MIHHAIL LOTMANI KODULEHEKÜLG
  • Blogi
  • Minust
  • CV
  • Publikatsioonid
  • Meedias
  • Galerii
  • Failid
  • KFT
  • Vaba Akadeemia

Larissa Volpert (30. märts 1926 — 1. oktoober 2017)

10/19/2017

0 Comments

 
Pärast lühiajalist haigust suri New Yorgis kuulus maletaja ja kirjandusteadlane Larissa Volpert, kes oma elu kõige õnnelikuma perioodi elas Tartus. Tema 85. sünnipäeva puhuks tegin väikese postituse, mida saab lugeda siit.

Larissa Volpert oli üks energilisemaid ja elurõõmsamaid inimesi, keda ma olen tundnud. Tema elu ei olnud aga sugugi kerge ei sõjaeelses noorpõlves ega sõjajärgsel perioodil. Holokaustis hävitati kõik tema Lätis elanud sugulased (aga neid oli kolmekümne ringis), kes ei tahtnud evakueeruda Nõukogude Liitu, kuna sakslased on kultuurne rahvas ja Saksa okupatsioonis ei olevat midagi hirmsat -- I maailmasõja ajal nad elasid selle juba üle. Vastupidi, nad soovitasid ka temal jääda, kuid Larissa, nagu ta ise ütles, hüppas viimasel hetkel viimasele rongile, et olla siiski oma vanematega. Kuid Larissa ei murdunud: ta otsis elus pidevalt väljakutseid ja tal oli lausa tung teisi abistada. Õpetamine oli tema kirg ja ehkki tal oli ülikoolides suur koormus, andis ta kodus pidevalt suurematele või väiksematele gruppidele nii male- kui ka prantsuse keele tunde.

Picture
Nõukogude Liidu meister, rahvusvaheline suurmeister

Sõja järel Nõukogude Liidus toimunud antisemiitliku kampaania ajal oli temal ja ta abikaasal võimatu leida erialast tööd Leningradis, kuid Pavel Reifman sai tööd Tartu Ülikoolis. Larissa Volpertile oli aga Tartule lähim võimalik töökoht Pihkva Pedagoogiline Instituut, kus ta õpetas prantsuse keelt ja väliskirjandust. Samas jätkas ta aktiivset maletamist ja kui ta viimast korda tuli Nõukogude Liidu meistriks, kutsuti ta Pihkva raadiosse intervjuud andma. Intervjuu ajal aga küsiti temalt, millist soovilugu ta kuulata tahaks. Larissa pakkus midagi. Seepeale kostis saatejuht, et seda neil kahjuks pole, küsigu midagi muud. Larissa küsis. Sama lugu. Ja nii mitu korda. Siis aga uuris Volpert ise, millised palad neil olemas on, et ta saaks nende seast valida. Selgus, et pala on ainult üks, nimelt Ogiński Polonees. Noh, kui Ogiński, siis Ogiński.
Picture
Pavel Reifman ja Larissa Volpert

Paar sõna Larissa Volpertist ja Eestist. Nagu paljudel teistel juudi intellektuaalidel oli ka temal pärast sõda Leningradis võimatu tööd leida ja Eesti oli sarnaselt teistele okupeeritud Balti riikidele neile õnnelik väljapääs. Kuid varsti sai osa neist aru, et see pole õnnelik juhus. Antisemiitliku kampaaniaga Venemaal kaasnes natsionalismivastane venestamiskampaania Baltikumis. See oli Stalini tavaline poliitika: represseeritu peab osalema teiste represseerimisel. Ning Venemaalt väljatõrjumisega nähti neis venestamispoliitika instrumente okupeeritud Baltimaades.

Pavel Reifman oli üks esimesi, kes seda mõistis, ja keeldus selles osalemast. See oli isegi enne seda, kui analoogilisele järeldusele ja seisukohale jõudsid minu vanemad, st enne XX Kongressi ja Budapesti ülestõusu verist allasurumist (1956). Larissast sai Tartu püsielanik alles 1977. aastal, enne seda sai ta oma abikaasat näha vaid nädalavahetustel. Ning ta hakkas kohe õppima eesti keelt, mõnikord oli see vahetuskaup: tema õpetab prantsuse keelt, vastu saab eesti keelt. Kuid ta õppis ka ise. Kõrge vanuseni käis ta Tähtvere pargis sporti tegemas ning tavaliselt oli tal kaasas paberileheke eesti sõnadega. Nagu nii mõnelgi teisel vanemal inimesel ei läinud tal eesti keele õpingud nii hästi, kui ta lootis, kuid ta ei süüdistanud selles kunagi kedagi teist peale oma vanaks jäänud ajude. Perestroika ajal osalesid Reifmanid aktiivselt demokratiseerumisprotsessis ning tervitasid entusiastlikult Eesti taasiseseisvumist.
​
Picture
Reifmanite kodus (1984)

Reifmanite kodus oli pidevalt noori. Larissa korraldas improviseeritud teatrietendusi, igasuguseid intellektuaalseid pidusid ja mänge ning püüdis oma energiat ja optimismi süstida ka noortesse. Siiski lõi Pavel Reifmani surm 2012. aastal ta rööpast välja. Ta oli kogu elu vapper naine, kuid nüüd hakkas ta pelgama üksinda korteris olemist ning sõitis oma poja juurde New Yorki. Kuid seal tõusis tal uus optimismilaine. Tähtvere pargi asemel jalutas ta nüüd Hudsoni jõe kaldal ja hakkas päris vanast peast luuletama. Erinevalt Tartust pidi tema meelest iga newyorklane autot juhtima ja valmistudes saama ameeriklannaks tegi ta kaheksakümnendate eluaastate teisel poolel ära autojuhieksami. See on tüüpiline Larissa Volpert.

Lähtudes tema soovist, maetakse Larissa Volperti tuhk Tartus Raadi kalmistule Pavel Reifmani kõrvale.

Larissa Volperti ärasaatmine toimub Raadi kalmistu kabelis 28. oktoobril 12:00.

0 Comments



Leave a Reply.


    Disclaimer.

    0. Kõik minu blogis avaldatud tekstid on Copyleft tingimuste kohaselt vabalt kasutatavad teosed.
    1. Tere tulemast minu blogisse. See on minu isiklik inforuum, kus ma väljendan oma mõtteid tsenseerimata kujul, ilma kõõritamata poliitilise korrektsuse suunas.
    Kui kedagi mu mõtted või sõnad riivavad -- palun ette vabandust. Aga selline ma kord juba olen.
    2. Ma tervitan igasuguseid kommentaare nii allkirjastatult kui anonüümselt, nii sõbralikke kui kriitilisi ja lausa vaenulikke, ainus kriteerium on sisukus.
    3. Ma ei premodereeri kommentaare (samas ei vastuta selle eest, kui need minust sõltumatul põhjusel ei ilmu).

    4. Kommentaarid, mis ainult kaasa kiidavad või sisutult sõimavad, ma lihtsalt eemaldan. Tegu on minu isikliku ruumiga, mille eest vastutan nii moraalselt kui juriidiliselt.
    5. Samuti kustutan kommentaarid, mis sisaldavad reklaami või sisutuid linke.
    6. Igale kommentaarile ma ajapuudusel vastata ei saa.


    Autor

    Mihhail Lotman,
    ζῷον πολιτικόν

    RSS Feed

    Arhiiv

    February 2023
    December 2022
    June 2022
    March 2022
    February 2022
    January 2022
    September 2020
    August 2020
    July 2020
    June 2020
    May 2020
    January 2020
    December 2019
    November 2019
    September 2019
    August 2019
    July 2019
    June 2019
    May 2019
    April 2019
    March 2019
    February 2019
    January 2019
    December 2018
    November 2018
    October 2018
    September 2018
    August 2018
    June 2018
    May 2018
    April 2018
    March 2018
    February 2018
    January 2018
    December 2017
    October 2017
    August 2017
    July 2017
    June 2017
    May 2017
    April 2017
    March 2017
    February 2017
    January 2017
    December 2016
    November 2016
    October 2016
    September 2016
    August 2016
    April 2016
    March 2016
    February 2016
    January 2016
    December 2015
    November 2015
    October 2015
    September 2015
    July 2015
    June 2015
    May 2015
    April 2015
    March 2015
    February 2015
    January 2015
    December 2014
    November 2014
    October 2014
    September 2014
    August 2014
    July 2014
    June 2014
    May 2014
    April 2014
    March 2014
    February 2014
    January 2014
    December 2013
    November 2013
    October 2013
    September 2013
    August 2013
    June 2013
    May 2013
    April 2013
    March 2013
    February 2013
    December 2012
    November 2012
    October 2012
    September 2012
    June 2012
    May 2012
    April 2012
    February 2012
    January 2012
    December 2011
    October 2011
    September 2011
    August 2011
    July 2011
    June 2011
    May 2011
    April 2011
    March 2011
    February 2011
    December 2010
    October 2010
    September 2010
    August 2010


    Rubriigid

    All
    Eesti ühiskond
    Eesti ühiskond
    Eesti ühiskond
    Eetika
    Eetika; Religioon
    Film
    Filoloogia
    In Memoriam
    Irl
    Jalgpall
    Kangelaseepos
    Keskkond
    Kgb
    Konverentsid
    Kultuurisemiootika
    Kunst
    Lähis-Ida
    Lollus
    Luule
    Muusika
    Pagulased
    Poliitika
    Puust Ja Punaselt
    Raamatud
    Reisid
    Seks
    Semiootiku Vaatevinklist
    Tähtpäevad
    Terror
    Ühiskond
    Ühiskond
    Valimised
    Välispoliitika
    Vandenõuteooriad
    Värsiteadus
    Värsiteadus
    Venemaa

Copyleft (ɔ) by Mihhail Lotman