igati kiiduväärt. Selliste juhtumite puhul tunnen ma Eesti üle uhkust. Ütlen isegi rohkem – just sellist peaministrit tahan ma näha oma riigi eesotsas.
       Kuid kõik selle nullib täiesti ja kuhjaga ära teine juhtum: Kross. Emb-kumb, kas peaminister siin lihtsalt blufib või on tal tõepoolest mingi oluline ja avalikkusele tundmatu informatsioon. Viimasel juhul on täiesti arusaamatu, miks ta ei informeerinud Eesti politseid ja prokuratuuri, kes ei leidnud Krossil mingit süüd. Case closed. Nii tõsise süüdistuse puhul on relevantse informatsiooni varjamine ise tõsine väärtegu. Ma tahan juhtida tähelepanu veel asjaolule, et Rõbatšenko vahistamise kohta on olemas kohtuotsus (välja kuulutatud kurikuulsa Basmannõi kohtus 11.10.2013). Krossi puhul aga mingit kohtuotsust ei ole. On ainult FSB tungiv soov saada ta oma valdusesse. Ei pea vist seletama, miks ma siinkohal nimetan FSBd, mitte näiteks Venemaa prokuratuuri. On ka selge, miks Kross pakub Vene eriteenistustele nii kõrgendatud huvi. Piisab, kui tuletame meelde, et ta oli Eesti julgeoleku koordinatsioonidirektor, et ta oli luure- ja NATO-teemaline nõunik mitmes riigis, k.a Gruusias, kus on siiamaani vindumas konflikt Venemaaga, et Iraagis oli ta koalitsioonivalitsuses julgeolekuasutuste osakonna direktor. Seega on tegemist inimesega, kelle käes võib olla väga väärtuslik ja sensitiivne informatsioon mitte üksnes Eesti, vaid ka NATO ja konkreetsemalt USA kohta.
      Ja ma tõepoolest ei saa aru, miks selles konfliktis Eesti Vabariigi kodaniku ja Venemaa repressiivaparaadi vahel võtab Eesti peaminister ülimalt kahtlase positsiooni. Mis see on: rumalus, naiivsus või midagi märksa hullemat?

P.S Eerik-Niiles Kross elab värvikat ja sündmusterohket elu. Suure huviga loeksin tema memuaare või lausa autobiograafiat. Kuid ma mingil juhul ei taha, et ta kirjutaks selle Lubjanka keldris talle kinnitatud kuraatori dikteerimisel. 

8 Comments
keris, p.
11/9/2013 10:24:22 pm

võibolla on peaminister mures ettevalmistatud piirilepingu pärast,et Venemaa võib panna pidurit, mis oleks halb kui on oodata tööpakkumist Gazpromist.

Reply
Elver Loho
11/9/2013 11:04:36 pm

Juhul kui peaministril on mingi info, mis seob Krossi kaaperdamisega, siis ühelt poolt ei ole tal enam plausible deniability't (teda võib hiljem valetamisega vahele võtta), aga teiselt poolt ei ole tal võimalik midagi teatada proksile, sest säärane info oleks 1) riigisaladus ja 2) pärineks luureallikatest, mille usaldusväärsus jääb reeglina kuulujutu tasemele.

Kui oletame, et Reinsalu ja Vaher tõttasid Krossi kaitsele olukorras, kus luureasutused ei olnud neid veel briifinud, siis hetkel ei ole luurajatel eetiline ega mõeldav neile kahele ka anda infot, mis seoks Krossi kaaperdamisega. Seega jube loll olukord.

Samuti on võimalik, et info, mis seob Krossi kaaperdamisega ei pärine Eesti luureasutustelt (millede otsesteks ülemusteks on Reinsalu ja Vaher), vaid tegu on salastatud välisteabega. Sellisel juhul on tõesti mõeldav, et ainukesena teab Ansip ja paar inimest tema büroos. Ja siis on täielikult välistatud selle edastamine proksile.

Viimase variandi kasuks räägib ka kuulujutt, et kaaperdamise korraldas Mossad. Iisrael ja USA jagavad omavahel infot, aga otse Iisraelist meie KAPOle või Teabeametile vaevalt midagi tilgub. Nii et võimalik, et Ansip kuulis sellest Kentmanni tänavalt.

Reply
Mihhail Lotman
11/9/2013 11:23:08 pm

Iseenesest huvitavad oletused, aga kahjuks kattetud. Esiteks, kui mingi asi on nii salajane, et seda tohib teada ainult peaminister ja isegi mitte õiguskaitseorganid, siis ei ole tegu riigisaladusega, vaid tema isikliku saladusega. Teiseks, kust Te võtate, et luuresaladusi ei saa usaldada kapole ja prokuratuurile? (Saab küll, selleks on vastavad pealdised 'Ametkondlikuks kasutamiseks', 'Salajane', 'Täiesti salajane' vms.)
Kolmandaks, kahjuks esitab peaminister nii prokuratuurile kui ka ajakirjandusele nii mõnigi kord oletuslikku informatsiooni, nii et see ei saaks olla hüpoteetiliseks takistuseks.
Mis aga puudutab kuulujutte, siis neid kommenteerida ei taha, kuigi iseenesest huvitav, kuidas need tekivad.
Rõhutan veel kord, et Eesti politsei ja prokuratuur ei leidnud mingeid tõendeid Krossi süü kohta. Kui peaminister ütleb, et asja tuleb siiski uurida, ei täpsusta ta millegipärast, kes peab uurima. Antud olukorras aga tähendab see seda, et uurima peavad Venemaa võimud, kas siis otse FSB või selle käepikendus Uurimiskomitee (rahva hulgas tuntud lühendiga KGB -- Komitet Gospodina Bastrõkina).

Reply
Elver Loho
11/11/2013 02:27:52 am

Õigusriigis ongi selline olukord, et luuresaladusi ei jagata kriminaaluurimisega tegelevatele asutustele. Ainuke viis kuidas luuresaladus saab siseneda kriminaaluurimisse on peaprokuröri kirjaliku loaga, konkreetse kohtuasja tarbeks ja seda on minu teada Eestis juhtunud ainult viiel korral. Viimati vist pronksöö uurimise käigus.

Lisaks saladustasemetele on riigisaladuse ja salajase välisteabe puhul võimalik dokumendi loojal piirata juurdepääsu konkreetsele isikuteringile või asutusele. Hüpoteetiliselt on võimalik, et teave, millele Ansip viitas, on kaitstud mõne teise riigi või NATO kõrge saladustasemega ja distributsioon ongi piiratud liitlasriikide riigipeadele, kel eksisteerib need-to-know. Sellisel juhul peaks ta esitama kirjaliku taotluse teabe haldajale, et palun seda jagada ka Eesti proksiga. Mida teabe haldaja kindlasti ei teeks.

Luuremaailm on üks pagana veider koht ja seal on terve hunnik veidraid reegleid selle kohta mida võib teha ja mismoodi. Julgeolekuasutuste seadus ja Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus on heaks sissejuhatavaks lugemiseks.

Kalev
11/11/2013 04:18:23 pm

Siin on nüüd natuke mõistelist mitmetähenduslikkust ja loomulikult palju luure olemusest tulenevat hämarust. Kui Mihhail Lotman kirjutab õiguskaitseorganitest, siis tasub seda mõista laiemalt ehk pidada silmas ka valitsuse julgeolekukomisjoni (kuhu kuuluvad peaministri kõrval veel välis-, kaitse-, sise-, justiits- ja rahandusminister). Õnneks me ei tea selle komisjoni ja isegi mitte valitsuse julgeolekualast töökorraldust, aga ei tundu sugugi usutav hüpotees, „et teave, millele Ansip viitas, on kaitstud mõne teise riigi või NATO kõrge saladustasemega ja distributsioon ongi piiratud liitlasriikide riigipeadele, kel eksisteerib need-to-know“. Kõigepealt, riigipea on meil siiski president, aga isegi kui lugeda selle asemel valitsusjuht, siis on ometi küsitav, kas „distributsioon“ välistaks sellesama julgeolekukomisjoni. Mida on riigipeal või valitsusjuhil teha teabega, mida ei tohi teada isegi riigi kõrgeim julgeolekujuhtkond? Vihjata pressikonverentsil ajakirjanikele? See oleks pigem mitteteave.

Kuid need hüpoteesid ei puutugi kuigivõrd asjasse. Meenutagem, et valitsuse pressikonverentsil vihjas Ansip esmajoones neile materjalidele, mille Venemaa on esitanud Eesti prokuratuurile ja mille kohta ütles Parts vist „jamps“. Just selle peale Ansip teataski, et pole see nii jamps midagi, et asja tuleks ikka veel uurida. See seisukoht on ühemõtteliselt sobimatu. Ta väitis täiesti selgelt, et Venemaa esitatud materjalide alusel ei saa meie siin Krossi süütuks pidada – päriselt veel süüdi pole mõistetud, aga nii kaua, kui Venemaa pole teisiti ütelnud, pole Kross ka süütu. Kõik muu tähendus ja vihjerägastik on sinna lisaks loetud.

Paar tehnilist täpsustust veel. „Ainuke viis kuidas luuresaladus saab siseneda kriminaaluurimisse on peaprokuröri kirjaliku loaga, konkreetse kohtuasja tarbeks …“ Siin on jälle kõrvale jäetud julgeolekukomisjon. Prokurörini (kes muide ei pea olema tingimata peaprokurör, vaid võib olla ka menetlust juhtiv prokurör) ei jõua nii delikaatsed asjad muidu kui ainult selle komisjoni teadmisel ja loal. Ja et täht lõpuni närida, siis prokurör tegeleb kohtueelse menetlusega, mistap peaks „konkreetse kohtuasja tarbeks“ asemel olema „kriminaalasja“.

Andrew GO
11/11/2013 02:00:28 am

мудак ты йобаный, миша лотман...

Reply
hämm
11/11/2013 02:23:09 am

Päris valusaid tiblasid ikka satub siia.

Reply
Paavo
11/11/2013 05:26:00 am

"Andrew"... : )

Reply



Leave a Reply.


    Disclaimer.

    0. Kõik minu blogis avaldatud tekstid on Copyleft tingimuste kohaselt vabalt kasutatavad teosed.
    1. Tere tulemast minu blogisse. See on minu isiklik inforuum, kus ma väljendan oma mõtteid tsenseerimata kujul, ilma kõõritamata poliitilise korrektsuse suunas.
    Kui kedagi mu mõtted või sõnad riivavad -- palun ette vabandust. Aga selline ma kord juba olen.
    2. Ma tervitan igasuguseid kommentaare nii allkirjastatult kui anonüümselt, nii sõbralikke kui kriitilisi ja lausa vaenulikke, ainus kriteerium on sisukus.
    3. Ma ei premodereeri kommentaare (samas ei vastuta selle eest, kui need minust sõltumatul põhjusel ei ilmu).

    4. Kommentaarid, mis ainult kaasa kiidavad või sisutult sõimavad, ma lihtsalt eemaldan. Tegu on minu isikliku ruumiga, mille eest vastutan nii moraalselt kui juriidiliselt.
    5. Samuti kustutan kommentaarid, mis sisaldavad reklaami või sisutuid linke.
    6. Igale kommentaarile ma ajapuudusel vastata ei saa.


    Autor

    Mihhail Lotman,
    ζῷον πολιτικόν

    RSS Feed

    Arhiiv

    February 2023
    December 2022
    June 2022
    March 2022
    February 2022
    January 2022
    September 2020
    August 2020
    July 2020
    June 2020
    May 2020
    January 2020
    December 2019
    November 2019
    September 2019
    August 2019
    July 2019
    June 2019
    May 2019
    April 2019
    March 2019
    February 2019
    January 2019
    December 2018
    November 2018
    October 2018
    September 2018
    August 2018
    June 2018
    May 2018
    April 2018
    March 2018
    February 2018
    January 2018
    December 2017
    October 2017
    August 2017
    July 2017
    June 2017
    May 2017
    April 2017
    March 2017
    February 2017
    January 2017
    December 2016
    November 2016
    October 2016
    September 2016
    August 2016
    April 2016
    March 2016
    February 2016
    January 2016
    December 2015
    November 2015
    October 2015
    September 2015
    July 2015
    June 2015
    May 2015
    April 2015
    March 2015
    February 2015
    January 2015
    December 2014
    November 2014
    October 2014
    September 2014
    August 2014
    July 2014
    June 2014
    May 2014
    April 2014
    March 2014
    February 2014
    January 2014
    December 2013
    November 2013
    October 2013
    September 2013
    August 2013
    June 2013
    May 2013
    April 2013
    March 2013
    February 2013
    December 2012
    November 2012
    October 2012
    September 2012
    June 2012
    May 2012
    April 2012
    February 2012
    January 2012
    December 2011
    October 2011
    September 2011
    August 2011
    July 2011
    June 2011
    May 2011
    April 2011
    March 2011
    February 2011
    December 2010
    October 2010
    September 2010
    August 2010


    Rubriigid

    All
    Eesti ühiskond
    Eesti ühiskond
    Eesti ühiskond
    Eetika
    Eetika; Religioon
    Film
    Filoloogia
    In Memoriam
    Irl
    Jalgpall
    Kangelaseepos
    Keskkond
    Kgb
    Konverentsid
    Kultuurisemiootika
    Kunst
    Lähis-Ida
    Lollus
    Luule
    Muusika
    Pagulased
    Poliitika
    Puust Ja Punaselt
    Raamatud
    Reisid
    Seks
    Semiootiku Vaatevinklist
    Tähtpäevad
    Terror
    Ühiskond
    Ühiskond
    Valimised
    Välispoliitika
    Vandenõuteooriad
    Värsiteadus
    Värsiteadus
    Venemaa

Copyleft (ɔ) by Mihhail Lotman