Miks Ossinovski nii teeb?

12/16/2015

Viimastel päevadel on minu käest korduvalt küsitud, miks Ossinovski (mõeldud on ministrit) nii teeb? Kas ta on päris lolliks läinud? Kas ta tahab lõhkuda valitsust, moodustada uue valitsuse Keskerakonnaga, on koguni väljendatud kartust, et ta teeb seda Venemaa mõjuagendina, loomaks Eestis putinimeelne valitsus.

Üldiselt pole ma Jevgeni Ossinovski usaldusisik ega hingetohter, nii et ma ei tea, mis tal täpselt hinges on ja võin ainult oletada. Ja seda oletust olen väljendanud suuliselt ning nüüd teen seda ka kirjalikult. Ei, ma arvan, et Ossinovski talitab väga targalt, küüniliselt, kuid targalt. Tema eesmärk on see, et sotsid väldiksid IRLi saatust. IRL on käitunud koalitsiooni pailapsena ja tulemus on see, et kõik valitsuse problemaatilised sammud ja otsesed ebaõnnestumised jagatakse avalikus arvamuses Reformierakonna ja IRLi vahel. Sealjuures saab IRL isegi suurema portsu, samas kui plusspunktid jätab RE tagasihoidlikult endale. See ei ole Ossinovski jaoks vastuvõetav stsenaarium ning ta lähtub erakonna huvidest. Küünilisus aga seisneb selles, et ta ühelt poolt seab erakonna huvid kõrgemale riigi huvidest, teisalt aga pole tema eskapaadid siirad. Valitsust ta lõhkuda ei taha (isegi kui tahaks, siis ikkagi praeguse Riigikogu koosseisuga hääled ei tule kokku).

Ossinovski eesmärk on olla valitsuses, koguni minister, samal ajal aga esineda meedias kui opositsionäär, kellel on kindlad ideed ja plaanid, kuid reaktsiooniline valitsus ei lase neid teostada. Ning ta on selles edukas, naiivsed kommentaatorid lähevadki õnge. Vrd nt värsket kommentaari:

Tiiu Kahar
14.12.2015 07:47
Nüüd asutakse Ossinovski kallale. kes on julge välja ütlema ja kellel on puhas südametunnistus. See ei meeldi valitsevale klikile, kes ei taha millegi eest vastutada, ainult oma tegusid õigustada.

Ja selliseid kommentaare on veelgi. Päris hea saavutus ka isiklikus plaanis: kuuluda korraga "valitsevasse klikki" ja selle õiglaste kriitikute hulka. Tegu on täpse arvestusega: politoloogina tunneb Jevgeni Ossinovski hästi Eesti valija psühholoogiat ja oskab sellega manipuleerida.

16 Comments

Nimi

12/17/2015 05:56:58 am

Ma teeksin ettepaneku Eesti Keele Instituudile. Kotada sõnad nagu erakond, fraktsioon jms. Asendada need sõnaga aktsiaselts - AS. See oleks avaliku selguse huvides, arusaamaks millega tegu, AS Sotsid, AS Reformid, AS Keskid jne

Jüri

12/17/2015 10:21:59 am

Aga oletagem, et Eestis tulekski võimule Putini meelne valitsus. Ja me satuksime Venemaa mõjusfääri. Mis siis juhtuks?

sõltuv vaatleja

12/18/2015 06:08:28 am

Jõuaksime automaatselt viie rikkama Venemaa mõjusfääri kuuluva territooriumi hulka (koos Abhaasia, Lõuna-Osseetia, Transnistria ja Krimmiga).

Nimii

12/18/2015 06:08:54 am

Varem või hiljem juhtuks sama mis ka teiste venemaa mõjusfääris olijatega. Ukraina on üks paljudest näidetest. Me ei peaks olema kellegi mõjusfääris, ei venemaa, ei usa, ei saksamaa. Väikese riigina tekib jah väärarusaam, et oma väiksusest tingituna peame kindlasi olema kusagil mõjusfääris.

asjaarmastaja

12/19/2015 12:59:02 am

"Me ei peaks olema kellegi mõjusfääris" on normatiivne väide - jah, ei peaks (see tähendab: paljud meist eelistaksid ehk mitte olla). Kui aga mõni suurriik arvab, et peaksime väikeriigina olema ning tegutseb vastava eesmärgi nimel (ja ajaloos on sellise käitumise kohta arvukalt näiteid), siis sellest juba piisab, et varsti tõenäoliselt hakkame selle suurriigi mõjusfääri kuuluma. (Oma tahtest või kujutletavast õiglusprintsiibist sõltumata.) Kui just teised suurriigid või mõni arvestatav keskmise suurusega riikide koalitsioon ei sekku.

Kui see sekkumine toimub meie huvidest sõltumatult - meie eesmärke arvestamata -, siis on esimesele suurriigile esile kerkinud lihtsalt konkurent. Kui see sekkumine toimub meie huvidest lähtuvalt või vähemalt nendega kooskõlas, siis oleme valinud mõjusfääri (võib-olla oma valikus mitte täielikult vaba olles), mis sobib meile rohkem ja mis allub paremini meie enda mõjutustele. Minu arvates võib seda siis ka pigem kultuuriruumi valikuks nimetada.

PS. Väikeriik, mis soovib arenenud majandust ja elanikkonna jõukust, vajab - ja seda mitmel põhjusel - majanduse avatust. Väliskaubandus ja -investeeringud iseenesest on seotud (välis)poliitikaga. Välispoliitilised valikud kujundavad mõjusfääre ning on kujundatud neist. (Mõtleme siinkohal transiidile, energiatarnetele jms ning nende valdkondade seostele väikeriigi sõltumatusega.)

12/18/2015 11:09:57 am

Tegelikult peaksin sellest pikemalt kirjutama. Kummalist putinomaaniat esineb mitte üksnes Eestis, vaid see levib katkuna Euroopas (kusjuures seda levitavad nii parempoolsed rahvuslased kui vasakpoolsed internatsionalistid -- mõlemal juhul on juhtmotiiviks antiamerikanism). Ning isegi USAs (vabariiklaste juhtivkandidaat Donald Trump kiidab südamest Putinit, kuna Putin kiitis teda). Olukord meenutab isegi II maailmasõja eelset atmosfääri, kus paralleelselt levisid nii Stalini kui Hitleri kultused, kusjuures nii mõnigi kord võib täheldada nende kultuste sünteesi.

Küsimust, mis juhtub Eestiga, kui ta satub Putini mõjusfääri, võib võrrelda 1930. aastate Eesti intellektuaalide küsimusega: mida halba võiks juhtuda, kui Eesti satuks Stalini mõjusfääri?

Olen lootnud, et vähemalt paar generatsiooni eestlasi säilitavad immuunsuse Vene šovinistliku ideoloogia vastu. Näib, et olin liiga optimistlik.

12/19/2015 03:23:54 am

Eksole, kusjuures sellist putini-sõbralikku anti-amerikanismi olen täheldanud ka nt. vägagi intelligentsete sakslaste seas. See hirmutabki mind kõige enam, sest just sellised inimesed satuvad ühel või teisel viisil lõpuks riigi juhthoobade juurde.
Küsimus polegi eriti mingis konkreetses ideoloogias, kuivõrd just inimese kalduvuses ideoloogiliselt ajendatud käitumisele. Pole vahet kas tegu on äärmuslikult viljeletava islami, natsionalismi, feminismi või mõne muu mõtlemist ja empaatiat välistava liikumisega, tulemus on sama. Grupimentaliteet on primitiivne ja pime.

Ja suure kurvastusega pean tõdema, et kõik need erinevad probleemid ja üksteist võimendavad ideoloogiad kipuvad langema just ühele ajale. Liigseks optimistiks te ennast pidama ei pea, sest ka kõige suurem pessimist keelduks mõtlemast sellest, mis tundub päev-päevalt järjest tõenäolisem. See oleks liialt masohhistlik.
Aga ilmselt juba teate isegi, et pessimist on informeeritud optimist.

Jüri

12/19/2015 04:02:54 am

Putini Venemaad Stalini NLiiduga võrrelda ikkagi ei saa. Need on ikka liiga erinevad riigid. Tegemist ei ole mitte mingisuguse Putinomaaniaga või siis Vene šovinismi või lihtsalt Venemaa fännamisega.
Tänapäeva internetiajastul hakkab üha enam ja enam inimesi tundma, et poliitikud ja meedia valetavad neil suud ja silmad täis ning Vene koll eksisteerib peamiselt siseprobleemidelt tähelepanu kõrvale juhtimiseks.
Meil ju kõiki vastikuid asju vabandatakse välja oma liitlaskohuse täitmisega. Kõigepealt tuiskasime kõrbesõdadesse, tulemuseks laibahunnik ja kaos. Nüüd peame vastu võtma terroriste ja panema homod abiellu ja maksma Kreeka ja varsti kõigi teiste võlgu. Sõnavabadusest jääme vihakõne seaduse saabumisega ilma. Ja ainult Allah teab, mida kõike me peame veel tegema et meid Vene ohu eest kaitstaks.
No ma küsin konkreetse küsimuse. Kui me sarnaselt Ungariga deklareerime, et homoabielu ei ole ega tule ja ükski terrorist ka üle piiri ei saa, kas siis Venemaa ründab ja millal ?
Ja selliseid küsimusi tekib veel ja küsijaid üha rohkem. Seda kassi enam kotti tagasi ei saa. Nii et mina ja ilmselt paljud teised ka jäävad hr. Lotmani pikemat kirjutist huviga ootama.

asjaarmastaja

12/19/2015 06:28:11 am

Jürile...

"Vene koll" eksisteerib tõepoolest peamiselt siseprobleemidelt tähelepanu kõrvale juhtimiseks. Venemaa siseprobleemidelt ja venemaalaste jaoks, looduna Venemaa administratsiooni poolt.

Lisaks, rahvusvahelistes suhetes on riigi tajutav jõud arvestatav valuuta. Ja Venemaast sõltumatu välismeedia muutub siin endale tahtmatult "kolli" tööriistaks - rääkides teda suuremaks, koledamaks ja ohtlikumaks. Mis aga ei tähenda, et ta oleks väike, ilus ja ohutu. Vaata ajalugu. Viimast kümmet aastat, kui sinu arvates vanemad ajad ei lähe arvesse.

Autos tasub turvavöö kinnitada ka siis, kui sõitja ilmtingimata ei tea, millal täpselt ta autoavariisse satub (kui üldse). Ohtude vältimine ja nende tagajärgede maandamine on õigustatud ka siis, kui oht on üldine ning mingil konkreetsel juhul ei realiseeru - täpsemalt, ohte vältiva tegevuse eesmärk ongi ohu mitterealiseerumine. Loomulikult kaasneb iga tegevusega kulutus. Antud juhul võime nimetada seda ka ohu hinnaks.

Samas, tunda solidaarsust kellegagi, sest "ta vihkab samuti homosid" ning "ei salli teisest usust immigrante", hoolimata kõigest muust, mis see inimene või grupp on või esindab, on veider. Homo kollile rajatud vendlus.

PiretBCN

12/21/2015 01:48:47 am

Ma soovitaksin inimestel, kes soovivad neutraalset Eestit uurida natuke Euroopa kaarti. Kui kaarti pole, siis kõlbab viieeurone rahatäht ka. Kuna meie naaber on Venemaa, siis neutraalne Eesti on ülimalt (!) ohtlik. Sõda tähendaks, et langeksime kotti. Mina seda ei soovi.
Muidugi võib veidi optimistlikult fantaseerida ning kujutada ette maailma, kus Venemaad enam praegusel kujul ei ole. Sellisel juhul olen nõus kohe NATO vastaseks hakkama. :)) Andke siis teada, millal see ilus päev saabub. Eesti nagu Shveits oleks ju väga tore ja armas.

Mulle ei meeldi, kui läänemeelsed inimesed, kellega meid ühendab ühine kultuuriruum ja ühised poliitilised huvid laskuvad ninnu-nännu propaganda tasemeni. Ma hakkasin peaaegu öökima, kui ajakirjanduses kutsuti Edward Lucast "suureks Eesti sõbraks". Vaadake, kui mina oleksin juba AASTAKÜMNEID olnud näiteks "suur Islandi sõber", siis räägiksin ma täiuslikku islandi keelt, tunneksin põhjalikult Islandi kultuuri, vaaritaksin mõnikord kodus Islandi hõrgutisi jne. Edward Lucas ei ole kohe kindlasti mingi "suur Eesti sõber" ja Eesti ei vaja inimesi, kes suhtuvad meisse nagu mingitesse lollidesse pärismaalastesse. Edward Lucase poliitiline nägemus sobib praegusele Eestile ja selle poliitilise nägemuse levitamise eest Jumal õnnistagu teda. Muus osas hoidku aga mokk maas ja käitugu vaoshoitult. Ei ole ilus teiste tunnete ja identiteediga mängida.

p.s. Ka mind teeb murelikuks, et paljud noored ei tunneta enam nii tugevalt kui varem Venemaa ohtu. Kodune kasvatus on jäänud vist puudulikuks? Jõuame varsti jõukasse läände, kus kodanlaste lapsed käivad ringi sirbi ja vasaraga särkidega. Mis neil viga, kõik hea ja rahulik ning vanemad viskavad pappi. Uus iPhone ostetakse ka.

12/21/2015 01:56:57 am

"Hoidku mokk maas"? Te olete mingi aktiivne Kompostimehe kommenteerija ka vist?

Andri

12/24/2015 10:29:21 am

Ma arvan, et kui Eestile sobib üsnagi hästi Valgevene variant.
Majanduslik toimetulek- turg ja tooraine Venemaalt, läänega ei jõua ega pole vajagi konkureerida, klimaatilised tingimused ja maavarade vähesus ei soosi seda. Saame omamaist tootmist rohkem arendada.
Kui kohalike venelastega on suhted paremad ja elatustase kõrgem kui Venemaal, pole ka karta iseseisvuse kaotamist. Heanaaberlikud suhted ikka on nagu näiteks Soomel.
Sõjaoht kaob, pole vaja karta erinevate poolte provokatsioone ega võimalust lahingutandriks saada kui oleme Venemaale sõbralikud.
Pole vaja karta erinevate mustade ja kollaste rasside migratsiooni. Ei tea, et Valgevenes oleks taolisi probleeme.
Ja pole vaja ka karta erinevaid inimloomuse vastaseid seaduste(kooseluseadus, uus lastekaitseseadus) vastuvõtmist.
Jne

PiretBCN

12/25/2015 05:00:39 am

Järgmisel aastal võib jälle Saksamaal trükkida kuulsat Adolf Hitleri raamatut. Ma lugesin selle üllitise mõned aastad tagasi läbi. Kuna tegemist tundus olevat ülipopulaarse raamatuga, siis tuli mul end raamatukogus tohutult pikka ootenimekirja panna. Circa pool aastat hiljem sain vana ja võidunud hispaaniakeelse raamatu pealkirjaga "Mi Lucha". Oleks võinud ju internetis ka seda raamatut lugeda, aga mul ei olnud kuhugi kiiret ning tahtsin "päris" raamatut käes hoida.
Mul on sellest raamatust selgelt meeles üks asi, mis ajas mind tohutult naerma. Hitler rääkis, et ta jälestas Viini, sest see linn oli liialt multirahvuslik. Ta oli ka tohutult vastu asjaolule, et paljud Habsburgid abiellusid Tshehhi aristokraatidega. Mäletatavasti kõmmutati ju enne Esimest Maailmasõda maha Ertshertsog ja tema tshehhi rahvusest abikaasa.
Mind ajas see naerma, sest minu jaoks tundus Viin olevat nagu mingi ilus ideaal - domineeriv rahvuslik kultuur oli ilusasti (kusjuures kõrgtasemel!) olemas, aga maitseaineks oli ka muid huvitavaid elemente. Ma loen end samaaegselt kosmopoliidiks ja rahvuslaseks ning ma ei näe nende kahe mõiste vastuolu. Hitler muidugi nägi.
Hitleri loll rahvuslus tuli mulle uuesti meelde ühel sumedal suveõhtul ühel Barcelona terrassil veini limpsides. Kõrvallauda istus grupp turiste Saksamaalt. Kuna kelner oli suur Bayern Müncheni fänn, siis küsis ta neilt suure õhinaga: "Ega te äkki Münchenist ei ole?" "Me oleme Hamburgist," vastasid sakslased. Kuna mul ei olnud midagi paremat teha, siis tellisin ma teise klaasi veini ning otsustasin veidi nende juttu kuulates saksa keelt õppida. Olukord oli ülimalt kummaline. Seltskonnas oli noor, nii circa 30 aastat vana naine. Iga tema sõna oli mulle selgelt arusaadav, nagu oleks rääkinud eesti keeles. Seltskonnas oli ka sellest naisest nii umbes 20-25 aastat vanem mees. Ma sain väga halvasti aru, mida ta rääkis ning aeg-ajalt ei saanud ma üldse temast aru. Aga see noor naine ja vanem meesterahvas said teineteisest ülihästi aru. Hitler ütles, et talle meeldib saksa keelt rääkida välismaalastega, sest sakslased kipuvad tihtilugu rääkima mingeid dialekte või segama dialekte riigikeelde. See tuli mulle uuest meelde Homelandi vaadates. Seal rääkisid kõik Saksamaal koolis käinud islamiterroristid nagu see noor naine terrassil. Eeldades, et Hitlerile meeldis saksa riigikeel, siis KEDA ta tegelikult enda arvates kaitses: sakslasi või saksa keelt rääkivaid välismaalasi? Teatav sürreaalne vastuolu on ilmselge. Hitler soovis TEHA sakslasi, keda ei olnud veel olemas - ehk siis uut rahvust?
Maailmast eraldunud Valgevene ei tohiks olla mingi ideaal. Minu Eesti ideaal on tugev rahvuslik Eesti, kus kõik püsivalt elavad elanikud (rahvusest ja kodakondsusest sõltumata) räägivad heameelega korralikku eesti keelt. Võõraste arv riigis peaks olema alati madalam kui 10%. Kui toimub assimileerumine, siis võib võtta võõraid juurde. Üks Süüria vanaema ei tee inimesest vähem eestlast. Eesti, kus elavad AINULT eestlased, oleks minu õudusunenägu.
Mis on Eestis puudu? Puudu on korralik riigikool ning puudu on siiani lääneliitlaste mõistmine. Lääneliitlased ei ole kahjuks siiani aru saanud, et pärast okupatsiooni saadetakse okupandid koju. See tekitab minus muidugi ängi ning mõnikord ka teatavat vaimset kaugenemist lääneliitlastest.

Jüri

12/26/2015 12:59:48 pm

Sa oleks võinud parem kogu selle jama asemel mõnest immigrantide elurajoonist läbi jalutada. Neil on palju paremad meetodid asjade selgitaiseks kui veiniklaasid või Hitleri raamatud....:D

PiretBCN

12/26/2015 03:09:49 pm

Jalutasin läbi päev pärast Pariisi jama. Nägin hambuni relvastatud politseinikke. Läksin rahulikult kuskussi ja mündilehtedega peedisalatit sööma. Kõrvallauas istus katalaani perekond kahe väikese lapsega. Eks nad tahtsid oma lastele õpetada, et kõik moslemid pole terroristid. Tegelikult ma ei ole lausohtlikku immigrantide rajooni veel näinud. Aga selge see, et see rajoon, kus ma käin kuskussi söömas, võib vähereisinud eestlasele tunduda tohutult ohtlik. Kõik on lihtsalt teistmoodi ja see võib muidugi ehmatada.

Ma tahan väga loota, et see Haljand Udami tõlgetest tuttavaks saanud hedonistlik ja värviküllane islamimaailm tuleb veel kunagi tagasi. Muidugi ma möönan, et ma olen tihti liiga optimistlik. Näiteks olin ma Eesti taasiseseisvudes sada protsenti veendunud, et nõukogude okupandid lähevad ära või integreeruvad. Kuna seda ei toimunud, siis võib-olla on Jüril õigus ning mina eksin. Kes teab.

Jüri

12/30/2015 01:11:31 pm

Ma pakun välja, et Sa pole Pariisis kunagi käinud.

Miks Ossinovski nii teeb?

Leave a Reply.

Autor

Arhiiv

Rubriigid