Koalitsiooniläbirääkimised

3/11/2019

Olen viimaste päevade jooksul saanud hulgaliselt kirju, millel on umbes selline sisu: „Kui teete koalitsiooni nendega, siis ma enam mitte kunagi…“ Mis aga erineb, on see, kes on „nemad“: kas EKRE või SDE; tõsi küll, ühes kirjas keelati mul teha koalitsioon Reformierakonnaga.

Mida mul on enda õigustuseks kosta, peale selle, et ise ma koalitsiooni kokkupanemisega pole kuidagi seotud? Kaht asja: esiteks, et koalitsiooni minnes (juhul, kui üldse kutsutakse) ei lähtuta sellest, kus on meeldivamad või ebameeldivamad inimesed, vaid sellest, kus saab programmilisi eesmärke ja valimiseelseid lubadusi paremini teostada. Teiseks, poliitika on võimaluste kunst ning edukas poliitika seisneb võimalikkuse välja laiendamises, et mitmest võimalikust variandist valida optimaalne (NB! optimaalne ei tähenda, et see on hea, vaid et ülejäänud on halvemad). Valimistel suure edu saanud erakonna välistamine enne koalitsiooniläbirääkimisi ei ole kõige mõistlikum samm, ning see võib Reformierakonna ajaloolise võidu konverteerida ajaloolisse kaotusse.

Nüüd siis minu eelistustest ja kõhklustest. Kuid lubage kõigepealt järjestada minu isiklikud prioriteedid riigivalitsemises:

1-2. Riiklik julgeolek: kaitsejõu arendamine, koostöö NATO ja EU partneritega.
1-2. Demograafia: laste ja perede toetus („Iga laps on kingitus!“).
3. Korras rahandus (tasakaalustatud eelarve) ning lihtne ja õiglane maksusüsteem (progressiivne või astmeline tulumaks pole ei lihtne ega õiglane).
4. Haritud rahvas: teaduse ja hariduse areng.
5. Puhas loodus (mets pole ressurss, vaid elukeskkond).
6. Vaba turumajandus.
7. Lihtne riik.

Ehkki ma ei välistaks ühtegi võimalikku varianti, on minu jaoks endiselt kõige probleemsem koalitsioon Keskerakonnaga, ja seda ennekõike riikliku julgeoleku seisukohalt (huvitaval kombel pole ma ühtegi keskivastast kirja saanud). Jüri Ratas võib siira ilmega väita, et mingit lepingut või protokolli Jedinaja Rossijaga ei ole või et see enam ei kehti, kuid seda on raske uskuda enne, kui see väide on dokumentaalselt kinnitatud. Venemaa allikates figureerib Keskerakond endiselt Jedinaja Rossija koostööpartnerina. Ka kultuuri- ja meediavaldkondades on endiselt märgatav nende erakondade vaheline koostöö. Ootaksin Rataselt selgesõnalist avaldust sellises vaimus: „Käesolevaga teatan, et Eesti Keskerakond lõpetab (või lõpetas sellel ja sellel kuupäeval) partnerlussuhted erakonnaga Jedinaja Rossija“. Eeskuju võiks võtta Jedinaja Rossija Läti ekspartneritelt.

Sellele tuleb lisada KE maksupoliitika ja vaba turumajanduse solkimine.

Kuid kogemus näitab, et koalitsioon Keskerakonnaga on siiski võimalik.

Minu isiklik koalitsioonieelistus oleks RE+IE+SDE (=56 kohta). Siis saaksid majandus- ja rahaasjad korda (RE), SDE on end asjatundlikuna näidanud välispoliitikas ja kaitsevaldkonnas, IE, olles pädev siseasjades ja kultuuris, tagaks rahvusriigi tugevdamise.

Selle koalitsiooni nõrk koht oleks aga EKRE ukse taha jätmine. Asi pole isegi selles, et nii radikaliseerub EKRE veelgi enam, vaid selles, et EKRE on valimiste suurim võitja, saades kõige rohkem parlamendikohti juurde ning tõustes enamikus valimisringkondades erakonnaks nr. 2. Võib erinevalt suhtuda EKRE liidritesse (ning minu suhtumine neisse on väga kriitiline), kuid sülitada kõrge kaarega pea 100 000 valijale on minu meelest andestamatu ülbus.

Seega, KESK+EKRE+IE (=57 kohta) on raske, aga võib-olla optimaalne (ehkki kaugeltki mitte hea) valik.

Huvitav, et ükski analüütik pole pakkunud ehk kõige põnevamat varianti: RE+EKRE+SD (63), aga see oleks vist pigem ulmevaldkonnast.

28 Comments

nodsu link

3/11/2019 03:07:25 pm

Kas inim- ja kodanikuõiguste ja põhivabaduste teema käib julgeoleku alla (nt sedakaudu, et kui meile sigineks välisministriks näiteks Ruuben Kaalep, võiks prognoosida meie liitlassuhete halvenemist - või kui tekiks haridusminister, kes juurutaks ülikoolilõpetajate liikumisvabaduse piiramist) või hoopis vaba turumajanduse alla, rõhuga sõnal "vaba"?

Ja kuidas on võimude lahususe teemaga (siia alla käib näiteks kohtuvõimu allutamine valitsusele)?

Triinu Meres link

3/12/2019 05:48:53 am

Sama küsimus, ainult nodsu sõnastas ilusamini - ma ei suuda uskuda, et inimõigused jms üldse teile ei loe, aga samas ma ei saa aru, kuhu need paigutada selles prioriteedide reas.

Margus

3/12/2019 01:54:39 am

EKRE peaks muutuma pehmemaks teie optimaalse koalitsioonis? Helme ütles otse välja, et nende eesmärk on ainuvalitsus. Kui Rein Raud ütles, et Isamaa ebaõnnestus oma ülesandes natse (või siis äärmuslust) vaos hoida ehk siis midagi mõõduka rahvusluse taolist, siis miks peaks Isamaa koalitsioonis sellega toime tulema? Poliitmängudega koalitsioonis hakkate EKRE-t vaos hoidma? Loeb ka kuvand, loeb ka eetilisus, loeb ka see, et ei oleks piinlik Eesti pärast, kus EKRE esindab "lahmivat kõneviisi". Ja miks on justkui sülitamine valimiste võitjale Reformierakonnale parem kui EKRE-le. Ma näen, et Ratase meeletu pettumus valmiskaotuse üle ja seda ümbritsev demagoogia ning kambakas Reformile on kaasa kisutud Seedrile kuidagi isiklikult põnev ja ego kõditav teema.

Liis

3/12/2019 06:26:48 am

Mu jaoks kõigist nendest argumentidest midagi veenvalaadset on opositsiooni jääva partei radikaliseerumise vältimine, kuigi ka see põhjendus jääb lahjaks.
Ja nagu juba eelkõnelenud on toonitanud, väärtused, nende jagamine või nendele vastandumine, on tähtsad, sellest ju kogu ülejäänud poliitika lähtubki.
Kui aga hüpatakse sängi partneriga, kelle liikmed – kes avalikumalt, kes varjatumalt – natslust toetavad, ja mille juhtkond seda selgesõnaliselt ei laida, siis laieneb see jagatud väärtus ka tema partneritele. Eriti veel olukorras, kus on muidki koalitsioonivariante. Mulle pole vajalik eestlust ja julgeolekut ning titetegu palehigis arendav valitsus, mis on samal ajal ksenofoobne, teadust ja teadmisi põlastav ja inimõigusi eirav. Samahästi võiksime mõne suurriigi rüppe naasta.

Alar

3/12/2019 08:32:25 am

Ma arvan, et Isamaa "edu" neil valimistel tuli sellest, et IRL vanad valijad hääletasid kunagi eestimeelsete ja mitte väga nürimeelsete isikute poolt lootes, et IE meeltesegadus oli ajutine ja selles oli süüdi ainuisikuliselt Tsahkna. Seda kinnitab fakt, et IE võitles veel üsna hiljuti valimiskünnisega. Ma ei võta vaevaks siin välja kirjutada, mis juhtub jätrgmistel valimistel, kui IE järgmises "optimaalses" e. EKRE IKE koalitsioonis veel 4 aastat puudli rollis on - arvan, et selle ette nägemiseks ei pea väga fakiir olema ja isegi mitte nõia juures tulevikku ennustamas käia.

3/12/2019 01:24:47 pm

Nodsule, Triinule, Margusele ja Liisile

Kõigepealt lubage teid tänada nende arvamuste ja murede pärast. Ma tahan teile kinnitada, et saan neist väga hästi aru. Ka mulle on vastikud Mart ja Martin Helme rassistlikud, seksistlikud ja homofoobsed väljaütlemised, nagu ka Ruuben Kaalepi ja Jaak Madisoni käitumine. Nimekirja võib veel pikalt jätkata...

Teine asi on aga see, et kui me räägime ohtudest, siis tuleb eristada reaalseid ohte ja tühju ähvardusi. Reageerida tuleb esimestele, viimaseid oleks aga targem ignoreerida. See puudutab täiel määral inimõiguste teemat. Nad on kaitstud Põhiseadusega ja valitsuse noorem partner (EKRE) ei saa siin midagi muuta. Samuti ei saa EKRE läbi viia lubatud referendumit Rail Balticu osas, ehkki seoses selle projektiga on tõepoolest murekohti. Ähvardused allutada kohtusüsteem poliitilistele jõududele on samuti tühjad, kuna võimude lahususe süsteem on samuti fikseeritud Põhiseaduses ning 19 parlamendikohta ei jäta selle asja muutmiseks mingit võimalust.

Nüüd aga tõsisem küsimus: EKRE ja laiemalt radikaalsete liikumiste edu. Võib vaid solidariseeruda proua Ingrid Rüütliga, kes oli nördinud Mart Helme rassistlikest väljaütlemistest, kuid märkis, et halvem isegi sellest, mida Mart Helme ütles, on see, et ta arvas, et see toob talle valijate seas populaarsust. Omalt poolt lisan, et Mart Helme arvestus tõi talle paraku edu, ning see probleem on palju laiem kui ühe või teise valitsuskoalitsiooni moodustamine. Asi ei ole niivõrd selles, mida Ruuben Kaalep kusagil kellelegi ütleb, vaid see, et tal on palju mõttekaaslasi.

See ei ole ainult Eesti probleem. Populistlik revolutsioon toimub praegu suures osas Euroopa riikides, ka Trumpi fenomen on suuresti seotud samade protsessidega. See on reaalsus, kus me elame, ja me peame nüüd leidma sobiva modus vivendi. Loosungid ja marginaliseerimiskatsed kukkusid läbi. Vastupidi, nad tõid EKREle vaid populaarsust juurde. Näiteks minu hea sõber Rein Raud on ekrelaste (võin rääkida siin küll ainult nendest ekrelastest, kellega puutun kokku), üks lemmikautoreid. Tema eelviimase sõnavõtu kohta märkisid nad nördinult, et selle oleks pidanud enne valimisi avaldama, siis oleks nende tulemus veelgi parem.

EKRE valitsusse lubamine ei anna mingit garantiid nende tsiviliseerimiseks. Ja isegi see pole võib-olla põhiline. Kui nad on valitsuses, on neil kaks võimalust: kas jätkata vastutustundetu retoorikaga uute poolehoidjate püüdmist või siis hakata riigimehelikult käituma.

nodsu link

3/12/2019 03:20:56 pm

Ma ei karda nende valitsusse minekust isegi tingimata seda, et nad oma ähvardusi realiseerida saavad - lootust ju on, et riigistruktuur on meil piisavalt tugev, et kannatab selle välja, nagu USAgi ei ole Trumpi all veel kokku varisenud. Aga väga selge oht on, et sellega legitimeeritakse nende retoorika - tunnistatakse salongikõlbulikuks. Sest ma leian, et ka see, mis juttu räägitakse, ei ole "ainult" jutt. Jutt on tähtis.

ckrabat

3/12/2019 03:02:47 pm

Kõigepealt minu õnnitlused Molotov-Ribbentrop koalitsiooni puhul, mille sõlmib kokku Pakt (sellesse rolli on sattunud antud juhul Isamaa), copyright on küll Krištafovits, aga minu meelest väga õnnestunud võrdlus, mis selle koalitsiooni sisu väga hästi välja kannab.

Milles on siiski probleem, see on Lääne ühiskonna ideoloogiline lõhestumine ning äärmuslike jõudude esiletõus, milles ma pean nõustuma eelmisel aastal suitsideerunud Anthony Bourdainiga, on suur roll täita ka vasakpoolsetel liikumistel, kes on üritanud omal saduserlikul-variserlikul kombel ühiskonda reguleerida ning raamidesse suruda, aga selline asi toob alati kaasa vastureaktsiooni. Väga edukalt on suudetud löögi alla seada lääne tsivilisatsiooni väärtused, eelkõige isikuvabadused, mille tõttu seda kutsutigi kunagi külma sõja ajal vabaks maailmaks. Nt nimetus liberaal on teadagi kust alguse saanud infosõja tulemusena kujunenud laialt pruugitavaks sõimusõnaks. Just väärtushinnangute poolest on Keskerakonnal jas EKREl ühisosa ja väga suur tegelikult olemas, mõlemad näevad maailma üsna samades värvides ning selles mõttes ei ole internatsionaalsotsialistidel ja natsionaalsotsialistidel suurt vahet. Tänasel Eesti parteimaastikul esindavad just Reformierakond ja sotsid (+parlamendist välja jäänud väikeparteid) - sõltumata sellest, millised inimesed on sinna kogunenud - paraku Lääne väärtussüsteemi ning neile vastanduvad nõukogulikku väärtussüsteemi esindavad KE ja EKRE (sünd. Maaliit). Täna 25 aastat tagasi oli Isamaa teatud mõttes just sellise lääneliku väärtussüsteemi maaletooja, kuid tänases olustikus on ta edukalt poolt vahetanud ja muutunud sisuliselt EKRE klooniks, sattunud samasugusesse kahvlisse nagu USA Vabariiklik Partei, kes näinud, kui edukalt Trump ennast müüb, andis talle kolm tilka verda ja hinge pealekauba. Selles ongi praeguse koalitsiooni ohtlikkus, et ühiskonna lõhestatuse juures on läänelikke väärtusi kandvad erakonnad jäänud opositsiooni (kuigi valimistulemused seda päriselt ei näita) ja võimu hakkab teostama koalitsioon, kelle maailmavaade on rohkem sarnane Poola ja Ungari kui mitte öelda Venemaa valitsevatele jõududele. Paljude unistustes elab endiselt edasi unistus sinimustvalgest Eesti NSV-st, kus kasutatakse küll rahvuslikku sümboolikat, aga kõik see muu oleks nagu nõukogude ajal. Nagu Helme vist kusagil intervjuus juba mainis, siis koostöölepe Ühtse Venemaaga pole nende jaoks probleem ja miks peakski olema, kui ideoloogiliselt platvormilt (jätame välja retoorika) on need erakonnad üsna sarnased.

Äärmuspopulismiga kaasnev kõige suurem oht ja seda me näeme nii Venemaal, Ungaris, Poolas kui USAs, on aga tema Juhti ootav fanaatiline toetajaskond, kes kõige vähem on valmis ratsionaalseid valikuid tegema, ilmselt ka kättesaadud võimu enam teistele loovutama.

ckrabat

3/14/2019 12:53:04 am

Ma igaks juhuks mainin ka ära, et Isamaa on minult erinevatel valimistel juba piisavalt palju hääli ja häälekesi saanud, et mul peaks olema täieline õigus selle erakonna vastu kriitiline olla ning pakti sõlmimine Molotovi ja Ribbentropiga on see punane joon, millest edasi ta minu toetusega enam arvestada ei saa. Kas see pakt sõlmitakse - kui erakondade juhtidel on olemas soov, siis ma selles ei kahtle, et see sõmitakse ära, sest erimeelsused ei mängi koalitsioonikõnelustel suurt rolli, lihtsalt üritatakse leida ühisosa, mida igaüks saab valijatele võiduna serveerida. Kõige lihtsam ning odavam ühisosa tekitaja on ühine vaenlane nagu selle juhul Reformierakond ja läänelikud väärtused. Molotov-Ribbentropi koalitsiooni nõrkuseks võib saada, et ta ei pruugi olla püsiv ning erinevad liikmed võivad aja jooksul ära kukkuda. Kõige monoliitsem jõud saab olema ilmselt EKRE, kelle mõju koalitsiooni otsustele aja jooksul tõuseb ja Ratas peab võimul püsimise nimel neist kümne küünega kinni hoidma. Ma väga ei usu Soini efekti toimimist EKRE näitel, sest kõigile on näha, mis välja tuli.

nodsu link

3/12/2019 03:25:08 pm

... sest sõnadega tehakse asju. Ka valijate meelsust - seda, mida nad peavad normaalseks - mõjutab see, millist retoorikat kasutavad riigijuhid. Kui eliit näitab, et ei häbene ksenofoobiat või rassismi, siis annab see signaali, et selles polegi midagi häbiväärset.

Ja põhiseaduse muutmine on tehniliselt võimalik. Ma arvan, et 21 riigikogu liikme kokkusaamine ei oleks võimatu. Ja Brexit näitas meile kõigile, et referendumi tulemused võivad olla etteaimamatud. Õnneks ei käi see küll kiiresti. Nähtavasti tuleb loota bürokraatia peale.

jaan

3/14/2019 11:55:48 am

21 RK liikme häälega ei saa põhiseadust muuta. Saab propagandistlikult midagi algatada, aga sinna see jääb. EKRE soovitud põhiseadusmuudatusi ei ole võimalik läbi suruda.

nodsu link

3/14/2019 06:27:54 pm

Risk on. Ma ei kirjutanud oma kommentaaris piisavalt selgelt, pidasin silmas, et 21 häälest piisab, et referendum algatada, ja referendumi tulemused võivad Brexiti näitel ootamatud olla.

lugeja

3/12/2019 04:13:18 pm

"Võib erinevalt suhtuda EKRE liidritesse (ning minu suhtumine neisse on väga kriitiline), kuid sülitada kõrge kaarega pea 100 000 valijale on minu meelest andestamatu ülbus."
---
Minu arvates sülitatakse kõrge kaarega hetkel küll üle 160 000 Reformierakonna valijale. Ja lisaks mitmetele-mitmetele arvukatele elanikkonna gruppidele. Uuemaid andmeid ei õnnestunud leida, kuid Turu-uuringute AS augustikuu küsitluse kohaselt olid Keskerakond ning EKRE kaks kõige suurema valijate vastuseisuga erakonda Eestis. Kaks kõige antipaatsemat parteid hakkavad valitsema riiki.

Reformierakonna ülbuse-narratiiv on aegade jooksul hästi juurutatud, kuid manage, palun, endale silmade ette Kaja Kallas, Mart Helme ja Jüri Ratas oma sõnumite ja suhtlemismaneeridega ning mõelge, mida ülbus tegelikult tähendab.

Igal erakonnal on õigus välistada koostöö tema arvates inimvaenulikku ideoloogiat jutlustava ning riiklike huve kahjustava poliitilise jõuga. See on moraalne valik. Ja moraali üle ei otsustata turuplatsil hääle tugevuse alusel. NSDAP nautis 1933. aastal 44% sakslaste toetust. Mida me sellest siis järeldame?

K_V

3/13/2019 12:54:37 pm

"Sellele tuleb lisada KE maksupoliitika ja vaba turumajanduse solkimine."

Seda oli hea teada, et KE vägagi maksumuudatuste taga seisab.
Muidu peeti neid härrade Ossinovski ja Tõniste teeneks.

Margus

3/13/2019 10:01:07 pm

Esialgu läheb kõik nii nagu karta oli. Noorem Helme lammutab Eesti mainet välismeedias (intervjuu Deutsche Welle-le) ja esindab oma enda või oma elektoraadi seisukohti kogu Eesti eest kuigi seda seisukohta ei toeta ükski fakt kui ainult tema soovmõtlemine. Ratas kasutab juba lisaks oma tavapörasele demagooguale EKRE retoorikat, et Brüssel ärgu tulgu midagi ette kirjutama. Mida Seeder kohe üle võtab sellelt täiesti segaselt koosluselt? Vabandan Hr Lotmani ees, et tema isiklikku blogi kasutan sellise teema käsitlemiseks. Kindlasti on see koht palju intelligentsemate arutelude koht aga ma näen, et see on ainuke viis kuidas suhelda Isamaa Erakonnaga ja ühe tema esindajaga, sest enamus on selle hullusega juba kaasa läinud.

Karikatuur tuleb silme ette, kus affekti seisundisse langenud Ratas sõidab jalgrattaga mäest alla amokki, silmanurk hullunult tõmblemas. Helme istub pulgal ja naerab vaimustunult kõval häälel, sest ta on lihtsalt õnnelik, et siin on. Seeder istub pakiraamil, hoiab Ratasest kõvasti kinni, kõkutab ka naerda, kuigi ei saa aru miks aga Helme ju naerab ning see on nii nakkav. Pealegi nagunii, siit tagant ei näe kuhu me sõidame. Pealtnägijad kõrvalt hüüavad, et mäe all on puu, mis te hullud teete sõidate ju otsa. Meestel tuul tuhiseb kõrvus, nemad ei kuule midagi ja puu muudkui läheneb...

gaal

3/13/2019 11:21:13 pm

Jah nõus, aga see ei ole nii lihtne must-valge teema. Euroopa Manifest ei anna tõesti kahetisteks tõlgendamisteks ruumi. Ja väga raske on valida seisukohta, kas lubada paremäärmuslastel võimule või valida rahvusriikide likvideerimine.

Liis

3/14/2019 07:08:41 am

Valner Valme lahkab tiba põhjalikumalt: https://kultuur.err.ee/919342/valner-valme-raagus-sonad

Ma lihtsalt ei usu, et enne igasugu räigusi välja hüüdnud erakond järsku paipoisiks muutub, pigem meenub jutuke marutõbisest koerast, kes tuppa tuuakse ja pärast tahenemist heategijaid tuuseldama kukub.

Ketser

3/15/2019 05:52:48 am

Kõik pole ennustatav ning julgen arvata,et kõneluste käigus lähevad maha nii mõnedki teravad nurgad ja servad.Tasub ära oodata koalitsioon(kui see üldse sellisel kujul tekib),eks siis ole näha,millist vagu selle võimuliidu seatud ader võtma hakkab.
Küll on murettekitav see,et kogu meedia on hetkel täis lausa põletikulist hirmu ja kisa,mis muudab asjad pigem keerulisemaks.

Jana

3/15/2019 06:06:02 am

Suur tänu, Mihhail Lotman, selgituste ja vastuste eest. Olen üks neist, kes hääletas Teie poolt. Seekord oli valikut teha raske ja valisin Teid, kuna olen alati huviga lugenud Teie arvamuslugusid ja nendega nõustunud ning pean Teist väga lugu. Mõtlesin enne kaua, et kas ma mitte ei toeta nii EKREt kopeerivat Isamaad, aga leidsin siiski, et toetan Isamaad vastukaaluks EKREle. Ma ei oleks mitte kunagi Isamaa poolt häält andnud kui oleksin ette näinud, et te eelistate Reformierakonnale ja Sotsiaaldemokraatidele EKREt. Isamaal ja Teil isiklikult on praegu võimalus vaadata parteipoliitikast kõrgemale ja Eesti huvidele ning teha otsus mitte enda ja partei, vaid Eesti huvidest lähtuvalt. Ja kui mitte millegi muu nimel, siis kasvõi mõeldes sellele, et mina ja paljud teised järgmistel valimistel Isamaad enam ei usalda. Mul on Teile palve - pöörduge palun oma partei juhatuse poole ja andke teada nendest pöördumistest, mida teile on arvukalt saadetud (nagu oma kirja alguses märgite) ja paluge teha otsus Eesti huvidest lähtuvalt, mitte parteilisest arvestusest. Ma ei ole kunagi palunud midagi neilt, kelle poolt olen hääle andnud, aga Teid palun alandlikult - võtke palun kuulda inimeste häält, kes on teid usaldanud. Lugupidamisega, Jana

3/16/2019 04:01:44 pm

Tänan kõiki kirjutajaid nende mõtete ja tunnete eest, suurel määral jagan neid isegi (eriti see käib tunnete kohta). Võimualik võimuliit EKREga oli ka mulle üllatav, ja see üllatus ei olnud meeldivate killast.
Selline kolmikliit (st koos EKREga) ei olnud Isamaa esimene valik, kuid praegu ei saa veel öelda, et see on ainus võimalik lahendus: erakonnal jääb piisavalt manööverdamisruumi ka siis, kui praegused kõnelused nurjuvad.
Tahan aga rõhutada kahte asja. Esiteks, süüdistus, et Isamaa on loobunud oma põhimõtetest või muutnud neid ekrelikeks, on minu meelest pahatahtlik vale. See, et EKRE võttis üle mõned meie põhimõtted, ei tähenda, et meie peame kohe neist loobuma. Ma võtan need sõnad tagasi, kui keegi suudab tõendada, et enne olid Isamaa seisukohad niisugused, aga nüüd nagu EKREl hoopis naasugused. Teiseks, populismi ja poliitilise radikalismi taltsutamine ei ole vaid Isamaa, vaid kõikide vastutustundlike kodanike ja poliitiliste jõudude ülesanne. Isamaa eesmärk ei ole EKRE ega kellegi teise ümberkasvatamine, vaid luua sellised tingimused, et nad ise oleksid huvitatud konstruktiivsest koostööst ja destruktiivsete instinktide pärssimisest.
Vasakradikalism ei ole vastumürk paremradikalismi vastu ja vice versa. Siin tuleb välja tuua kolm aspekti: 1) vastasleeride radikaalid vajavad teineteist, see tugevdab nende identiteeti ja õigustab nende tegevusi; 2) eri masti radikaalid teevad tihti edukat koostööd demokraatlike põhimõtete lammutamisel (vrd nt Itaalias, Kreekas või kas või Venemaal); 3) nad kõik töötavad tahtmatult, aga tihti ka tahtlikult Kremli huvides; nii mõnigi neist on saanud sealt ka otsest tuge, kusjuures lisaks traditsioonilisele vasakekstremismile toetab Kreml järjest aktiivsemalt nüüd ka paremekstremiste.

nodsu link

3/17/2019 06:30:02 am

Hmm. Kaaludes võimalust, et meil on tegemist mõne poliitikuga, kes tegutseb tahtlikult Kremli huvides - mismoodi peaks välja nägema tema mõjutamine konstruktiivsele koostööle? Mitte et see peaks tingimata võimatu olema, aga see kõlab pigem nagu vastuluure rida, mitte kohalike ausate poliitikute. Instinktide taltsutamise kasulikus võib mängu tulla osa valijate puhul ja ka osa poliitikute puhul, aga mulle ei tundu, et EKRE juhtpoliitikud instiktide pealt tegutseksid, nad jätavad võrdlemisi intelligentse mulje.

Alar

3/22/2019 12:35:43 pm

"süüdistus, et Isamaa on loobunud oma põhimõtetest või muutnud neid ekrelikeks, on minu meelest pahatahtlik vale." Minu kindel veendumus on, et IE-l ei ole üldse enam mingeid põhimõtteid ja nagu näitas praegu veel ametisolev koalitsioon, et pole ka mingeid riigivalitsemiseks vajalikke oskusi, v.a. rohke demagoogia ja tühjade sõnade mulina kuuldavaletoomine. Teie kommentaare lugedes jõudsin äratundmisele, et IE point of no return on läbitud, mitte keegi kurssi muuta ei kavatse, ainult õigustatakse seda, mida õigustada ei saa ja edasi ootab seda erakonda hääbumine. Kahju. Kunagi sai isegi teie poolt hääletatud.

Jüri

3/23/2019 09:34:11 am

Kõige parem Venemaa kasuks töötamine hetkel on suruda peale vasakäärmuslikke väärtusi. Euroopas toimuva hullusega võrreldes hakkab Venemaa järjest rohkem normaalse riigina tunduma. Ja paljud inimesed juba tänavad Jumalat, et raudne eesriie meil sadade tuhandete migrantide tuleku ära hoidis. Ilma NLIiduta oleks me praegu Rootsi kus tänu Isamaa ellu viidud majanduspoliitikale on sunnitud töötama tuhanded inimesed. Ja kõik nad näevad seda "paradiisi" .

Raul Veede

3/27/2019 10:23:50 am

Muide, Eestis on praegu ainult üks erakond, mille poliitikud püüavad aktiivselt juurutada ühiskonnas suhtumist, et tänaval rabi nähes räuskama hakata on täiesti normaalne (no vahel ikka juhtub, mis see siis ka ära ei olnud, oleks löönud või midagi, verd ikka ei tulnud; ja seda rääkides pilgutatakse lavalt silma: te ju saate aru, et tegelikult me kõik ju arvame, et vahvasti pani, ma ainult siin telekas pean ullikestele nappi hukkamõistu teesklema). Nende valitsusse kutsumist toetada on kahtlemata väga nutikas otsus. Nad ei ole ju veel laagrite ehitusprojekte esitanud. Või vähemalt mitte kinnitanud. Või noh, ehitusfirmadele on alles maksmata. Seni on see kõik ju ainult jutt, tühiasi.

Jüri

3/28/2019 01:03:47 pm

See on uus normaalsus ja harjuge ära.

Jah, EKRE sõimleb, ilmselt varsti hakkavad EKRE toetajad iga päev veoautodega rahva hulka sõitma, peksma pussitama, haamritega lööma jne aga üldkokkuvõttes muutub ju ühiskond paremaks, eks ole.

Avatud ühiskond ei saa olla mingi turvaline suletud kääbikuküla.Sõimata saada ja peksa saada ja maha löödud saada on palju parem kui elamine pimeduses müüride taga. Vägivald on hind, mis me kõik peame Nato kaitse ja avatud ühiskonna eest maksma.

Meil muideks on hirmus puudus kvalifitseeritud tööjõust, nii et EKRE kasutab edaspidi rabiasjanduses Hamasi ja Hezbollah välisspetsialiste.

Margus

4/3/2019 01:28:02 pm

Palju õnne riigikokku pääsemise puhul. Ootan juba esimest hääletust, et hinnata kas siinkohal esitatud väited vastumeelsusest sellele koalitsioonile saavad vastu riigikogus partei poolt ette dikteeritud hääletus kohustusele ehk siis tava elus tuleb hinnata meest tema tegude järgi, poliitikas tema sõnade järgi.

4/4/2019 12:38:58 pm

Tänan õnnesoovide eest ja lubaduse eest, et ka edaspidi jälgite mind. Siiski ei saanud te minust vist päris õigesti aru. Kindlasti ei lähe ma Riigikokku selleks, et "õõnestada komparteid seespoolt". Kui kirjutasin, et ma ei ole kaugeltki sellest koalitsioonist vaimustatud, tundus mulle samas ja tundub ka praegu, et see on kõikidest võimalikest kõige väiksem kuri. Oma funktsiooni näengi selles, et seda kurja võimalikult vähendada ja võimaluse korral teha ära ka midagi head. Ühte asja võin aga lubada, et nagu möödunud korralgi Riigikogus, ei kavatse ma teha kompromisse oma südametunnistusega.

Margus

4/7/2019 01:42:21 pm

Ma usun, et teie siinkohal ja Jüri Luik hiljuti antud intervjuus olete tõesti siirad oma väljaütlemistes. Arusaamatuks jääb see, milleks seda heroilisust (teie riigikogus kurja ära hoidmas ja Hr. Luik kaitsmas kaitseministrina seni tehtud tööd, positsioone ja liitlassuhteid sellesamase koalitsiooni liikmete eest) vaja on kui seda oleks saanud ära hoida. Nagu valmistataks märtreid ette.
Edasi viiva keskklassi jaoks on tulem pettumus, sellises seisus valitsusest distsantseeritakse ennast ja enam sellest ka ei räägita, sest kogu see olukord kuhu me jõudnud oleme on meie jaoks üsna piinlik. Piltlikult nagu purjus, vali, rumal ja vägivaldne sugulane pulmas.

Koalitsiooniläbirääkimised

Leave a Reply.

Autor

Arhiiv

Rubriigid