Üleeile teatas Venemaa politoloog Sergei Markov, et ohjeldamatu russofoobia Baltimaades, Poolas, Rootsis ja Soomes viib kolmanda maailmasõjani. Seepeale vastas Eesti politoloog Karmo Tüür, et kolmanda maailmasõja ähvardused ei vääri kommentaari, tegu on Markovi isiklike probleemidega (Tüür vihjab, et need võivad olla mentaalset laadi). Eile teatas Putini nõunik Sergei Glazjev, et Moskva on lausa kohustatud ründama Ukrainat, kasutades selleks ennekõike õhujõudusid (ta toob eeskujuks Liibüa, kus õhulöökidega õnnestus Gaddafi režiim täielikult destabiliseerida, mis viis selle kukutamiseni). Ka Glazjevi kohta võib öelda, et ta ei ole just kõige tasakaalukam inimene. Võib pealegi küsida, mis ajast annab regionaalmajanduse nõunik juhiseid sõjanduse valdkonnas, kusjuures teeb seda mitte märgukirja vormis, vaid avalduses ajakirjandusele. Kuid Glazjevi, Markovi jt psüühika omadused ei mängi antud juhul suurt rolli. Ka Putini kohta on korduvalt väljendatud kartust, et tegu on vaimuhaigega. Vastav problemaatika väljub minu kompetentsist ja huviorbiidist. Mind huvitavad siin mitte sõnad, vaid teod.
Selliseid väljaütlemisi interpreteerides tuleb vältida kahte viga. Esiteks ei tohi neid märkamata jätta. Teiseks ei tohi neid võtta sõnasõnaliselt. Kui Kreml -- isegi Putin isiklikult -- midagi teatab või lubab, tähendab see tavaliselt, et just seda ta teha ei kavatse. See, et Kreml saadab jõuliselt niisuguseid signaale, tähendab ennekõike, et tahetakse jätta muljet, nagu oleksid sellised meeleolud võimuladvikus valitsevad ning Putin peab suurt vaeva nägema neid kuidagi maha rahustades. Ent ka tema kannatusel on piir. Antud juhul aga on eesmärgiks survestada Putini oponente läänes ja Ukrainas. Öeldu ei tähenda, et Venemaa ei valmistu aktiivseks sõjaks, mis võib olla koguni globaalne sõda. Kuid võib kindel olla, et Glazjevil ja Markovil on selle ettevalmistamisel minimaalne roll. Nagu sõrmkübaramänguski, ei tohi pöörata tähelepanu trikimehe sõnadele, tuleb jälgida tema käsi.
Selliseid väljaütlemisi interpreteerides tuleb vältida kahte viga. Esiteks ei tohi neid märkamata jätta. Teiseks ei tohi neid võtta sõnasõnaliselt. Kui Kreml -- isegi Putin isiklikult -- midagi teatab või lubab, tähendab see tavaliselt, et just seda ta teha ei kavatse. See, et Kreml saadab jõuliselt niisuguseid signaale, tähendab ennekõike, et tahetakse jätta muljet, nagu oleksid sellised meeleolud võimuladvikus valitsevad ning Putin peab suurt vaeva nägema neid kuidagi maha rahustades. Ent ka tema kannatusel on piir. Antud juhul aga on eesmärgiks survestada Putini oponente läänes ja Ukrainas. Öeldu ei tähenda, et Venemaa ei valmistu aktiivseks sõjaks, mis võib olla koguni globaalne sõda. Kuid võib kindel olla, et Glazjevil ja Markovil on selle ettevalmistamisel minimaalne roll. Nagu sõrmkübaramänguski, ei tohi pöörata tähelepanu trikimehe sõnadele, tuleb jälgida tema käsi.
Rahutuvi
RSS Feed