MIHHAIL LOTMANI KODULEHEKÜLG
  • Blogi
  • Minust
  • CV
  • Publikatsioonid
  • Meedias
  • Galerii
  • Failid
  • KFT
  • Vaba Akadeemia

Marksism ja multikulturalism

8/20/2011

1 Comment

 
Picture
Kuna sõidan paariks nädalaks erinevatele konverentsidele ja arvatavasti blogima ei pääse, siis tasun paar võlga. Tahtsin pisut keerulisemalt kirjutada tõest n-ö edasijõudnutele, kuid avastasin, et mõned kommentaarid vajavad veel vastamist. Nt Joonas kirjutas pika teksti, millele ma osaliselt vastan tema kommentaari all, aga põhimõttelisem küsimus multikulturalismist vajab eraldi postitust.
 
Niisiis, marksism ja multikulturalism. Enda meelest väljendusin piisavalt selgelt, et multikulturalismi lätted ei ole marksismis, vaid hoopis kodanlikus ideoloogias, kuid mõned lugejad ei jäänud uskuma ja esinesid üsna teravate kommentaaridega. Nii kirjutab Joonas:

"... veel üks kategooriline hinnang: väita marksismi ja multikulturalismi seoste kohta "lihtlabane faktiviga". Taas kord esitate oma tõlgendusi faktide pähe. Esiteks, Marxi mõte ei lähtu kogu tema kodanlusekriitikast hoolimata vähem kodanlikest allikaist kui multikulturalism. Teiseks, Marx rääkis näiteks "Kommunistliku partei manifestis" kultuurist kui klassipõhisest nähtusest ega rääkinud kodanlikule kultuurile kadu kuulutades rahvuskultuuride assimileerimisest. Praktilise näitena marksistlik-multikultuursest lähenemisest võib tuua rahvusautonoomiate tekke Nõukogude Liidu algusaastail."

Veel resoluutsem on aga hmm:

"Ahh et V.I.Lenin oli siis kodanlane? Või väidate, et need tema teosed, mida pidi nõukogude ajal lugema, olid kodanlaste poolt võltsitud?
Kohati tundub, et te arvate, et teie lugejad on idioodid, kellele võib väita ükskõik mida, aga seda me ei ole."

Kõigepealt lubage kinnitada, et ma ei arva, et mu lugejad on idioodid. Vastupidi, lähtun sellest, et tegemist on normaalsete inimestega, kes püüavad asjadest aru saada ning kes on võimelised astuma normaalsesse dialoogi, aga ei tegele vaid enese eksponeerimisega. Mõnikord paraku eksin.

Niisiis, vaatame põgusalt marksismi klassikuid ja NLiidu praktikat rahvusküsimuses.
    Alustame Kommunistliku Partei manifestist. Esmalt selle autorsusest. Te nimetate vaid Marxi, kuid autorsusega ei ole nii lihtne. 1848. aastal avaldati see Londonis anonüümselt ning eessõna väidab, et tegemist on kollektiivse loominguga ("mitmesugustest rahvustest kommunistid on kogunenud Londonisse ja koostanud järgneva manifesti"). Tavaliselt avaldatakse see Marxi ja Engelsi nime all, kusjuures Engels on pärast Marxi surma väitnud, et põhiautoriks tuleb lugeda nimelt kadunud võitluskaaslast, kes oli geenius, meie aga kõik vaid talendid. Nagu veel näeme, on autorsuse küsimusel teatud tähtsus.
    Mida siis kommunistlikust manifestist loeme? Ainus lõik, mis räägib rahvusest ja riiklusest, kõlab eestikeelses tõlkes järgmiselt: 

"Töölistel ei ole isamaad. Neilt ei saa võtta seda, mida neil ei ole. Et proletariaat peab kõigepealt kätte võitma poliitilise võimu, tõusma rahvuslikuks klassiks, konstitueeruma kui rahvus, siis on ta ise veel rahvuslik, kuigi hoopis teises mõttes, kui kodanlus sellest aru saab.
Rahvuslik eraldatus ja rahvaste vastandlikkused kaovad üha rohkem juba koos kodanluse arenemisega, kaubandusvabadusega, maailmaturuga, tööstusliku tootmise ja sellele vastavate elutingimuste ühetaolisusega. Proletariaadi võim kiirendab nende kadumist veelgi."

Ei tea, kuidas saab siin näha mingit multikulturalismi põhjendust. Peab ütlema, et rahvusküsimus üldjuhul Marxi eriti ei huvitanudki. Teda huvitasid juudiküsimus (antisemiidid tsiteerivad mõnuga tema krõbedamaid väljaütlemisi) ja slaaviküsimus (neid tema väljaütlemisi tsiteerivad mõnuga russofoobid). Kommunistliku Partei manifest on särav publitsistlik tekst ning selle sära võlgneme me Marxile. Mis aga puudutab ideid, siis valdav osa neist ja isegi teose kompositsioon kordab Engelsi poolt aasta varem kirjutatud "Kommunismi põhimõtteid", mille 22. küsimus kõlab nõnda:

Picture
"Wie wird die kommunistische Organisation sich zu den bestehenden Nationalitäten verhalten?" (Kuidas hakkab kommunistlik organisatsioon suhtuma olemasolevatesse rahvustesse?)

Paraku digitaliseeritud saksakeelsetes allikates ei leidu sellele vastust. Vastuseks on vaid sõna "bleibt" (jääb), ning väljaandjate seletus, et ilmselt on see viide mingisugusele mittesäilinud dokumendile. Selline kommentaar võib esile kutsuda vaid muige, kuna tekst on suurepäraselt säilinud ja marksismiuurijatele hästi tuntud. Tegemist on samuti 1847. aastal kirjutatud  "Kommunistliku usutunnistusega", mida võib käsitleda mustandvariandina "Kommunismi põhimõtetest". Tõsi küll, siin on rahvusküsimus numbri all 21. Vastus kõlab nõnda:

"Rahvaste rahvuslikud jooned [...] paratamatult hakkavad segunema ja kaovad samamoodi nagu igasugused seisuslikud ja klassierinevused."

Seega, kommunismiajal ei ole enam mingeid rahvusi, klasse ega seisusi. Selline on ideaal ja selline on eesmärk. Kommunistliku Partei manifest lähtub samast ideest, kuid veidi pehmemas sõnastuses. Ma ei saa aru, kuidas siin saab näha mingeid multikulturalismi sugemeid.
    Läheme edasi. Lenin. Ma ei tea, milliseid võltsinguid pakuti hmm-ile selle autori teoste pähe, aga temaltki ei leia midagi multikulturalismi kohta. Rahvusküsimusele on pühendatud kaks olulist teksti. Neist esimene on kirjutatud 1913. aastal, teine 1922. aastal. Surmavalt haige Lenin dikteeris selle ning need tema märkmed, kus ta kritiseerib Ordžonikidzet, Dzeržinskit ja Stalinit, publitseeriti alles pärast Stalini surma. Viimastes annab ta hävitava hinnagu Vene šovinismile, kuid rahvusküsimuse teooria seisukohalt on neil vähe tähtsust, erinevalt 1913. aasta lühikirjutisest "Töölisklass ja rahvusküsimus". Loeme:

"Teadlikud töölised seisavad kõikide rahvuste tööliste täieliku ühtsuse eest [...] Las kõikide rahvuste kodanlus meelitab ennast võltsfraasidega rahvuskultuurist, rahvuslikest ülesannetest jne jne. Töölised ei lase end lahutada mitte mingisuguste magusate kõnedega rahvuskultuurist või "rahvus-kultuurilisest autonoomiast". [...] Töölised loovad kogu maailmas oma, internatsionaalse kultuuri, mille on juba ammu valmistanud ette vabadusekuulutajad ja rõhumise vaenlased."

Niisiis, sama asi nagu Marxil ja Engelsil. Sõnad "rahvus-kultuurilisest autonoomiast" on nagu spetsiaalselt Joonase jaoks.
    Kuid Lenin ei olnud Venemaa Sotsiaaldemokraatlikus Erakonnas (epiteedi "kommunistlik" võttis erakond alles 1918. aastal) põhiline asjatundja rahvusküsimuses. Selleks peeti Stalinit. Samas 1913. aastal üllitas Stalin palju põhjalikuma teose "Marksism ja rahvusküsimus". Lähtepunktiks on Marxi väide, et rahvustevahelised piirid kaovad, ning Stalin leiab, et ajaloo areng "kinnitab resoluutselt Marxi mõtet". Edasi kritiseerib ta rahvusautonoomia ideed, kuna see "mitte üksnes ei lahuta rahvaid, vaid lõhestab töölisliikumise." Mis aga puudutab selliseid impeeriume nagu Venemaa või Austria-Ungari, siis "ainus õige lahendus on territoriaalne autonoomia sellistele üksustele nagu nt Poola, Leedu, Ukraina, Kaukasus jt," kusjuures Stalin spetsiaalselt rõhutab, et need territoriaalsed moodustised ei tohi olla monoetnilised, et ei tekiks tõkkeid rahvuste vahel ja ei varjutaks klassivõitlust.
    Mingit rahvaste kultuurilist autonoomiat ja multikulturalismi Stalini teos ette ei näe.
Nõukogude Liidu ülesehitamise seisukohalt on oluline veel üks Lenini tees: nimelt et igas rahvuskultuuris on olemas kaks kultuuri. Neist esimene kuulub rõhujatele, see on aristokraatlik ja kapitalistlik kultuur, teine aga rõhututele ja selles näeb Lenin ennekõike tööliskultuuri (reaalselt oli suurimaks rõhutute klassiks Venemaal mitte töölised, vaid talupojad). Edasi teeb Lenin huvitava mõttekäigu: nimelt rõhujate kultuur on olemuslikult natsionalistlik, toonitades ja ülistades rahvuse unikaalseid jooni, samas kui tööliskultuur on loomult internatsionaalne ning ületab rahvuste piirid ning selles on proletariaatliku kultuuri võidu tagatis.
    Praktikas see tähendas aga Nõukogude Liidus seda, et ühendavaks kultuuriks sai paratamatult Vene revolutsioonilise proletariaadi kultuur ning rahvuskultuurid Nõukogude Liidus võisid olla rahvuslikud oma vormilt, kuid sisu pidi olema sotsialistlik.

    Mis aga puudutab multikulturalismi, siis selle filosoofilised alused tulenevad Ameerika pragmatitsismist.

Picture
1 Comment
Meelis
8/21/2011 08:36:15 am

neli kommunisti, mida rohkem sassis habe, seda "geniaalsem" teoreetik, ja mida kasitum, seda "sihikindlam" praktik...siit peaks mingi feministliku moraali tõmbama.

kusjuures see viimane karvik on william james, kes muuhulgas oli ka üks esimesi lugupeetud professoreid, kes parapsühholoogia vastu Ameerika mandril huvi tundis, ja isegi vastava assotsiatsiooni rajamisel osales.

Reply



Leave a Reply.


    Disclaimer.

    0. Kõik minu blogis avaldatud tekstid on Copyleft tingimuste kohaselt vabalt kasutatavad teosed.
    1. Tere tulemast minu blogisse. See on minu isiklik inforuum, kus ma väljendan oma mõtteid tsenseerimata kujul, ilma kõõritamata poliitilise korrektsuse suunas.
    Kui kedagi mu mõtted või sõnad riivavad -- palun ette vabandust. Aga selline ma kord juba olen.
    2. Ma tervitan igasuguseid kommentaare nii allkirjastatult kui anonüümselt, nii sõbralikke kui kriitilisi ja lausa vaenulikke, ainus kriteerium on sisukus.
    3. Ma ei premodereeri kommentaare (samas ei vastuta selle eest, kui need minust sõltumatul põhjusel ei ilmu).

    4. Kommentaarid, mis ainult kaasa kiidavad või sisutult sõimavad, ma lihtsalt eemaldan. Tegu on minu isikliku ruumiga, mille eest vastutan nii moraalselt kui juriidiliselt.
    5. Samuti kustutan kommentaarid, mis sisaldavad reklaami või sisutuid linke.
    6. Igale kommentaarile ma ajapuudusel vastata ei saa.


    Autor

    Mihhail Lotman,
    ζῷον πολιτικόν

    RSS Feed

    Arhiiv

    March 2024
    December 2023
    November 2023
    May 2023
    March 2023
    February 2023
    December 2022
    June 2022
    March 2022
    February 2022
    January 2022
    September 2020
    August 2020
    July 2020
    June 2020
    May 2020
    January 2020
    December 2019
    November 2019
    September 2019
    August 2019
    July 2019
    June 2019
    May 2019
    April 2019
    March 2019
    February 2019
    January 2019
    December 2018
    November 2018
    October 2018
    September 2018
    August 2018
    June 2018
    May 2018
    April 2018
    March 2018
    February 2018
    January 2018
    December 2017
    October 2017
    August 2017
    July 2017
    June 2017
    May 2017
    April 2017
    March 2017
    February 2017
    January 2017
    December 2016
    November 2016
    October 2016
    September 2016
    August 2016
    April 2016
    March 2016
    February 2016
    January 2016
    December 2015
    November 2015
    October 2015
    September 2015
    July 2015
    June 2015
    May 2015
    April 2015
    March 2015
    February 2015
    January 2015
    December 2014
    November 2014
    October 2014
    September 2014
    August 2014
    July 2014
    June 2014
    May 2014
    April 2014
    March 2014
    February 2014
    January 2014
    December 2013
    November 2013
    October 2013
    September 2013
    August 2013
    June 2013
    May 2013
    April 2013
    March 2013
    February 2013
    December 2012
    November 2012
    October 2012
    September 2012
    June 2012
    May 2012
    April 2012
    February 2012
    January 2012
    December 2011
    October 2011
    September 2011
    August 2011
    July 2011
    June 2011
    May 2011
    April 2011
    March 2011
    February 2011
    December 2010
    October 2010
    September 2010
    August 2010


    Rubriigid

    All
    Eesti ühiskond
    Eesti ühiskond
    Eesti ühiskond
    Eetika
    Eetika; Religioon
    Film
    Filoloogia
    In Memoriam
    Irl
    Jalgpall
    Kangelaseepos
    Keskkond
    Kgb
    Konverentsid
    Kultuurisemiootika
    Kunst
    Lähis-Ida
    Lollus
    Luule
    Muusika
    Pagulased
    Poliitika
    Puust Ja Punaselt
    Raamatud
    Reisid
    Seks
    Semiootiku Vaatevinklist
    Tähtpäevad
    Terror
    Ühiskond
    Ühiskond
    Valimised
    Välispoliitika
    Vandenõuteooriad
    Värsiteadus
    Värsiteadus
    Venemaa

Copyleft (ɔ) by Mihhail Lotman