Foto: Raimu Hanson, allikas: postimees.ee Neljapäeval esitasin Tartu linnapeale arupärimise seoses turvalisuse olukorraga Tartu linnas. Konkreetne ajend oli vägivallatsemine ühe ajakirjaniku kallal. Olen sellele probleemile tähelepanu juhtinud ka varem. Kui olin volikogu esimees, käisin kohtumas Tartu prefektuuri juhtkonnaga ning korraldasin prefektuuri juhtide ja linnaisade kokkusaamise. Kahjuks on turvalisuse tagamisel pandud rõhk turvakaameratele ja teistele tehnilistele vahenditele. Reaalse julgeoleku tagab aga politsei nähtav kohalolek linnatänavatel, kusjuures parem jala kui autodes.
Turvakaamerad ei saa ära hoida kuritegusid ja nagu me hiljuti saime teada, ei taga nad ka kurjategija süüdimõistmist. Nimetatud juhtum tekitas pahameelt ajakirjanduses ja avalikkuses: mida see kohtunik mõtleb? Etteheide on tehtud valel aadressil. Kohtunik mõistab kohut talle esitatud tõendite põhjal, mis leiavad kohtus kinnitust. Antud juhul feilisid politsei ja prokuratuur (see, et kaamera pöördus ära, tekitab terve rea küsimusi, nagu näiteks, mis juhtub siis, kui kuritegu sooritatakse üldse pimedas nurgas, kus kaamerat pole – kas need ei jõua üldse kohtusse? Kas see ongi meie kriminalistika tase?).
Täna öösel lõhuti Kirjanike Maja ees skulptuur. Ma tahaksin, et Tartu, mis reklaamib end heade mõtete linnana, oleks ka heade tegude linn. Või vähemalt, et halvad teod ei ei oleks nii pealetükkivad. Ülikoolilinnad on tsiviliseeritud maailmas eriti kaitstud. Ma unistan, et samamoodi oleks ka Tartus, ja ma ei pea siin sugugi silmas nn politseilinna.
Turvakaamerad ei saa ära hoida kuritegusid ja nagu me hiljuti saime teada, ei taga nad ka kurjategija süüdimõistmist. Nimetatud juhtum tekitas pahameelt ajakirjanduses ja avalikkuses: mida see kohtunik mõtleb? Etteheide on tehtud valel aadressil. Kohtunik mõistab kohut talle esitatud tõendite põhjal, mis leiavad kohtus kinnitust. Antud juhul feilisid politsei ja prokuratuur (see, et kaamera pöördus ära, tekitab terve rea küsimusi, nagu näiteks, mis juhtub siis, kui kuritegu sooritatakse üldse pimedas nurgas, kus kaamerat pole – kas need ei jõua üldse kohtusse? Kas see ongi meie kriminalistika tase?).
Täna öösel lõhuti Kirjanike Maja ees skulptuur. Ma tahaksin, et Tartu, mis reklaamib end heade mõtete linnana, oleks ka heade tegude linn. Või vähemalt, et halvad teod ei ei oleks nii pealetükkivad. Ülikoolilinnad on tsiviliseeritud maailmas eriti kaitstud. Ma unistan, et samamoodi oleks ka Tartus, ja ma ei pea siin sugugi silmas nn politseilinna.
RSS Feed