MIHHAIL LOTMANI KODULEHEKÜLG
  • Blogi
  • Minust
  • CV
  • Publikatsioonid
  • Meedias
  • Galerii
  • Failid
  • KFT
  • Vaba Akadeemia

Londoni tulekahjust, pagulastest, rohelistest ja punastest

6/24/2017

4 Comments

 
Londoni põlengus hukkunute arv tõusis juba 79 inimeseni, ja see ei pruugi olla lõplik. See on kohutav tragöödia ja emotsionaalsed tundepuhangud on mõistetavad. Kuid just sellistel juhtudel on eriti suur vajadus ka kainema pilgu järele. Pisarad ei ole veel kuivanud, kui hakkasid vihased meeleavaldused, mis nõuavad süüdlaste karistamist. Küll on see Briti valitsus, küll kapitalistlik kord jne.

Tegemist on ennekõike ebakompetentsusega, sellega, mille kohta öeldakse, et heade kavatsustega on sillutatud põrgutee. Antud juhul on see metafoor täpsem kui tavaliselt: inimesed hukkusid tulepõrgus. Siin jooksid kokku kolm faktorit: demograafiline, ökoloogiline ja munitsipaalne. Et vältida poliitilist ebakorrektsust, tõdeme, et selle maja elanikkond on paljurahvuseline, kusjuures sotsiaal- ja päästeteenistustele oli see maja hästi tuttav. Kuid sealsed elanikud pidasid seda oma koduks ning elasid oma kogukondlikku elu vastavalt enda traditsioonidele. Seda peeti oluliseks ja isegi praegu ei tule kõne allagi päästetud laiali jaotada: nad peavad jääma samasse piirkonda. Selles majas olid korduvalt tulekahjud, kuid kunagi varem ei olnud tulekahju korruse piiridest väljunud, enamasti piirdudes sama korruse trepikoja või isegi ainult korteriga. Mis siis nüüd teisiti oli? Aasta tagasi tehti majas fassaadiremont, eesmärgiga muuta maja keskkonnasõbralikumaks: vähendada elektrienergia kasutamist ja CO2 emissiooni. Iseenesest hea, kuid saatan peitub detailides. Hanke võitnud firma Harley Facades Ltd kasutas Ameerika firma Reynobondi fassaadiplaate, mis olid spetsiaalselt selleks otstarbeks tehtud. Kuid Reynobond teeb selliseid plaate kahte tüüpi: ühed on veidi odavamad, teised veidi kallimad. Osteti muidugi odavamad, mille kasutamine elumajades, aga samuti ka haiglates on USAs keelatud. Neid tohib kasutada vaid ärihoonetes, mille kõrgus ei ületa kahtteist meetrit. Põhjus on nimelt tuleohtlikkuses. Halb kokkuhoid viis katastroofini. Siin tekib aga küsimus: kui palju siis kokku hoiti? Praegu on välja arvutatud, et kallimate paneelide kasutamine oleks läinud lisaks maksma viis tuhat naela. On see palju või vähe? Kui arvestada, et fassaadi renoveerimine läks linnale maksma kaheksa miljonit kuussada tuhat naela, siis ei ole saavutatud kokkuhoid eriti muljetavaldav.

Kus teiste häda, seal püüavad räpased poliitikud alati kasu saada. Leiboristide juht Jeremy Corbyn inspireerib protestijaid, süüdistades kõiges kapitaliste ja nende ahnust. Tal on suurepärane plaan, kuidas probleem lahendada: tuleb rikaste majad eksproprieerida ja jagada põlenguohvrite vahel. Eriti suurt pahameelt tekitavad temas omanikud, kes ostsid kinnisvara investeeringuna, aga mitte elamiseks: sellal kui vaesed on jäetud lageda taeva alla, seisavad sama piirkonna rikkurite luksuseramud tühjana või peaaegu tühjana. On pandud imeks, miks ta ei taha paigutada neid sama piirkonna pooltühjadesse munitsipaalmajadesse või ühiselamutesse, kus kohti on küll ja küll. Kuid see ilmselt pole Corbyni agenda. Tuleb meelde, kuidas pärast Oktoobrirevolutsiooni jagati Peterburi ülikute eramud revolutsiooniliste proletaarlaste, sõdurite (eilsete talupoegade) ja madruste vahel. Ei taha siin kirjeldada, mis sellest luksusest vähem kui paari aastaga sai. Asja teine aspekt on see, et kannatanuid ei tohi mingil juhul majutada kusagile teistesse piirkondadesse. Nad on juba juurdunud ning moodustavad oma kogukondi, millest eraldamine oleks suur tragöödia.

Tähelepanu väärivad ka järgnevad arengud. Esiteks, osa põlengus kannatanuid saidki juba endale uue luksusliku elamise. Osa, kuid mitte kõik, ning need, kes ei saanud, ei ole õnnelikud. Teiseks, selgus, et veel terves reas munitsipaalpilvelõhkujates on kasutatud sama keskkonnasõbralikku, kuid tuleohtlikku viimistlusmaterjali, ning esmajärjekorras vajavad ümberasustamist kaheksasada perekonda.

Ootamatult esile tõusnud probleemil on mitu tahku. Kõige olulisem on see, et poliitikud oskavad pahatihti mõelda vaid ühe käigu ette: on probleem ja siin on sellele lahendus. Kuid see, et lahendus ise võib tekitada hulganisti probleeme, mis on algsest probleemist hullemad, selgub alles hiljem, kui tekivad tagajärjed -- ja nende kõrvaldamisel mõeldakse taas vaid üks käik ette. On vajadus elamispinna järele -- ehitame neile sotsiaalmajad. On vajadus keskkonnasõbralikkuse järele -- vahetame ebaökoloogilised, kuid tulekindlad paneelid keskkonnasõbralike vastu. On vaja raha kokku hoida -- hoiame kokku. See, et praegu tulekahju tagajärjel ümberasutamise programm maksab kordades, isegi suurusjärkudes rohkem kui odavate paneelidega saavutatud kokkuhoid -- no mis siis ikka. Selline on juba munitsipaalne elu.  

Ning teiseks: riik on halb omanik, ja seda ka kohaliku omavalitsuse näol. Selles veendumaks pole vaja kaugele minna: piisab, kui võrrelda Tallinna sotsiaalmaju ühistu hallatavate majadega, st majadega, kus elavad selle omanikud.
 
Eestiski on vasakerakondadel -- ja eriti väärib mainimist minister Palo -- munitsipaalmajade ehitamise kihk. Argumendile, et Eestis seisab niigi hulgaliselt tühju hooneid, millest osa on olnud pikka aega müügis ja millesse saaks vajaduse korral abivajajaid majutada, vastatakse, et nad seisavad tühjalt, kuna on koledad, tuleb ehitada häid ja ilusaid munitsipaalmaju.

Picture

​Selline laristamine ei ole kaugeltki süütu. Tegemist ei ole üksnes murega vaeste elutingimuste parandamise pärast, vaid olulise sotsiaalpoliitilise projektiga. Pärast taasiseseisvumist peeti Eestis vajalikuks tekitada võimalikult laiapõhiline omanike kiht. Riikliku iseseisvuse ja selle stabiilsuse kandjaks on keskklass, st omanikud, inimesed, kellel peale ideaalide on midagi ka reaalselt kaotada. Iseseisev riik vajab iseseisvaid kodanike. Seevastu Eesti vasakjõududel on teine agenda: tekitada võimalikult suur inimmass, mis oleks sõltuvuses toetustest ja sotsiaalelamutest, teisisõnu, kasvatada vasakparteide valijaskonda. Tegelikult on see aga lõks, mis takistab inimeste iseseisvumist.

Tõeline hoolitsemine ja jätkusuutlik lahendus oleks hüljatud majade kordategemine ja nende soodsatel tingimustel abivajajatele (ma pean siin silmas ennekõike noori peresid) erastamine. 
Tühjade hoonete kasutuselevõtt aitaks ka tondilosside probleemi lahendamisele kaasa.
4 Comments
Juhani
6/25/2017 02:43:51 am

Üks samm ette vaatamine on väga tugevalt esindatud ka eraettevõtetes. Tundub, et see on mingi seos firma suurusega, ka suurtes ja rikastes rahvusvahelistes firmades on palju lollust, st tervik on ebakompetentsem kui üksikud isikud.
Londoni maja plaatidega väljast katmine sellise hinna eest tundub suure raha põletamisena, plaadid võivad amortiseeruda enne tasuvusaega ja odavam võib olla kütta kui soojustada. Ehk ebakompetentsus ja võõra raha raiskamine võis olla ka ainult ühe töö piires.

Ma arvan, et poliitilist ebakorrektsust ei tohi vältida, kuna see viib endale valetamiseni või moslemite ja mustade vihkamiseni. Eksisin TTÜs loengu ruumiga ja sattusin 5min mingi võrdõiguslikkuse vmt loengusse.
Pipi isa oli neegrikuningas ja selle ümber kirjutamine on rahva häving.

Lõks vaesusesse on olemas. Isegi Tallinna tasuta ühistransport on lõks, kuna see on aeglane ja räpane. Ühistranspordi räpasus on suur probleem, talvel ei paista näiteks trollide küljeaknad läbi, kuid reklaami näitavad televiisorid töötavad, inimesed köhivad, see on masendav. Tulemusena tekivad vaesed, "miserable" inimesed, kelle jaoks on oluline ainult vorsti kg hind. Vähese rahaga inimene võib omada vaesest vähem raha, kuid ta mõtleb teisiti. Tema pühapäeva väljas käimise restoran ei ole mcdonalds, pigem teeb ise midagi.

Tondilosside korralikult korda tegemine võib olla rahaliselt mitte mõistlik. Tõenäoliselt nii ongi.
Isegi vana ja veel toimiva maja remontimine täiesti korras tasemele kipub olema uue ehitamisest tuntavalt kallim. Põhjus on see, et vana maja remontimine on veidi nagu uue kuue õmblemine vana varruka külge, see on keeruline ja aeganõudev. Näiteks minu vana eramaja välisuks maksab vast 2x rohkem kui saaks uue maja standardmõõdus ukse ning tavaline töömees ei suuda seda ette panna (seinad on savist). Sama on kõikide töödega, ka elektri renoveerimine on vast 2x kallim kui uues majas, sest viimases on juhtmete vedamine ehituse ajal mugav.
Tondilossi kõbimine mitte korras tasemele võimaldab elada, kuid teistes tingimustes. See ei pruugi olla vale, kuid võib olla riiklikule tellijale vastuvõetamatu (jätta näiteks paljastest tellistest kole sein, üürnikul on vabadus teha ise).
Teine valik on lõppkokkuvõttes turuhinnaga ehitamine, uute korterite m2 hind on müügikuulutustes näha.

Reply
ML
6/27/2017 02:36:40 pm

Üldiselt olen nõus, siiski kahe väikese agaga.
1) Poliitkorrektsusest on saanud karikatuur, mis oma hüpertrofeeritud kujul õõnestab sugugi mitte rumalat ideed. Põhimõte oli selline, et viisakus ei ole fenomen mitte üksnes individuaalse käitumise tasandil, vaid ka ühiskondlikult. Te ütlete ebameeldivale inimesele "Head aega!", aga mitte "Kärva rutem maha!", ja see ei ole silmakirjalikkus, vaid viisakus. Selline viisakus on vajalik ka sotsiaalsel tasandil: me väldime sõnu ja ütlusi, mis solvavad mingit inimrühma. See ei tähenda, et seda sama rühma ei tohiks kritiseerida, tuleb mitte mõtteid tsensureerida, vaid sõnu valida. Haritud inimene oskab oma mõtteid väljendada sobival kujul.
2) Tondilosside kohta on kaks seisukohta. Esimene on ameerikalik: lõhume maha, ehitame uue. Ma ei ole kindel, et lõppkokkuvõttes oleks see alati odavam (lõhkumine ka maksab), aga ehitusfirmadele kindlasti kasulikum. Teist tahaks nimetada euroopalikuks, aga see oleks vale, kuna viimasel ajal (st peale II MS) on järjest enam mindud ka Euroopas ameerikalikku teed. Kuid Lõuna-Euroopas, aga ka paljudes Lõuna-Ameerika linnades on veel säilinud vana mõttelaad: raiskamine on halb, parem on asju parandada, kui need ära visata. Teie maja välisuks maksab 2x rohkem, kuid loodetavasti ei hakka Te maja lõhkuma odavama ukse pärast.

Siiski oli minu mõte suunatud kõigepealt kahe probleemi komplekssele lahendusele: tondilossid ära osta ja siis kas need teha korda või nende asemele midagi ehitada.
Kuid võib-olla isegi tähtsam on see, et vajadus sotsiaalmajade järele puudub. Sotsid tahavad tekitada sellise vajaduse.

Reply
Anna
6/28/2017 04:02:01 am

Jah, just nimelt, sotsid (või ükskõik mis nimega, aga sarnaselt mõtlevad erakonnad üle kogu maailma) tahavadki tekitada (ümber)jagamismehhanismist sõltuvaid inimesi. Kas nad ise annavad endale aru, kuhu see viia võib, ei tea. Üks (aga muidugi mitte ainus) tagajärg on infantilismi kasv: ise ei pea midagi tegema, andke meile, kes ei anna, on paha jms. Mõtlen kurbusega, et kas see on Eesti tulevik.

Reply
Jüri
6/28/2017 12:49:05 pm

Kolmanda Maailma riikide pahupool , mitte sotsialism. See tulekahju ja terroriaktid pole ju ainsad pahad uudised, mis sealtmaalt tulevad. Sotsialism on see kui teiste inimeste raha saab otsa, mitte see kui tsivilisatsioon kokku variseb.

Lääne Euroopa dekadents annab oma olemuselt NLiidule silmad ette. Homo britannicuse lodevust ja pohhuismi ei saa omaaegse homo sovieticusega isegi mitte võrrelda.

Zooroopa kooleb ja edaspidi tuleb arvestada, et Euroopa algab Poola piirist. Sealt edasi on zooroopa.

Reply



Leave a Reply.


    Disclaimer.

    0. Kõik minu blogis avaldatud tekstid on Copyleft tingimuste kohaselt vabalt kasutatavad teosed.
    1. Tere tulemast minu blogisse. See on minu isiklik inforuum, kus ma väljendan oma mõtteid tsenseerimata kujul, ilma kõõritamata poliitilise korrektsuse suunas.
    Kui kedagi mu mõtted või sõnad riivavad -- palun ette vabandust. Aga selline ma kord juba olen.
    2. Ma tervitan igasuguseid kommentaare nii allkirjastatult kui anonüümselt, nii sõbralikke kui kriitilisi ja lausa vaenulikke, ainus kriteerium on sisukus.
    3. Ma ei premodereeri kommentaare (samas ei vastuta selle eest, kui need minust sõltumatul põhjusel ei ilmu).

    4. Kommentaarid, mis ainult kaasa kiidavad või sisutult sõimavad, ma lihtsalt eemaldan. Tegu on minu isikliku ruumiga, mille eest vastutan nii moraalselt kui juriidiliselt.
    5. Samuti kustutan kommentaarid, mis sisaldavad reklaami või sisutuid linke.
    6. Igale kommentaarile ma ajapuudusel vastata ei saa.


    Autor

    Mihhail Lotman,
    ζῷον πολιτικόν

    RSS Feed

    Arhiiv

    February 2023
    December 2022
    June 2022
    March 2022
    February 2022
    January 2022
    September 2020
    August 2020
    July 2020
    June 2020
    May 2020
    January 2020
    December 2019
    November 2019
    September 2019
    August 2019
    July 2019
    June 2019
    May 2019
    April 2019
    March 2019
    February 2019
    January 2019
    December 2018
    November 2018
    October 2018
    September 2018
    August 2018
    June 2018
    May 2018
    April 2018
    March 2018
    February 2018
    January 2018
    December 2017
    October 2017
    August 2017
    July 2017
    June 2017
    May 2017
    April 2017
    March 2017
    February 2017
    January 2017
    December 2016
    November 2016
    October 2016
    September 2016
    August 2016
    April 2016
    March 2016
    February 2016
    January 2016
    December 2015
    November 2015
    October 2015
    September 2015
    July 2015
    June 2015
    May 2015
    April 2015
    March 2015
    February 2015
    January 2015
    December 2014
    November 2014
    October 2014
    September 2014
    August 2014
    July 2014
    June 2014
    May 2014
    April 2014
    March 2014
    February 2014
    January 2014
    December 2013
    November 2013
    October 2013
    September 2013
    August 2013
    June 2013
    May 2013
    April 2013
    March 2013
    February 2013
    December 2012
    November 2012
    October 2012
    September 2012
    June 2012
    May 2012
    April 2012
    February 2012
    January 2012
    December 2011
    October 2011
    September 2011
    August 2011
    July 2011
    June 2011
    May 2011
    April 2011
    March 2011
    February 2011
    December 2010
    October 2010
    September 2010
    August 2010


    Rubriigid

    All
    Eesti ühiskond
    Eesti ühiskond
    Eesti ühiskond
    Eetika
    Eetika; Religioon
    Film
    Filoloogia
    In Memoriam
    Irl
    Jalgpall
    Kangelaseepos
    Keskkond
    Kgb
    Konverentsid
    Kultuurisemiootika
    Kunst
    Lähis-Ida
    Lollus
    Luule
    Muusika
    Pagulased
    Poliitika
    Puust Ja Punaselt
    Raamatud
    Reisid
    Seks
    Semiootiku Vaatevinklist
    Tähtpäevad
    Terror
    Ühiskond
    Ühiskond
    Valimised
    Välispoliitika
    Vandenõuteooriad
    Värsiteadus
    Värsiteadus
    Venemaa

Copyleft (ɔ) by Mihhail Lotman