MIHHAIL LOTMANI KODULEHEKÜLG
  • Blogi
  • Minust
  • CV
  • Publikatsioonid
  • Meedias
  • Galerii
  • Failid
  • KFT
  • Vaba Akadeemia

Kiri senatile

10/15/2014

4 Comments

 
Olen aastaid esitanud Ristija Johannese aariat "Hüüdja hääl kõrbes". Ikka valutades südant arengute pärast Eesti ülikoolides. Kaks aastat tagasi saatsin kirja Tallinna Ülikooli senatile, mis minu arvates pole siiamaani aktuaalsust kaotanud ja mille ma avaldan siin vaid veidi redigeeritud kujul.

Picture
Tallinn,
20.01.2012

Austatud kolleegid,

Viimased arengud Euroopa ja Eesti kõrgharidusstrateegias tekitavad minus sügavat muret. Juba nn Bologna protsess on selgelt samm vales suunas ning seda tõestavad ilmekalt muuseas kaks asjaolu.

Esiteks, isegi selle kavandajad ja läbiviijad ei uskunud, et nendest meetmetest on kasu, kuna näiteks arsti, aga ka inseneri jt ettevalmistamine on jäetud sellest protsessist välja. Ning põhjus on korraga nii ilmne kui küüniline: keegi ei läheks arsti juurde, kes on saanud Bologna süsteemi järgi hariduse. Samamoodi ei usaldaks me vastavaid insenere, arhitekte jne. Seega, ehkki deklareeritakse kõrghariduse kvaliteedi tõstmist ja elulähedaseks muutmist, on tulemuseks erialaselt ebaküpsete inimeste masstootmine. Seda järeldust toetab ka teine asjaolu: üks reformi eesmärke oli vähendada EL ülikoolide mahajäämust USA ülikoolidest.

Pärast selle edukat läbiviimist on tõdetud ka Euroopa komisjoni tasemel, et mahajäämus on juba kõvasti suurenenud ja jätkab suurenemist. Kuid EL ongi kuulus selle poolest, et valeks osutumine ei ole siin kunagi otsuste muutmise põhjus. „Eteenpäin, sano mummo lumessa”, nagu ütlevad soomlased. Paraku on ka Eestis korduv sama reha peale astumine muutunud reformaatorite seas millegi rahvusspordi taoliseks.

Kui rääkida konkreetselt Eestist, siis nii Tartu kui ka Tallinna ülikoolis näen ühte ja sedasama, minu meelest väga kahjulikku protsessi: kitsaste erialaainete piiramine, nende asendamine üldkursustega, millel on massiline osalus. Sellega kaasneb ülikooli õppetöö digitaliseerimine, mis iseenesest võib olla isegi kasulik, kuid muutub kindlasti kahjulikuks, kui loengute salvestused saavad abimaterjalide asemel nende asendajateks. See trend lähtub minu meelest täiesti väärast visioonist, et ideaalne tulevikuülikool on kas õppematerjalide arvutist ettemängimine või parimal juhul midagi arvutimängu taolist: quest, milles pärast lõksude vältimist, koletiste tapmist ja preemiapunktide kogumist, saad esimesel levelil BA, teisel levelil MA ja kolmandal levelil PhD (mängu)tiitli.

Picture

Selliste visioonide suurim puudus ei ole isegi see, et loodetav ideaalpilt on vähemalt humanitaarvaldkonnas teaduse surm, vaid see, et need lähtuvad praegu kehtivate tendentside ekstrapoleerimisest, st muuhulgas, et need on fantaasiavaesed. Ka minul on visioon tulevikuülikoolist, kus on õppeainete ja meetodite suur diversiteet ning põhirõhk kas tööl väikestes gruppides või lausa individuaalõppel. Igal juhul peab põhirõhk olema mitte standardiseeritud, vaid isiklikul lähenemisel ja mitte eelnevalt produtseeritud õppematerjalidel (st teaduse seisukohalt üleeilse, parimal juhul eilse päevaga), vaid nendel teemadel ja projektidel, millega õppejõud parasjagu ise tegeleb, seega need teemad ei ole talle mitte üksnes tuttavad, vaid isiklikult haaravad ning tegu on teaduse tänase või isegi homse päevaga.

Neid ohtusid näen ka mujal ja olen nende üle arutlenud oma Lääne-Euroopa kolleegidega (erinevatest riikidest ja ülikoolidest) ning meie arusaamad ja hinnangud on väga lähedased. Eestis lisandub paraku üldistele negatiivsetele tendentsidele veel oma spetsiifika. Nimelt katse piirata üldainete valikut kitsatest institutsionaalsetest huvidest lähtuvalt. Praegu saavutatud keeruline ja habras kompromiss lähtub institutsionaalsetest, mitte sisulistest huvidest. Sisuliste huvide all pean ma silmas õppurite huvi saada nii head erialast kui ka laiapõhjalist haridust.


Picture
Veel üks oluline aspekt. Olen korduvalt väljendanud, et õppeasutus, mis kujutab endast üksnes spetsialistide koolitamise kombinaati, ei saa olla ülikooli nime vääriline. Üks ülikooli tähtsamaid funktsioone ühiskonnas on olla teaduskeskus, kusjuures ülikooli spetsiifika teaduskeskusena seisneb nimelt selles, et teadus ja õppetöö mitte üksnes ei sega teineteist ega isegi mitte ei eksisteeri paralleelselt, vaid on omavahel lahutamatult seotud: teadusuuringud leiavad oma väljundi ja esmase aprobatsiooni loengutes ja loengukursused omakorda inspireerivad teadusuuringuid. Ma ei tea, võib-olla reaalainete puhul pole see nii oluline, kuid humanitaarainetes teadlane, kes ei ole samal ajal õppejõud, üldjuhul lihtsalt ei kvalifitseeru. Kui „kitsad“ kursused jäävad välja, siis paratamatult tõmbab see ülikooli üldtaset alla.

Palun mitte suhtuda sellesse kirja kui reaktsionääri hädaldamisse. Saan väga hästi aru reformi vajadusest ning reformijate headest kavatsustest. Aktsepteerin isegi soovi osaleda valitsevates protsessides... Ent ma näen, millisesse mülkasse pärivoolu ujumine lõpuks viib, ja tahaksin, et reformid Eesti ülikoolides lähtuksid sisulisest vajadusest, isegi kui see tähendab, et ujuda tuleb vastuvoolu.


Lugupidamisega
Mihhail Lotman


4 Comments
ylo
10/15/2014 07:55:57 am

nõustun väga; jätnud kümmekond aastat tagasi pooleli õpingud semiootika osakonnas (küllap polnud veel küps ja lõppeks polnud ka intellektuaali-tee päris südamelähedane) ja külastanud ka teiste osakondade loenguid, olid juba toona kirjeldatud tendentsid arenemas; pean ütlema, et osakonna kompaktsus ja läbi mõeldud õppekava, tippõppejõud ning individuaalne lähenemine, adekvaatselt karm hindamine lõid eeldused, et soovija võis pühendunud pingutuste korral hea hariduse saada. Loodetavasti on seal see nii praegugi.
Tahtsin kirjutada positiivsest.
Õpin praegu Viljandi Kultuuriakadeemias rahvuslikku ehitust. Kuigi eriala nimetus võib koomilisena kõlada, on selle õppekava väga läbimõeldult komplekteeritud ning avatud ka muutustele, täiendustele dialoogis tudengitega. Raske kirjeldada, aga on loodud ning hoitakse pingutusteta üleval õhkkonda, kus kõik on sõbralik, motiveeriv, loominguline,läbipaistev ja asjalik ... ja ega siia tule mingid teistmoodi inimesed; ent saabudes saavad nad selle keskkonna osaks.Tõesti, siin ei sünni suuri teadustöid, pigem väiksemad spetsiifilisemad uurimustööd ning kolmandik õppetööst on praktiline ja loominguline. Ent minu meelest on selline tasakaalustatus kasuks ka teooria omandamiseks, pealegi liiguvad teadustöö ambitsiooniga inimesed siit teadlikena edasi Tartusse või Tallinna. Harva on nii, et mingi aine tuleb lihtsalt ära lugeda ja seda keegi möödaminnes teeb ... külalisõppejõududeks on näiteks Valle-Sten Maiste, Peeter Volkonski, Kalle Pilt, Heiki Pärdi, Andres Uus, Rene Valner, Madis Arukask ... kõik oma ala spetsialistid ja ehk loevadki paremini kui oma rutiinses keskonnas.
Olen lihtsalt rahul, ehkki vahel laisk.
Väiksemad süsteemid toimivad tihti tõhusamalt (kuid õrnad ja võivad kergesti rikki minna, suuremad on inertsemad). Bürokraatiale tuleb anda tema osa ja mitte rohkem ning ikka oma tarkuse järgi edasi toimetada.

Reply
aivar
10/15/2014 01:58:34 pm

Kõigega nõus, va loetelus Kalle Pilt. Tegemist on ennast täis, üleoleva kriminaalselt karistatud mahhinaatoriga. See vend võiks vangis passida.

Reply
ML
10/17/2014 03:03:45 am

Aitäh kaasamõtlemise eest.

Reply
ylo
10/15/2014 05:59:52 pm

Tunnen Kalle Pilti kui head pedagoogi, kel on iga loeng spetsiaalselt ette valmistatud ja kes leiab oma vabast ajast iga õpilasega ka eraldi tegeleda. Vaieldamatu autoriteet oma erialal, kes ettevõtluse kõrval tegeleb ka teadustööga ning on ühiskondlikult aktiivne kodanik. (Muuhulgas tegeleb viimasel ajal just haridusalaste küsimustega). Kes meist poleks noorena varastanud, valetanud ja oma huvides mahhineerinud, soodsaid asjaolusid loovalt ära kasutanud? Usun, et mõnedki kahetsevad seda, kannavad oma karistuse, võtavad õppust ning püüavad elada õigemini.
Pisemaid süsteeme ja organisatsioone on kergem muuta kui keerulisi, inimest loeksin suhteliselt tillukeseks süsteemiks :)
Mis rohujuuretasandist ja kodanike ühiskonnast me rääkime, kui ei usu, et me ise või naaber võiks muutuda? Võiksime siis kõik vangis istuda, nagu me teisalt oma kehades niikuinii oleme;

Ma ei tea, kas mitmed budistlikud või kristlikud mõistulood antud juhtumit kirjeldavad (allakäinud inimesel on kergem pöörduda; on vargus suurem kuritegu kui teise vihkamine?) aga need on ilusad lood; lisan siia ühe:

Kuigi Bankeil olid mõtluseks eraldumise nädalad, saabus õpilasi mitmest Jaapani osast. Ühe sellise kokkutuleku ajal tabati üks õpilastest varguselt. Sellest teatati Bankeile ja nõuti, et ta süüdlase minema ajaks. Bankei aga eiras seda nõudmist. Mõni aeg hiljem tabati sama õpilane uuesti vargusel ja jällegi ei hoolinud Bankei sellest. See vihastas teisi õpilasi. Nad koostasid kirjaliku nõudmise varga minemaajamise kohta, ähvardades vastasel korral ise lahkuda.
Lugenud märgukirja läbi, kutsus Bankei kõik õpilased kokku. "Te olete targad vennad," ütles ta neile, "te teate, mis on õige ja mis ei ole õige. Te võite minna mujale õppima, kui tahate. See vaene vend aga ei tea isegi, mis on hea, mis on halb. Kes teda veel õpetab kui mitte mina. Ta jääb minu juurde ka siis, kui te kõik lahkute."
Pisarad voolasid mööda varga nägu ja kogu varastamise kihk oli kadunud.

Rohkem ma siin personaalseid küsimusi ei arutaks.

Reply



Leave a Reply.


    Disclaimer.

    0. Kõik minu blogis avaldatud tekstid on Copyleft tingimuste kohaselt vabalt kasutatavad teosed.
    1. Tere tulemast minu blogisse. See on minu isiklik inforuum, kus ma väljendan oma mõtteid tsenseerimata kujul, ilma kõõritamata poliitilise korrektsuse suunas.
    Kui kedagi mu mõtted või sõnad riivavad -- palun ette vabandust. Aga selline ma kord juba olen.
    2. Ma tervitan igasuguseid kommentaare nii allkirjastatult kui anonüümselt, nii sõbralikke kui kriitilisi ja lausa vaenulikke, ainus kriteerium on sisukus.
    3. Ma ei premodereeri kommentaare (samas ei vastuta selle eest, kui need minust sõltumatul põhjusel ei ilmu).

    4. Kommentaarid, mis ainult kaasa kiidavad või sisutult sõimavad, ma lihtsalt eemaldan. Tegu on minu isikliku ruumiga, mille eest vastutan nii moraalselt kui juriidiliselt.
    5. Samuti kustutan kommentaarid, mis sisaldavad reklaami või sisutuid linke.
    6. Igale kommentaarile ma ajapuudusel vastata ei saa.


    Autor

    Mihhail Lotman,
    ζῷον πολιτικόν

    RSS Feed

    Arhiiv

    February 2023
    December 2022
    June 2022
    March 2022
    February 2022
    January 2022
    September 2020
    August 2020
    July 2020
    June 2020
    May 2020
    January 2020
    December 2019
    November 2019
    September 2019
    August 2019
    July 2019
    June 2019
    May 2019
    April 2019
    March 2019
    February 2019
    January 2019
    December 2018
    November 2018
    October 2018
    September 2018
    August 2018
    June 2018
    May 2018
    April 2018
    March 2018
    February 2018
    January 2018
    December 2017
    October 2017
    August 2017
    July 2017
    June 2017
    May 2017
    April 2017
    March 2017
    February 2017
    January 2017
    December 2016
    November 2016
    October 2016
    September 2016
    August 2016
    April 2016
    March 2016
    February 2016
    January 2016
    December 2015
    November 2015
    October 2015
    September 2015
    July 2015
    June 2015
    May 2015
    April 2015
    March 2015
    February 2015
    January 2015
    December 2014
    November 2014
    October 2014
    September 2014
    August 2014
    July 2014
    June 2014
    May 2014
    April 2014
    March 2014
    February 2014
    January 2014
    December 2013
    November 2013
    October 2013
    September 2013
    August 2013
    June 2013
    May 2013
    April 2013
    March 2013
    February 2013
    December 2012
    November 2012
    October 2012
    September 2012
    June 2012
    May 2012
    April 2012
    February 2012
    January 2012
    December 2011
    October 2011
    September 2011
    August 2011
    July 2011
    June 2011
    May 2011
    April 2011
    March 2011
    February 2011
    December 2010
    October 2010
    September 2010
    August 2010


    Rubriigid

    All
    Eesti ühiskond
    Eesti ühiskond
    Eesti ühiskond
    Eetika
    Eetika; Religioon
    Film
    Filoloogia
    In Memoriam
    Irl
    Jalgpall
    Kangelaseepos
    Keskkond
    Kgb
    Konverentsid
    Kultuurisemiootika
    Kunst
    Lähis-Ida
    Lollus
    Luule
    Muusika
    Pagulased
    Poliitika
    Puust Ja Punaselt
    Raamatud
    Reisid
    Seks
    Semiootiku Vaatevinklist
    Tähtpäevad
    Terror
    Ühiskond
    Ühiskond
    Valimised
    Välispoliitika
    Vandenõuteooriad
    Värsiteadus
    Värsiteadus
    Venemaa

Copyleft (ɔ) by Mihhail Lotman