1 Aga esimesel nädalapäeval, veel enne koitu läksid naised hauale, tuues kaasa lõhnarohte, mis nad olid valmis pannud.
2 Ent nad leidsid kivi hauakambri eest ära veeretatud olevat.
3 Ja kui nad sisse astusid, ei leidnud nad Issanda Jeesuse ihu.
4 Ja sündis, et kui nad olid nõutuses selle pärast, vaata, kaks meest seisid nende juures erevalges rõivas.
5 Aga kui naised hirmu tundes silmad maha lõid, ütlesid mehed neile: „Mis te otsite elavat surnute juurest?
6 Teda ei ole siin, ta on üles äratatud. Tuletage meelde, mida ta teile rääkis juba Galileas,
7 öeldes, et Inimese Poeg peab antama patuste inimeste kätte ja risti löödama ja kolmandal päeval üles tõusma.”
8 Ja naistele tulid meelde Jeesuse sõnad.
9 Ja pöördudes hauakambri juurest tagasi, kuulutasid nad kõike seda neile üheteistkümnele ja kõigile teistele.
10 Aga need olid Maarja Magdaleena ja Johanna ja Maarja, Jaakobuse ema, ja muud naised koos nendega. Nad rääkisid seda apostlitele,
11 ent need sõnad paistsid nende silmis otsekui tühi jutt ja nad ei uskunud naisi.
Ükski Kiriku poolt aktsepteeritud verbaalne allikas ei kirjelda ülestõusmise hetke ennast: Jeesus on surnud ja maetud, siis tulevad naised ja Johannes Peetrusega ja näevad, et haud on tühi.
Kuid kunstnikud ei tahtnud sellega leppida ja lõid mitu väljapaistvat taiest Ülestõusmise teemadel.
Piero della Francesca freskol kujutatu on märkimisväärne vähemalt kahes aspektis. Esiteks on see üks väheseid teoseid, milles ülestõusnud Jeesus on hauast välja astumas. Haud ei ole koobas, vaid marmorsarkofaag, nagu seda kujutati hiliskeskajal ja Renessansi ajal. Teiseks, see rooma sõdur, kes magab näoga vaataja poole, on Piero della Francesca ise.