MIHHAIL LOTMANI KODULEHEKÜLG
  • Blogi
  • Minust
  • CV
  • Publikatsioonid
  • Meedias
  • Galerii
  • Failid
  • KFT
  • Vaba Akadeemia

Miks ma pole sotsialist?

5/15/2023

14 Comments

 
Nagu enamik noori, olin minagi omal ajal sotsialismi ideaalidest haaratud. Mis võiks olla parem õiglasest ühiskonnast, kus valitsevad võrdsus, sõbralikkus, solidaarsus ja hoolivus.

Ei hakka siin pajatama oma vaadete evolutsioonist, see vist ei paku kellelegi huvi. Minu meelemuutuse ei põhjustanud mitte nõukogude sotsialistlik riik (see oli vale sotsialism, nagu praegused sotsid armastavad rõhutada) ega juhtivate sotsialistidest poliitikute küünilisus; nn šampanjasotsid on palju kõneainet tekitanud, kuid ka Arthur Scargilli tüüpi demagoogid tekitasid minus tülgastust. Asi on põhimõttelisem. Sotsialismi loosungid ja ideaalid ise on valelikud, neist osa juba algselt, teised muutuvad valelikeks nende realiseerimise käigus. 

Siinkohal peatun ma neist vaid ühel: võrdsusel. Iga sotsiaalse loosungi taga on mingi psühhofüsioloogiline mudel. Võrdsuse taga on kadedus. Loomade emotsioonide uurimisel on selgunud, et mitmeidki seni vaid inimestele omaseks peetud emotsioone esineb ka loomariigis. Näiteks on paljud imetajad, aga ka mõned linnud (vareslased) võimelised tundma empaatiat. Selliste emotsioonide hulka kuulub ka kadedus. Etoloog Frans de Waal on aastakümneid uurinud loomade emotsioone ja nende sotsiaalset käitumist. Siin on üks eksperiment: 
Originaal on siin: ​https://www.youtube.com/watch?v=ZcMHN1nIckM​

Kahele kaputsiinahvile õpetati lihtsaid ülesandeid, sh kivikeste ulatamist eksperimenteerijale. Selle eest premeeriti neid kurgitükiga. Kaputsiinid olid plastikseinaga eraldatud puurides, nii et nad said teineteist näha. Siis aga anti ühele neist kurgi asemel viinamari. See, kes sai endiselt kurki, oli silmnähtavalt ärritunud, hakkas laamendama ja viskas kurgitüki eksperimenteerijale tagasi.

Meid huvitab siin mõlema ahvi käitumine. Selle ahvi tundeid, kes hakkas kurgi vastu protesteerima, kirjeldab de Waal kadedusena. Kuid mulle pakub huvi ka teine ahv, kes suurima heameelega viinamarju mugis. Üldiselt ahvidele empaatia päris võõras ei ole, kuid siiski selgub, et mitte siis, kui jutuks tuleb hüvede jagamine. Ei mingit 'jagame siis pealegi viinamarja pooleks, sina, vend, saad teise osa'. Sotsiaalne protest tekkis ainult sellel, kes sai kurki. De Waal rõhutab, et kurki saanud ahvi olukord ei ole sugugi muutunud, kurk sobis talle perfektselt, kuid ainult senikaua, kuni keegi teine ei hakanud saama viinamarju. Ning see on tüüpiline. Sotsialism ei rajane empaatial, vaid kadedusel.

Lasterikkad pered hakkasid eelmise valitsuse (peaminister Kaja Kallas) vastuvõetud peretoetuste seadusega saama rohkem. See tekitas tormilisi proteste nendes, kes said vähem. Inimene on aga võrreldes kaputsiinahviga edasi arenenud ja see kehtib ka kadeduse puhul. Tegelikult võitsid selle seadusega kõik pered ja kõik lapsed, kuid TEISED VÕITSID ROHKEM. Tinglikult öeldes hakkasid mõlemad ahvid saama viinamarju, kuid teine sai neid rohkem. 

Kus on võrdsus? Tõepoolest hea küsimus. Üks Eesti suurimaid probleeme nii praegu kui ka pikaajalises perspektiivis on demograafiline auk. Selleks, et eesti keel ja eesti kultuur säiliks läbi aegade, on oluline, et säiliksid ka eestlased ise. Ning selleks, et negatiivseid tendentse vähemalt aeglustada, on vaja lasterikkaid perekondi ning lasterikkus algab kolmest lapsest. Nüüd küsingi: millised perekonnad on panustanud Eesti rahva väljasuremise pidurdamiseks enam? Kuidas on võrdsusega sellest vaatevinklist?

Väga vale on selles kontekstis võrdsustada või eelistada lapsi. Ühe- või kahelapselise perekonna laps ei ole halvem ega parem mitmelapselise perekonna lapsest, kuid perehüvitiste seadus ei anna lastele hinnanguid. Selle eesmärgiks on kõikide laste riiklik toetamine, kuid sellel on ka oluline demograafiline dimensioon. Demograafilistele kaalutlustele tuleb lisada sotsiopsühholoogilised: tihtipeale takerdub just kolmanda lapse saamine majanduslike põhjuste taha. Perehüvitiste seadus ei lahenda kõiki muresid, aga see on vähemalt esimene samm nende leevendamiseks. 
14 Comments
Märt
5/17/2023 02:04:47 am

Alates kolmandast lapsest on veel üks limiteeritud ressurss: TARKUS (sh taip teha koostööd) Kui Sul on 1-2 last vastutada, saad üsna vabalt laveerida. Alates 3. lapsest on vaja korda. Parkla näide: 2 lapsega isa hoiab ühte ja ema teist auto alla jooksmast.  Võimas kirjatükk! 3 laps on tõesti lausa märgiline.

Reply
Pauliine
5/17/2023 04:13:35 am

Jagan kommentaarina oma kogemust, sest tean, et statistikas on minusuguseid veel. Ja pigem rohkem, kui tavaliselt ette kujutatakse.

Minu peres on kolm liiget - mina ja kaks last. Kogu raha, mis meil on, on minu teenitud + peretoetused. Ja ma töötan, töötan pööraselt. Elatisraha võib nuiama jäädagi, enam ma seda teha ei taha, sest eneseväärikus maksab ja sealt ei tule niikuinii midagi.

Taustaks olgu öeldud, et laste teine vanem vahel suhtleb oma lastega, võibolla külastavad nad koos korra aastas mõnda spaad. Aga nt seda, mis koolis lapsed käivad, mis hobid neil on ja kes on nende sõbrad, mis hirmudega nad rinda pistavad, ta paraku ei tea. Nende hetkel kehtivad kinganumbrid jm värk - see on suva. Ta lihtsalt ei tunne oma lapsi ega tunne huvigi.

Minu emal pole jaksu mind aidata, ta töötab ja tal on lapselapsi üle kümne (suht vinge panustaja eesti rahva püsimajäämisse, eksole). Pealegi elab ta kaugel. Mu isa on paindlikum ja palju toeks.

Jah, ma olen võibolla tõesti kade. Nende perede peale, kus lapsed saavad vanematelt vahel üks-ühele tähelepanu ja on sellevõrra rahulikumad ja rõõmsamad. Minu omad on üsna haprad. Nende perede peale, kus ühe sissetuleku asemel on kaks. Nende perede peale, kus üks väike reis iga paari aasta tagant ei tähenda pankrotti. Nende perede peale, kus kolmanda lapse tõttu on ühel vanemal võimalik veidi vähem töötada. Nende perede peale, kus üks laps ei pea ilma vanemata koolikontserdile minema, sest samal ajal on teisel lapsel muusikakooli kontsert.

See on äärmiselt loll eksperiment, mismoodi üksikvanemad oma lastega elama peavad. Iga paganama päev.

Hiljuti pakkus mu laste teine vanem välja, et võiksin lapsed tema nimele kirjutada. Kuna tal on uus laps, siis ta hakkaks paljulapselisena seda jackpot-toetust saama. Sain vihje, et võibolla saaksin edaspidi isegi veidi elatisraha. Kui lahke temast, eksole?

Reply
Mihhail Lotman
5/18/2023 09:26:09 am

Hea Pauliine,
Saan suurepäraselt Teie probleemist aru. Loomulikult on üksikvanematel raske ning riik peab neid toetama. Ja iga laps on kallis ja ühiskonnale tähtis. Aga mul on tõesti raske aru saada sellest, mida kaotavad Teie lapsed, kui Teie toetus küll suureneb, aga võrreldes paljulapselistega oluliselt vähem. Ja teisalt, mida võidavad Teie lapsed, kui paljulapseliste toetust vähendatakse.
Hoopis teine teema on, et üksikvanematele, kelle lapsi teine vanem ühel või teisel põhjusel ei toeta, peaks elatisraha kindlustama riik. Selline on olnud ka Isamaa seisukoht ja mina jätkan selle eest võitlemist.

Reply
Katrin
5/20/2023 12:03:31 am

Mina arvan, et kui juba riigitoetuste peale lootma jääda, siis oleks Teil õige samm laste elatisraha kohtu kaudu välja nõuda. Nagu ma aru saan, on see Teil praegu tegemata, aga sellest oleks ju Teile palju tuge.

Reply
Mikko Lagerspetz
5/17/2023 06:17:53 am

Seda eksperimenti saab tõlgendada ka nii, et ka ahvidel on arusaam õiglusest ning võrdsest kohtlemisest kui ühest õigluse elemendist. (Mitte, et ma arvaksin, et inimene oma ühiskonna korraldamisel tingimata peab võtma õppust ahvidest; aga eksperiment näitab päris vastupidist sellele tõlgendusele, mida Mihhail siin pakub.)

Reply
Mihhail Lotman
5/18/2023 09:42:05 am

Jah, Mikko, seda eksperimenti võib tõlgendada ka Sinu moodi. Aga see ei muuda asja. Õiglust Sinu variandis ei saa olla ilma võrdsuseta, kuid võrdsuse aluseks on enamasti kadedus.
Enamasti, kuid mitte alati. Lasterikaste perede toetamise vastu on olnud ka mõned väga jõukad lasterikkad vanemad. Teisalt, me kõik teame miljardäre, kes soovivad ise oma sissetulekuid piirata või panustavad oluliselt heategevusse. Aga see pole ahvide juhtum.
Ka mina ei arva, et inimkultuur peaks rajanema ahvide mudelitel ja ma ei pannud selle video üles teps mitte eeskujuks, vaid pigem hoiatuseks. Kuid mõned asjad on paratamatult ühised. Ma saan aru, et osadele inimestele on väidetav sarnasus loomadega solvav, aga ärgem unustagem, et inimesed on ka loomad ning seda mitte üksnes anatoomia ja füsioloogia seisukohalt, vaid ka etoloogilistes baasmudelites.
P. S. Minu arusaam õiglusest on veidi teine. Kõik inimesed on võrdsed seaduse ja Jumala ees, kuid kõik inimesed on erinevad ning neil on vaba tahe. Täiesti võrdsed oleme vaid surnuaias, ja ka seda mitte alati: paljud jäävad teadmata kadunuks, paljud on ühishaudades. Kuid eetika ja sellele rajanev sotsiaalpoliitika on elavate pärusmaa.

Reply
Külli
5/18/2023 01:42:37 pm

Mind jäi see ahvide tähendamissõna kasutamine kummastama sellest aspektist, et riik on siis justkui pea jumaliku jagaja rollis. Riik on andnud, riik on võtnud, riigi nimi olgu kiidetud ja tema teed on äraarvamata. Selle asemel, et tegemist oleks ühise varaga, mida kuidagi omavahel jagatakse (jah, jah, riigi rahandus ei ole nullsummamäng, aga kui küsimus on konkreetselt toetustes, siis mingil määral ikka on: kui on rohkem otsetoetusi, jagub vähem funktsionaalseteks toetusteks, nt lapsehoiu või huvihariduse toetamise näol; ja kui raha juurde trükkida, mispuhul "keegi ei jää ilma", siis raha odavnemise tõttu see keegi ikkagi jääb millestki ilma: talle jääb sama summa, mille eest ta saab poest vähem leiba ja piima.)

Reply
Külli
5/18/2023 01:47:43 pm

Mihkel Kunnuse FB seinalt jäi silma, et Joonatan Nõgisto on paralleelselt samamoodi mõelnud, aga pisut teisiti sõnastanud:

"Inimesed ei ole laboriahvid, kellele antakse hüved kuskilt kõrgemalt poolt lihtsalt kätte. Korraldame nii nende tootmise kui ka jagamise ikkagi ise. Peame seda korraldust ka üksteisele põhjendama. "

Reply
Kertu
5/18/2023 11:45:00 pm

Tulin siia tegelikult Külli kommentaari kirjutama:) Hetkel arutluse all olev raha ei ole ju kuskilt väljast antud raha, mille ainus kasutusvõimalus on see jagada peredele otsetoetuseks. Ma olen üksikema, suurperede toetuste vähendamise poolt ja ma EI taha, et see raha jagataks siis omakorda kuidagi võrdsemalt peredele laiali, vaid et panustataks meetmetesse, mis toetaks kõigi olemasolevate laste kasvamist ja arenemist. Eesti keele ja kultuuri säilimiseks ei ole meil tegelikult vaja vaid lapsi, vaid tuleviku täiskasvanuid, kes sooviks ja suudaks (st oleks füüsiliselt ja vaimselt terved) ja oskaks (st haritud ja motiveeritud) just siin, Eesti ühiskonnas tegutseda. Selle koha pealt peaks me hoopis väga tähelepanelikult vaatama, millises ühiskonnas tänased 15, 25 ja 30-aastased tahavad elada. Väike vihje, viimane küsitlus näitas, et 75% 20-30 aastastest pooldavad abieluvõrdsust....

Reply
Joosep
5/19/2023 03:16:09 am

"selleks, et negatiivseid tendentse vähemalt aeglustada, on vaja lasterikkaid perekondi ning lasterikkus algab kolmest lapsest"
Lasterikkus algab ikkagi esimesest lapsest.

Reply
Rein
5/20/2023 01:58:18 pm

Lotman unustab ära ühe olulise asja. Nimelt kust tuleb raha lastetoetuseks. Kui see raha tuleks seina seest siis poleks ju probleemi. Siis oleks tõesti tegu lihtsa kadedusega. Kui aga selle raha saamiseks tõstetakse makse ja tegelikult maksab 2 lapseline pere edaspidi makse rohkem kui on tema lastetoetusest kasu. Siis kannatavad ju selle 2 lapselise pere lapsed ka. Nad on tegelikult vaesemad kui varem. Seega pole nii mustvalge. Kui see teema oleks lihtne siis sellist lastetoetust harrastaks ka paljud teised, meist arenenumad riigid, kus on samuti soov iivet tõsta. Nemad aga lähenevad teemale pisut teisiti. Nii, et ühiskond ei lõhestuks.

Reply
Jaanus
5/21/2023 11:07:11 am

"Ning selleks, et negatiivseid tendentse vähemalt aeglustada, on vaja lasterikkaid perekondi" - see on õige. Perehüvitiste süsteem peab seda toetama. Praegu ei toeta ega toetanud ka enne hüvitiste tõstmist. Miks? Põhjus on väga lihtne. Lapsetoetus on ainult 80 eurot kuus, alates 3. lapsest 100. Peaks aga olema nii suur, et katab standardkulutused ühele lapsele. Need on praegu ja kuni järgmise indekseerimiseni 499,56 eurot kuus. Väidan, et kui lapsetoetus on nii suur, siis pole eraldi suurperetoetusi vaja.
Loomulikult tuleb seda rahastada maksude abil. 8% suurune täiendav solidaarsusmaks ajab asja ära koos teatava beebibuumivaruga. Siis on muidugi jälle häda - ühe- ja kahelapselised ning nelja- ja enamalapselised võidavad rohkem kui kolmelapselised.
Just nimelt, vaatamata 8% suurusele täiendavale maksule. Kujutlege kolmelapselist perekonda, kus kumbki vanem saab palka 2100 eurot kuus. Kokku 4200. Kuna 20% asemel on 20+8, saavad nad tööandjalt kätte 3024. Lapsed - 3*499,56=1498,68 , kokku 4522,68. Kahelapselise pere netotulu oleks 4023,12, neljalapselise oma 5022,24. Võrrelge praeguse süsteemiga.
Maksutõus olgu pigem suurem kui meie ilumeel lubab, aga tähtis on see, mida me tagasi saame.

Reply
lugeja
5/21/2023 11:19:38 pm

Toetused peaks olema vajaduspõhised. Praegu aga ühtedelt võetakse raha ära ja jagatakse teistele. Jagatakse paljudele neile kes seda tegelikult ei vajagi. Vaesed ja sandid aga peavad maksma kõrgemaid makse samal ajal kui teised ostavad selle "toetuse" eest luksusautosid. Kindlasti paljude jaoks läheb Eestis elamine raskemaks.Ega enam pole NSVL-i aeg. Seni kuni piirid on lahti, seni liiguvad needsamad mitmesaja tuhande eurose maksurahaga üles kasvatatud lapsed piiri taha elama. Ikka sinna kus on suuremad sissetulekud, kus noorel parem elu alustada. Kasvõi Norra meditsiiniõeks või rekkajuhiks. Tahaks näha kuhu see viimasel ajal toimuv hullumeelsus meil välja jõuab. Kogu see 3 lasteliste maailma suurima sotsiaaltoetuse jagamise võib ülimalt negatiivselt mõjutada tervet riiki. Sest seni kuni oleme väljaränderiik, seni rahvastik jätkab vähenemist ja igasugu muud kurnavad meetmed võivad seda veelgi kiirendada.

Reply
Meelis
5/24/2023 01:26:32 am

Eksperimenti on siin tõlgendatud negatiivsena - kadedus ja sellest tulenev viha on inimeste juures ja järelikult ka ahvide juures madalad instinktid, mis tuleks alla suruda. Mina näen ahvi reaktsioonis mitte madalat ega üllast instinkti, vaid instinktiivse õiglustunde väljendust, mis ebaõnnestub ennekõike selle tõttu, et ahv on puuris. Tal ei ole vabadust ega sellega kaasnevat vastutust, mis teda vaos hoiaks ja mille pinnalt võiks ehitada üles keerukaid ja üksteist toetavaid ühiskondlikke struktuure.
Üleüldse, me süüdistame ahve nende madalates emotsioonides, sest me näeme neid endasarnastena. Kui võtaksime võrdlusaluseks selle, et ahv ei ole arenemata inimene, vaid kõrgeltarenenud loom, tajuksime elusloodust, sh iseennast, palju selgemini, ilma ülearuse "madala" ja "õilsata".

Reply



Leave a Reply.


    Disclaimer.

    0. Kõik minu blogis avaldatud tekstid on Copyleft tingimuste kohaselt vabalt kasutatavad teosed.
    1. Tere tulemast minu blogisse. See on minu isiklik inforuum, kus ma väljendan oma mõtteid tsenseerimata kujul, ilma kõõritamata poliitilise korrektsuse suunas.
    Kui kedagi mu mõtted või sõnad riivavad -- palun ette vabandust. Aga selline ma kord juba olen.
    2. Ma tervitan igasuguseid kommentaare nii allkirjastatult kui anonüümselt, nii sõbralikke kui kriitilisi ja lausa vaenulikke, ainus kriteerium on sisukus.
    3. Ma ei premodereeri kommentaare (samas ei vastuta selle eest, kui need minust sõltumatul põhjusel ei ilmu).

    4. Kommentaarid, mis ainult kaasa kiidavad või sisutult sõimavad, ma lihtsalt eemaldan. Tegu on minu isikliku ruumiga, mille eest vastutan nii moraalselt kui juriidiliselt.
    5. Samuti kustutan kommentaarid, mis sisaldavad reklaami või sisutuid linke.
    6. Igale kommentaarile ma ajapuudusel vastata ei saa.


    Autor

    Mihhail Lotman,
    ζῷον πολιτικόν

    RSS Feed

    Arhiiv

    March 2023
    February 2023
    December 2022
    June 2022
    March 2022
    February 2022
    January 2022
    September 2020
    August 2020
    July 2020
    June 2020
    May 2020
    January 2020
    December 2019
    November 2019
    September 2019
    August 2019
    July 2019
    June 2019
    May 2019
    April 2019
    March 2019
    February 2019
    January 2019
    December 2018
    November 2018
    October 2018
    September 2018
    August 2018
    June 2018
    May 2018
    April 2018
    March 2018
    February 2018
    January 2018
    December 2017
    October 2017
    August 2017
    July 2017
    June 2017
    May 2017
    April 2017
    March 2017
    February 2017
    January 2017
    December 2016
    November 2016
    October 2016
    September 2016
    August 2016
    April 2016
    March 2016
    February 2016
    January 2016
    December 2015
    November 2015
    October 2015
    September 2015
    July 2015
    June 2015
    May 2015
    April 2015
    March 2015
    February 2015
    January 2015
    December 2014
    November 2014
    October 2014
    September 2014
    August 2014
    July 2014
    June 2014
    May 2014
    April 2014
    March 2014
    February 2014
    January 2014
    December 2013
    November 2013
    October 2013
    September 2013
    August 2013
    June 2013
    May 2013
    April 2013
    March 2013
    February 2013
    December 2012
    November 2012
    October 2012
    September 2012
    June 2012
    May 2012
    April 2012
    February 2012
    January 2012
    December 2011
    October 2011
    September 2011
    August 2011
    July 2011
    June 2011
    May 2011
    April 2011
    March 2011
    February 2011
    December 2010
    October 2010
    September 2010
    August 2010


    Rubriigid

    All
    Eesti ühiskond
    Eesti ühiskond
    Eesti ühiskond
    Eetika
    Eetika; Religioon
    Film
    Filoloogia
    In Memoriam
    Irl
    Jalgpall
    Kangelaseepos
    Keskkond
    Kgb
    Konverentsid
    Kultuurisemiootika
    Kunst
    Lähis-Ida
    Lollus
    Luule
    Muusika
    Pagulased
    Poliitika
    Puust Ja Punaselt
    Raamatud
    Reisid
    Seks
    Semiootiku Vaatevinklist
    Tähtpäevad
    Terror
    Ühiskond
    Ühiskond
    Valimised
    Välispoliitika
    Vandenõuteooriad
    Värsiteadus
    Värsiteadus
    Venemaa

Copyleft (ɔ) by Mihhail Lotman