Kuid praeguse Ukraina kriisi ajal on asjad teisiti. On juba ammu märgatud, kui suurt rolli separatistlikus liikumises mängivad vene kirjanikud. Ukraina kirjanike organisatsioonid Donetskis ja Luganskis on laiali saadetud ning kirjandust juhivad teised inimesed. Ulmekirjanik Fjodor Berezin juhib mitte üksnes Donetski kirjanduselu. "Donetski vabariigi" endine kaitseminister Strelkov-Girkin määras ta oma asetäitjaks. Pärast Girkini erruminekut ja Venemaale kadumist sai Berezinist Donetski komandandi abi. Venekeelses Delfis on temaga pikk intervjuu, mis on märkimisväärne. Seal on palju huvitavat ja õpetlikku, toon välja vaid kaks seika. Esiteks, küsimusele, miks ta ajas laiali Ukraina kirjanike liidu Donetski osakonna, vastab Berezin, et seepärast, et nad ei võtnud sõna seoses sõjaga. Viiskümmend kaks liiget, ja kõik olid vait. Nad ei ole siiamaani aru saanud, et meil käib sõda. Seepärast ajasime me selle organisatsiooni laiali.
Küsimusele aga, mida ta tunneb rahvamassi suhtes, kes Maidanil meelt avaldas, vastab ta: "Mis massi suhtes? Maidani massi suhtes? Ma vihkan seda. Napalmiga tahan nad kõik ära põletada selle eest, mida nad tegid."
Ma arvan, et Eesti Kirjanike Liit võiks võtta sõna oma Donetski kolleegide kaitseks.