MIHHAIL LOTMANI KODULEHEKÜLG
  • Blogi
  • Minust
  • CV
  • Publikatsioonid
  • Meedias
  • Galerii
  • Failid
  • KFT
  • Vaba Akadeemia

Meie sõda Ukraina sõjatandril

2/15/2023

2 Comments

 

24. veebruaril 2022 alustas Venemaa täiemahulist agressiooni iseseisva riigi Ukraina vastu. Ma tahaksin aga meelde tuletada 1939. aasta 24. veebruari, kui Eesti president Konstantin Päts pidas piduliku kõne 21. aastapäevale pühendatud kaitseväeparaadil. Päts ütles:

„Meie oleme oma riigis rahulikult jälle ühe aasta mööda saatnud. Sel ajal, kui terve maailm on ärevust täis olnud, kui rahvad on kartnud uut suurt verevalamist tulevat, on meie väikene Eesti riik rahulikult ja häirimata oma igapäevase töö juures viibinud ja julge olnud oma puutumatuses.“

Ta lisas:

„Meie tahame rahus elada. Rahus tööd teha. Meie tahame tülidest eemale jääda. Ja tahame kaasa aidata, et terves maailmas rahu võidule pääseks. Ainult sellele võime meie oma sisemist rahu rajada ja ainult sellele on võimalik meil ka tulevikus oma tööd ehitada.“

Me kõik tahame ju rahus elada, töötada, puhata, armastada, lapsi saada ja neid kasvatada. Ja jääksime parema meelega tülidest eemale. Aga paraku ei küsi tülid meie tahtmist ja tülidest eemalejäämise poliitika võib kaasa tuua vägagi kibedad vilju.

Kui kasutan selle loo pealkirjas sõna „meie“, mõistan selle all esmajoones Eesti riiki ja ühiskonda, laiemas mõttes aga poliitilist ja kultuurilist ruumi, kuhu me kuulume, st demokraatia ja õigusriikluse ruumi. Seda ruumi rünnatakse mitmelt poolt, kuid kõige akuutsemalt ründab seda praegu Putini Venemaa. Akuutsemalt tähendab seda, et rünnak toimub sõjaliste, aga ka hübriidsete vahenditega. Ning selle sõja kõige nähtavam tander asub praegu Ukrainas.

On väga vale arvata, nagu mõned Euroopa poliitikud seda Konstantin Pätsi kombel teevad, et see sõda puudutab ainult Venemaad ja Ukrainat ega puutu kellessegi teisesse. Puutub küll, ja Venemaa plaanid on hästi teada: Ukraina ründamine ei ole Putini ainus eesmärk. Tema teadaolevate sõjaplaanide seas oli nii Balti riikide kui ka Poola ründamine. Veel võiks meelde tuletada, et sõjalistel õppustel harjutas Venemaa ka pealetungi Rootsile ja Norrale, kusjuures viimasele nii maismaalt kui ka Atlandi ookeani poolt, nii et tegemist oli globaalse sõja ettevalmistamisega.

Ma ei hakka siin pikemalt peatuma Vene propaganda hullumeelsetel juttudel Berliini, Pariisi ja muude pealinnade vallutamisest ja igale poole Stalini mälestusmärkide püstitamisest. Nagu ütles üks juhtivaid Vene telenägusid: „Te tahate Haagi kohut. Me korraldame teile Haagi kohtu – vallutame Haagi ja mõistame seal teie üle kohut.“ Need asjad on sisetarbimiseks, kuid sõjalised rünnakud Balti riikide ja Poola vastu on reaalsed plaanid.

Ukraina rahvas, selle sõjavägi ja juhtkond nurjasid Putini globaalsed plaanid. Nüüd oleks ta vist õnnelik, kui suudaks vallutada kogu Donetski oblasti ja säilitada Krimmi. See aga ei tähenda, et Putini Venemaa enam Eestit ei ohustaks. Analüüsid näitavad, et isegi Ukrainas piiratud kaotuse osaliseks saanud Venemaa on Eestile ohtlik, rääkimata siis sellest ohust, mida kujutaks Venemaa, mis saavutaks enda jaoks positiivseid tulemusi Ukraina sõjas.

Ukraina rahvas ja selle sõjavägi mitte üksnes ei kaitse oma riiki ja rahvast, vaid kogu vaba maailma priiust, väärtusi, au ja väärikust. Kuid Eestil on veel üks spetsiifiline põhjus olla Ukrainale tänulik. Enne 24. veebuari kujutasid Eestile põhilist sõjalist ohtu esiteks elitaarne Pihkva õhudessantdiviis ning teiseks maa-maa raketibrigaad Luga lähedal. Pihkva dessantdiviis, mis osales muuseas ka Butša tapatalgudes, sai Ukrainas hävitava löögi, ning nagu ütles üks Eesti sõjaväelane, kes on selle diviisi käekäiguga hästi kursis, seda diviisi enam pole. Venemaa võib sinna uusi sõdureid ja ohvitsere küll värvata, kuid nende väljaõppeks läheks minimaalselt kolm või neli aastat. Mis aga puudutab raketibrigaadi, siis enamik neid rakette viidi samuti Ukraina rindele ja utiliseeriti seal. Nii et praegu võime tõepoolest tõdeda, et Eesti on kaitstud paremini kui enne 24. veebruari. Esiteks on Nato idatiiba oluliselt tugevdatud ning teiseks meid otseselt ohustavaid väeüksusi on tänu Ukrainale oluliselt nõrgestatud. Seega võime kindlalt väita, et Ukrainas käib sõda ka Eesti kaitseks.

​Ukraina sõda on meie sõda.

2 Comments
gaal
2/19/2023 11:29:44 am

Suur Tänu! Eelkõige ajaloolise 1939 aasta Konstantin Pätsi kõne meenutamise eest.

Reply
Tiit Kuuskmäe
3/8/2023 01:24:04 am

Hästi sõnastatud, aitäh!

Omalt poolt lisaksin seda, et kui EE välispoliitika aluseks on viimased paarkümmned aastat olnud, et mitte kunagi enam üksi, siis mulle meeldis eelmise Välisministeeriumi kantsleri mõte, et vajadusel ka üksi. Teiste sõnadega: kui vähegi võimalik, siis teistega koos, kuid vajadusel ka üksi tülitaja(te)ga tegeleda ja hakkama saada.

Selle lähenemise edukust näitab selgelt UA kaasus. UA ei kuulunud NATOsse ega EL-i. Ainsaks "garantiiks" Budapesti memorandum. Ometi on UA oma südikuse ja otsustavusega - üksi olles! - suutnud inspireerida ka teisi ning teised nö "tagasi toonud".

Sellist mõtteviisi oleks "ei kunagi enam üksi" kõrval senisest rohkem vaja ka Eestisse: et ennekõike peame ise hakkama saama ja kui on teisi, kes meile appi tulevad, siis see on boonus, mitte nö ainus võimalus. Sarnasest mõtteviisist on tegelikult kantud ka Põhja-Atlandi leping, mille 3. punktis sisalduva sõna "individuaalselt" vaimu liikmesriigid pärast külma sõja lõppu liiga suure innuga kanda pole tahtnud.

Reply



Leave a Reply.


    Disclaimer.

    0. Kõik minu blogis avaldatud tekstid on Copyleft tingimuste kohaselt vabalt kasutatavad teosed.
    1. Tere tulemast minu blogisse. See on minu isiklik inforuum, kus ma väljendan oma mõtteid tsenseerimata kujul, ilma kõõritamata poliitilise korrektsuse suunas.
    Kui kedagi mu mõtted või sõnad riivavad -- palun ette vabandust. Aga selline ma kord juba olen.
    2. Ma tervitan igasuguseid kommentaare nii allkirjastatult kui anonüümselt, nii sõbralikke kui kriitilisi ja lausa vaenulikke, ainus kriteerium on sisukus.
    3. Ma ei premodereeri kommentaare (samas ei vastuta selle eest, kui need minust sõltumatul põhjusel ei ilmu).

    4. Kommentaarid, mis ainult kaasa kiidavad või sisutult sõimavad, ma lihtsalt eemaldan. Tegu on minu isikliku ruumiga, mille eest vastutan nii moraalselt kui juriidiliselt.
    5. Samuti kustutan kommentaarid, mis sisaldavad reklaami või sisutuid linke.
    6. Igale kommentaarile ma ajapuudusel vastata ei saa.


    Autor

    Mihhail Lotman,
    ζῷον πολιτικόν

    RSS Feed

    Arhiiv

    February 2023
    December 2022
    June 2022
    March 2022
    February 2022
    January 2022
    September 2020
    August 2020
    July 2020
    June 2020
    May 2020
    January 2020
    December 2019
    November 2019
    September 2019
    August 2019
    July 2019
    June 2019
    May 2019
    April 2019
    March 2019
    February 2019
    January 2019
    December 2018
    November 2018
    October 2018
    September 2018
    August 2018
    June 2018
    May 2018
    April 2018
    March 2018
    February 2018
    January 2018
    December 2017
    October 2017
    August 2017
    July 2017
    June 2017
    May 2017
    April 2017
    March 2017
    February 2017
    January 2017
    December 2016
    November 2016
    October 2016
    September 2016
    August 2016
    April 2016
    March 2016
    February 2016
    January 2016
    December 2015
    November 2015
    October 2015
    September 2015
    July 2015
    June 2015
    May 2015
    April 2015
    March 2015
    February 2015
    January 2015
    December 2014
    November 2014
    October 2014
    September 2014
    August 2014
    July 2014
    June 2014
    May 2014
    April 2014
    March 2014
    February 2014
    January 2014
    December 2013
    November 2013
    October 2013
    September 2013
    August 2013
    June 2013
    May 2013
    April 2013
    March 2013
    February 2013
    December 2012
    November 2012
    October 2012
    September 2012
    June 2012
    May 2012
    April 2012
    February 2012
    January 2012
    December 2011
    October 2011
    September 2011
    August 2011
    July 2011
    June 2011
    May 2011
    April 2011
    March 2011
    February 2011
    December 2010
    October 2010
    September 2010
    August 2010


    Rubriigid

    All
    Eesti ühiskond
    Eesti ühiskond
    Eesti ühiskond
    Eetika
    Eetika; Religioon
    Film
    Filoloogia
    In Memoriam
    Irl
    Jalgpall
    Kangelaseepos
    Keskkond
    Kgb
    Konverentsid
    Kultuurisemiootika
    Kunst
    Lähis-Ida
    Lollus
    Luule
    Muusika
    Pagulased
    Poliitika
    Puust Ja Punaselt
    Raamatud
    Reisid
    Seks
    Semiootiku Vaatevinklist
    Tähtpäevad
    Terror
    Ühiskond
    Ühiskond
    Valimised
    Välispoliitika
    Vandenõuteooriad
    Värsiteadus
    Värsiteadus
    Venemaa

Copyleft (ɔ) by Mihhail Lotman