MIHHAIL LOTMANI KODULEHEKÜLG
  • Blogi
  • Minust
  • CV
  • Publikatsioonid
  • Meedias
  • Galerii
  • Failid
  • KFT
  • Vaba Akadeemia

Miks ma ei lähe Riigikokku

12/21/2012

15 Comments

 
Olin üsna üllatunud, kui sain teada, et Tõnis Lukase valimise puhul ERMi direktoriks on minu kord Riigikokku minna. Veel enam aga üllatas mind ühiskondlik huvi minu tagasihoidliku isiku vastu. Ehkki mul puudus soov minna Riigikokku kellegi asendajana (vrd allpool), võtsin mõtlemisaega, kuna nii mõnigi inimene, kellest lugu pean, püüdis mind aktiivselt veenda seda tegema. Samuti väljendas üks mu valijatest nördimust, et ma sinna ei lähe, nii et minu jaoks oli tegu raske, kuid siiski põhimõttelise otsusega.
Picture
    Enne kui ma avan oma argumendid, tahaksin ära õiendada paar asja. Käin linnas jala ja tihti kõnetavad mind vastutulevad inimesed. Viimasel ajal on olnud ainult üks küsimus: kas lähed? Olen vastanud: minna ei taha, aga mõtlen veel. Seepeale on reaktsioonid olnud kahesugused, esiteks: õige ka, mis sul seal friigikogus teha, teiseks: mine ikka, saad poolteiseks aastaks ennast mõnusalt sooja koha peale sisse sättida.
    Pean ütlema, et mõlemad seisukohad on mulle äärmiselt võõrastavad. Esiteks, minu jaoks on Riigikogu Eesti Vabariigi tähtsaim organ. Eesti on parlamentaarne riik ning seda teavad suurepäraselt meie vaenlased: alates interrindlaste rünnakutest Toompeal (15. mai 1990) kuni pronkssõduri kriisini on meievastane vaen fokuseeritud nimelt Riigikogule (ja mitte Stenbocki majale või Kadrioru lossile).
    Kahjuks ei saa sellest aru meie kollane meedia ja osa eksitatud kaaskodanikke. Igal juhul on Riigikokku kuulumine minu jaoks suur au ja ma ei saa aru Eesti Vabariigi kodanikest, kes halvustavad mitte üksnes üksikuid amoraalseid poliitikuid, vaid seda institutsiooni tervikuna. Eriti solvav on mulle kuulda või lugeda sellist asja Riigikogu enda liikme poolt. Kui see on friigikogu, siis ma ei saa aru, mida ta seal teeb, kas võitleb friikluse taseme tõstmise eest?

    Mis aga puudutab sooja kohta, kus saab mõnusalt ära olla, siis minu jaoks olid need kolm aastat, mis ma Riigikogus veetsin, väga rasked, nii füüsiliselt kui emotsionaalselt: olin pidevas stressis. Ebakompetentsed või pahatahtlikud ajakirjanikud lõid Riigikogu tööst sellise pildi, et saadikud tulevad saali, vajutavad nuppu, isegi istungite ajal viibivad kusagil ja ei tea, mis saalis toimub (samas teavad ajakirjanikud suurepäraselt, et saalis toimuvat transleeritakse enamikusse Riigikogu ruumidesse, isegi WCsse ja nt mina eelistasin kuulata oma toas, kus sai rahulikult töötada eelnõude kallal; hääletamiseks ning küsimuste-repliikide esitamiseks tulin saali). Minu tavaline tööpäev algas kell 9 hommikul (mõnikord olid meil koosolekud ka kell 8) ja harilikult sain koju pärast keskööd, kuid nii mõnigi kord jäin kahe või kolmeni öösel. Ja ma polnud ainus selline. Peaaegu alati nägin majast väljudes, et sellel või tollel kolleegil veel toas tuli põleb.
     Emotsionaalne raskus on aga seotud sellega, et iga otsus, mida Riigikogu liige teeb, võib oluliselt mõjutada paljude inimeste elu, kusjuures see, kuidas ta täpselt mõjutab, pole tihti teada. Head kavatsused ja "südamlikud" otsused toovad sageli tulevikus palju häda ja kannatust. Igal juhul tundsin ennast pidevalt ebakompetentsena ja lappisin lünki erinevates valdkondades alates looduskaitsest ja lõpetades eriti juuraga. Mingist mõnusast äraolemisest ei saanud vähemalt minu puhul juttugi olla, sama võin öelda ka oma noorema venna kohta.
    Olid siiski kaalukad argumendid Riigikokku minna: esiteks, vastasel korral kaotab Tartu ühe saadikukoha Riigikogus, ning teiseks, nii fraktsiooni ja ringkonna kui ka IRL erakonna juhid kinnitasid korduvalt, et olen Riigikogus erakonna ja riigi jaoks vajalik.
    Põhiline põhjus, miks ma siiski Riigikokku ei lähe, on see, et tunnen, et Tartu volikogus olen ma kasulikum ja seda mitte üksnes kohalikus kontekstis. Riigikogus on koalitsioonileping sõlmitud, mina selles protsessis ei osalenud, nüüd tuleb seda täita ja ma siin olulisi probleeme ei näe. Tartus aga olen selle koalitsiooni loomise juures olnud ning tunnen, et olen siin vajalik (selline oli ka meie linnavolikogu fraktsiooni arvamus). See on peamine.
    Teine, aga samuti oluline on see, et Riigikokku oleksin ma läinud üksnes tänu sellele samale valimisseadusele, mille vastu olen korduvalt sõna võtnud. Igal juhul ei poolda ma sellist protseduuri. Minu meelest oleks õige, et kui mingi saadik ühel või teisel põhjusel lahkub parlamendist, korraldatakse tema koha peale valimised, ent seda saaks teha üksnes majoritaarse valimiskorraga.
    Kolmas põhjusterühm on seotud muude kohustustega. Nagu ma ütlesin, see ettepanek tuli ootamatult ja siis, kui mul olid juba kevadsemestri tunniplaanid paigas. Ma ei arva, et on õige võtta endale uusi kohustusi teiste varemvõetud kohustuste arvelt. Pealegi on mul kevadeks ka üsna suured loomingulised plaanid (tahan lõpetada raamatut ja kirjutada veel kaks) ning nende täideviimine oleks sattunud suure küsimärgi alla.
    Neljas põhjus on pigem kurioosne, kuid emotsionaalselt siiski mitte vähetähtis. Just mõni päev enne Lukase valimist uuele ametikohale vähendasin oma hüvitist volikogu esimehena 15%. Kui ma nüüd oleksin läinud Riigikokku poole suurema palga peale, oleksin end tundnud päris lollisti. Samuti oleks rumalasse olukorda sattunud järgmine linnavolikogu esimees: ta kas pidanuks leppima minu poolt fikseeritud hüvitisega (ilmselt mind selle eest oma südames pidevalt tänades) või siis taastama endise, mis jällegi oleks heitnud talle teatud varje. Nagu ma juba ütlesin, see põhjus ei ole otsustav, kuid siiski mitte tähtsusetu.
    Mis aga puudutab valija nördimust, et ma justkui oleksin teda petnud, siis ütleksin siiski, et Tartu linna volikogusse olen ma samuti valitud, aga mitte loositud. Ma olen tänulik kõikidele oma valijatele ning luban, et juhul kui tulevikus otsustan kandideerida kas KOVi või Riigikogu valimistel, siis kogusse valituks osutudes sinna kindlasti ka lähen. Peibutuspartlust heaks ei kiida.

15 Comments
Veiko Rämmel link
12/21/2012 03:25:44 am

Seda põhjendust ma väga austan ja pean lugu. Kummardan.

Reply
Tõnis Bleive
12/22/2012 05:28:44 pm

Olin veendunud, et täna siia saidile tulles leian eest selle, tõepoolest, avalikkuse erksa huvi pälvinud otsuse põhjenduse. Marupatriootliku tartlase ja Res Publica 2003. aasta valijana oli seda mitte üksnes huvitav, vaid eelkõige vajalik lugeda. Tänan!

Millest ma sugugi aru ei saa, on sissekande viimane lõik ning järgnev lause:

"Mis aga puudutab valija nördimust, et ma justkui oleksin teda petnud, siis ütleksin siiski, et Tartu linna volikogusse olen ma samuti valitud, aga mitte loositud."

Ise ju otsustasite kandideerida kahte esinduskogusse korraga! Õigupoolest tõmbab lõpulõik kogu eelnevale, hästi mõistetavale selgitusele kriipsu peale. See sobinuks hoopis kaks aastat tagasi põhjenduseks IRL-le ja Teie isiklikele poliitilistele toetajatele, miks Mihhail Lotman ei kavatse Riigikokku kandideerida.

Ometi kandideerisite, kuigi peibutuspartlust ei poolda ning toote argumendiks asendusliikmelisusest loobumisel mitterahuldava valimisseaduse.

Kuigi inimlikult ma loen Teie selgitust ammendavaks ning rõõmuga toetan, kuna parlamendi tasandil viib IRL ellu õõvastavalt eestivaenulikku poliitikat, kuid kohalikul tasandil jääb Tartu esinduskogu juhtima väärt inimene, ei mõista ma seda kui kodanik kodanikku.

Niisiis, inimesena mõistan, tartlasena toetan, kodanikuna ei mõista ja IRL-i mittevalijana ei huvita Teie otsus.

Reply
reink
12/22/2012 10:26:29 pm

Bleive, sul on asjad segamini. Kõigepealt olid ikka riigikogu valimised, siis 2009 KOV. Kas sinu meelest peaksid kõik riigikokku mittepääsenud olema igaks juhuks oma eludega ootel ja mitte kusagile selle kooseisu ajal kandideerima, isegi siis kui ollakse alles järjekorras kolmas asendusliige?

Reply
Mihhail Lotman
12/23/2012 02:41:48 am

Ühes asjas on Tõnis Bleivel siiski õigus, Riigikogu valimised olid pärast KOV valimisi. Probleem on muus: Tartu linna volikokku ma OSUTUSIN valituks, Riigikokku aga EI OSUTUNUD. Oma meelest väljendasin end piisavalt selgelt.

Reply
Tõnis Bleive
1/21/2013 04:41:12 am

Just täna kuulsin raadiouudist, et Mihhail Lotman loobus Riigikogu saadiku kohast ning tema asemel läheb kokku see ja see.

Seni pole ma uskunud väljavalitute olemasollu ning päritavaid parlamendikohti teadsin olevat vaid kaasaegse demokraatia hällis Suurbritannias.

Reply
Karlsson
12/23/2012 04:02:27 am

Kui see vastab kõik tõele, mida hr Lotman Riigikogu tööst kirjutab (15 tunnised tööpäevad jmt), siis kuidas seletab ta seda, et koalitsioon hääletab kogu aeg nagu üks mees? Mis mõte on ennast kurssi viia ja järele aidata, kui sa hääletad ikka nagu kõik teised. Ehk mu mõte on selles, et kogu see kurssiviimine on lihtsalt ajaraisk, kui lõpptulemus on alati üks ja sama - täpselt valitsuse soovile vastav tulemus.

Reply
Karlsson
12/23/2012 04:19:55 am

Siikohal meenus mulle Mike Leigh' film "Naked", kus Johnny küsis panga öövalvuri käest, kes kirjeldas oma tööd, mis seisnes selles, et ta käis mööda maja ja tõmbas oma kohalolu tõestamiseks kaarti läbi masina erinevates hoone osades, et tõestada oma kohalviibimist, et kas poleks odavam palgata šimpans seda tööd tegema. End asjadega kurssi viimiseks ei pea ilmtingimata Riigikogus istuma. Kusjuures siin ma ei mõtle isegi konkreetselt Lotmanit, vaid IRL-Reformierakonna aastaid kestnud hääletamist tervikuna, mis faktiliselt on üks katkematu dabroo valitsuse ettepanekutele

Reply
tundmatux
12/23/2012 03:22:09 pm

to Karlsson 12/23/2012 18:19

Nimetage siis ükski asi, mis oleks ilmselgelt riigile kahjulik olnud.
Teie oletegi see šimpans, mis (mitte kes, sest see oleks ahvi solvamine) oskab vaid sõimata, aga ei oska ise riigikokku kandideerida.

Karlsson
12/23/2012 04:46:06 pm

Kas see tundmatu iks siis tunnistab oma kommentaariga mu argumenti? Muuseas selleks, et mitte ühtegi kahjulikku otsust teha, pole vaja samuti rohkemat kui šimpans, sest kellele on kahjulik otsus üksteise seljast täisid noppida?

Reply
tundmatux
12/23/2012 06:10:06 pm

Vaeseke Karlsson samastab end juba täiga! Kas šimpans osutus liiga arukaks, et võrrelda?

Siiski, et lõpetada:
kui MLotman on igas üksikasjas aus, siis see näitab, et Riigikogus on vähemalt koalitsioon kogumis aus. Kõik otsused ei näi olevat ausad.
Kui sõna -aus- vahetada sõnaga õiglane, siis siit tuleb riigisõimajate (nt. üks selline on täina ehk parasiidina Karlssoni nime all tunginud siiagi) kätte kaigas, millega saab vehkida.
See tähendab, et poliitiline retoorika ehk sõnakasutus peab olema väga täpselt paigas. See nn. näivus on samuti tulnud riigisõimajate prügikastist ja ajakirjanduse mõnede osiste karistamatu (kuniks, kuniks) laimu läbi saavutanud sama mõju nagu Tõnis Lukase malbenäoline erakonna vastane vabaisamaalisus.
Imestan üldse, et kui SMeikari oskasid ref-istid kiiresti välja visata, siis TLukas´ele leiti (kes ja miks) sõltumatu amet elu lõpuni.

Kas toodud näidetest piisab, et rõhutada poliitilise sõna mõju, jõudu ja kasutusvõimalusi. IRL on eriti mannetu ses suhtes olnud, liigagi leplik ja alandlik.
Aga miks? Kui pekstakse, siis jookse? Kas poleks aeg vastu hakata?

Karlsson
12/23/2012 10:19:04 pm

ei saa aru kellega see iks siin suhtleb
kas ma kirjutan nii keeruliselt tõesti?

Reply
tundmatux
12/23/2012 02:32:51 pm

Austatud MLotman!
Lugege HOravase artikli alla kirjutatud vihkamise lainet. Möönan, et pooled neist on samad, aga erinimelised, riigisõimajad.
delfis oma riiki vaenajad on siiski mingi seltskond, mis sellist tegevust harrastab.
Ent tuleb küsida, et miks harrastab? Tuleb ka küsida, et kuidas on tekkinud selline seltskond, kes takistamatult ja ka karistamatult vaenutseb oma riigi vastu?
Ma pole just kuulnud, et sellist tegevust keegi või miski takistaks - kasvõi püüdes küsida, et näidake põhjus, mis riiki sõimama paneb.
Ma imestan ka, et IRL ja REF, kellel on ometi mitukümmendtuhat liiget ja ehk (loodetavasti) palju rohkem toetajaid, on andnud poliitilise võitlusvälja vastaliste kätte.

Ajalehtede - eriti padupunase EPäevalehe arvaruum (vananenud nimetusega - kommentaarium) - on täis igapäist vihkamist ja laimu, kuid väga vähe on argumenteeritud vastuväiteid, vastu väitlejaid-võitlejaid.
Kas see, et Riigikogu nii laialdase laimukampaania alla on sattunud, pole mitte poliitilise (muu sõna, mõiste, määratlus oleks silmakirjalik möödavaatamine) oskamatuse tagajärg?
Ometi tuleks vaadata mitte ainult Piiblis öeldu poole, et alguses oli sõna, vaid ka 500 aastat tagasi MLuther oma tegevusega, mis muutis maailma, näitas, et sõnaga saab eriti praeguses interneti ja eripalgeliste arvaruumide olemasolus rohkem ära teha oma riigi kaitsmiseks kui praegu.

Reply
Priit Järvik
12/23/2012 07:50:46 pm

Suured sõnad ja pilt on kaunid, aga mina ökonomistina küsiks teilt, kuidas suhtub Riigikogulase palk Tartu Volikogu juhataja -15% palgakärpega palka. Kas teid kui suure pere juhti finantspool tõesti üldse ei mõjutanud?

Reply
IB
12/27/2012 12:59:17 am

Kuidas suhtub inimese jaoks, kelle otsuseid mõjutab finantspool Tartu Volikogu juhataja palk Tartu Volikogu juhataja 15% kärpega palka?

Reply
Piret Peiker
12/25/2012 07:14:59 pm

Vastuväide üksnes selles osas, et ei ole päris õige, et vahevalimised otsustuskogu asendusliikme kohale on võimalikud ainult majoritaarse süsteemi puhul. Üksiku ülekantava hääle puhul (mida, nagu prof. Lotmaniga juba juttu on olnud, mu meelest võiks Eestis vähemalt tõsiselt uuesti arutada) ei ole samuti tegemist parteinimekirjadega ja peetakse saadiku lahkumisel samuti vahevalimised. Vt. EL-s Iirimaal ja Maltal: www.riigikogu.ee/doc.php?46763
Head pühade jätku!

Reply



Leave a Reply.


    Disclaimer.

    0. Kõik minu blogis avaldatud tekstid on Copyleft tingimuste kohaselt vabalt kasutatavad teosed.
    1. Tere tulemast minu blogisse. See on minu isiklik inforuum, kus ma väljendan oma mõtteid tsenseerimata kujul, ilma kõõritamata poliitilise korrektsuse suunas.
    Kui kedagi mu mõtted või sõnad riivavad -- palun ette vabandust. Aga selline ma kord juba olen.
    2. Ma tervitan igasuguseid kommentaare nii allkirjastatult kui anonüümselt, nii sõbralikke kui kriitilisi ja lausa vaenulikke, ainus kriteerium on sisukus.
    3. Ma ei premodereeri kommentaare (samas ei vastuta selle eest, kui need minust sõltumatul põhjusel ei ilmu).

    4. Kommentaarid, mis ainult kaasa kiidavad või sisutult sõimavad, ma lihtsalt eemaldan. Tegu on minu isikliku ruumiga, mille eest vastutan nii moraalselt kui juriidiliselt.
    5. Samuti kustutan kommentaarid, mis sisaldavad reklaami või sisutuid linke.
    6. Igale kommentaarile ma ajapuudusel vastata ei saa.


    Autor

    Mihhail Lotman,
    ζῷον πολιτικόν

    RSS Feed

    Arhiiv

    February 2023
    December 2022
    June 2022
    March 2022
    February 2022
    January 2022
    September 2020
    August 2020
    July 2020
    June 2020
    May 2020
    January 2020
    December 2019
    November 2019
    September 2019
    August 2019
    July 2019
    June 2019
    May 2019
    April 2019
    March 2019
    February 2019
    January 2019
    December 2018
    November 2018
    October 2018
    September 2018
    August 2018
    June 2018
    May 2018
    April 2018
    March 2018
    February 2018
    January 2018
    December 2017
    October 2017
    August 2017
    July 2017
    June 2017
    May 2017
    April 2017
    March 2017
    February 2017
    January 2017
    December 2016
    November 2016
    October 2016
    September 2016
    August 2016
    April 2016
    March 2016
    February 2016
    January 2016
    December 2015
    November 2015
    October 2015
    September 2015
    July 2015
    June 2015
    May 2015
    April 2015
    March 2015
    February 2015
    January 2015
    December 2014
    November 2014
    October 2014
    September 2014
    August 2014
    July 2014
    June 2014
    May 2014
    April 2014
    March 2014
    February 2014
    January 2014
    December 2013
    November 2013
    October 2013
    September 2013
    August 2013
    June 2013
    May 2013
    April 2013
    March 2013
    February 2013
    December 2012
    November 2012
    October 2012
    September 2012
    June 2012
    May 2012
    April 2012
    February 2012
    January 2012
    December 2011
    October 2011
    September 2011
    August 2011
    July 2011
    June 2011
    May 2011
    April 2011
    March 2011
    February 2011
    December 2010
    October 2010
    September 2010
    August 2010


    Rubriigid

    All
    Eesti ühiskond
    Eesti ühiskond
    Eesti ühiskond
    Eetika
    Eetika; Religioon
    Film
    Filoloogia
    In Memoriam
    Irl
    Jalgpall
    Kangelaseepos
    Keskkond
    Kgb
    Konverentsid
    Kultuurisemiootika
    Kunst
    Lähis-Ida
    Lollus
    Luule
    Muusika
    Pagulased
    Poliitika
    Puust Ja Punaselt
    Raamatud
    Reisid
    Seks
    Semiootiku Vaatevinklist
    Tähtpäevad
    Terror
    Ühiskond
    Ühiskond
    Valimised
    Välispoliitika
    Vandenõuteooriad
    Värsiteadus
    Värsiteadus
    Venemaa

Copyleft (ɔ) by Mihhail Lotman