23. novembril 2006 suri polooniumimürgitusse Aleksandr Litvinenko. 21. jaanuaril 2016 pärast põhjaliku juurdlust leidis Londoni Kõrgem Kohus, et mõrtsukate jäljed viivad Kremlisse. Kreml: “Tühi jutt, mingeid tõendeid teil pole”.
Alates 2013. aastast kasutas Venemaa liitlane Süüria korduvalt oma elanikkonna vastu mürkgaase. Vähemalt osa „keemilisi pomme“ valmistati Venemaal (seda tõestavad markeeringud nende kestadel). „Me ei puutu asjasse, mingeid tõendeid teil ju pole,“ „mürkgaase üldse ei kasutatud,“ „aga kui kasutati, siis tegid seda USA liitlased“.
Veidi aja pärast tungisid Venemaa väed Ida-Ukrainasse, moodustades seal kaks paariariiki. Kreml: “Ei, meie vägesid seal ei ole, tõendeid samuti mitte,” – jällegi, “ihhtamnjet”. Erinevalt Krimmi operatsioonist ei läinud Ida-Ukraina vallutamine veretult. Algul hukkunud Vene sõjaväelisi varjati, hiljem aga tuldi välja versiooniga, et need sõjaväelased võtsid ajutise puhkuse ja sõitsid oma vabast ajast vabal tahtel Donetskisse ja Luganskisse. Ilmselt võtsid nad puhkusele kaasa ka kergerelvastuse, aga ka tanke, suurtükke ja pind-õhk-tüüpi (BUK) rakette. Aga “tõendeid ju pole”.
4. märtsil 2018 mürgitati Inglismaal, Salisburys Sergei Skripal ja tema tütar Julia. Mürgitamiseks kasutati massihävitusrelva Novitšok. Kõrvalised ohvrid olid Dawn Sturgess, kes suri mürgitusse, ja tema partner Charlie Rowley, kes on raskelt vigastatud, samuti politseinik Charlie Rowley. Mürgitajate isikud, nagu ka Litvinenko puhul, on kindlaks tehtud. UK tollane peaminister Theresa May süüdistas mürgitamises otseselt Putinit. Venemaa vastus on standardne: “Teil pole mingeid tõendeid.”
23.08.2019 lasti Berliinis maha Zelimkhan Khangoshvili, Venemaa eriteenistusega seotud mõrtsuka isik tehti kindlaks. Ja jälle “Mingeid tõendeid teil, russofoobidel, pole.”
Pikkade aastate joostul on Venemaa sportlased jäänud vahele dopingutarvitamisega. Sotši olümpiamängudel sai selgeks, et tegu on riigi tasandil operatsiooniga, mida juhitakse väga kõrgel tasemel ja kindlasti mitte Putini heakskiiduta. “Mingeid tõendeid teil ole. See kõik on russofoobia.” Eriti tige russofoobia, lausa kooparussofoobia.
Teisalt
Krimm. Nukuadministratsiooni juht Aksjonov teatas annekteerimise viiendal aastapäeval: „Kõik see poleks võimalik, kui meie president Vladimir Vladimirovitš Putin poleks seda operatsiooni isiklikult juhtinud.“ Ja veidi hiljem juba Putin ise: „Meie eelis seisnes selles, et sellega tegelesin mina isiklikult. Mitte selle pärast, et ma kõik õigesti teen. Aga selle pärast, et kui seda teevad riigijuhid, on täitjatel kergem töötada.“
MH17. 11.12.2019. Venemaa 1. telekanali peadirektor Konstantin Ernst tunnistas, et informatsioon Ukraina hävitajast MIG29 (hiljem räägiti ka Су-25-st), mis tulistas alla reisilennukid, ja vastav foto- ja videomaterjal „oli viga“.
Skripal. 3.10.2018, teatas Putin, et Skripal 1) on täiesti tähtsusetu, skandaal on kunstlikult üles puhutud, 2) on Kodumaa reetur, 3) lihtsalt jätis, 4) tõendeid pole, 5) eriteenistuste vaheline arvete klaarimine on tavaline asi.
Khangoshvili. 10.12.2019 teatas Putin, et 1) Khangoshvili pole lihtsalt grusiin, vaid separatist, kes osales relvastatud võitluses Kaukasuses, 2) Khangoshvili oli Venemaal tagaotsitav, ta on väga verine inimene, 3) juba üksnes ühes aktsioonis, milles ta osales, tapeti 98 inimest, 4) ta oli üks Moskva metrooplahvatuse organiseerijaid, 4) Venemaa on korduvalt taotlenud Saksa kolleegidelt selle mõrtsuka väljaandmist, 5) kahjuks me ei leidnud mõistmist, 6) Khangoshvili tapsid arvatavasti omad bandiidid.
13.12.2019. Saksamaa välisminister teatas, et Putin valetas: Venemaa pole kordagi taotlenud Khangoshvili väljaandmist.
Samal ajal sai teatavaks, et Venemaa spordiminister polkovnik Pavel Kolobkov pälvis Aleksander Nevski ordeni. See on kõrge autasu, mille saab „erakordsete isiklike teenete Isamaa eest“, „Venemaa rahvusvahelise autoriteedi tugevdamisel“. Lisada võib vaid nii palju, et selle ordeni sai ta salaja. Et tõendeid poleks.