MIHHAIL LOTMANI KODULEHEKÜLG
  • Blogi
  • Minust
  • CV
  • Publikatsioonid
  • Meedias
  • Galerii
  • Failid
  • KFT
  • Vaba Akadeemia

Kim ja Trump

8/13/2017

3 Comments

 
Olukord Korea poolsaarel on ohtlikult eskaleerumas. Hullumeelne Kim III ei näe oma rahva katastroofilise olukorra parandamiseks muud võimalust kui forsseeritud militariseerimine. See ravim on aga, nagu tavaliselt, haigusest ohtlikum. Pealegi on militaarühiskonnale vaid sõda loogiline väljund ning Kim on vist juba leppinud sellega, et riiki ootab ees krahh, tulgu siis see vähemalt suure pauguga.

Põhja-Korea tuumaarsenal ja tohutu suur sõjavägi (ca 6,5 miljonit, st umbes pool meessoost elanikkonnast) moodustavad suure, kuid regionaalse ohu.

Siiski oli tegu pigem sõjaka retoorika kui reaalsete sõjaplaanidega. Paraku aga laskus USA president Donald Trump Kimiga verbaalsesse duelli nagu võrdne võrdsega ning mõlemad liidrid on väljendanud kindlust teineteise režiimi hävitamise osas. Ja see on täpselt see, mida Kim tahtis. Sellistel sõnalahingutel võivad aga olla ettearvamatud tagajärjed ning olukord võib tõepoolest kontrolli alt väljuda. Muidugi, USAs ei ole president ainuvalitseja ning kaitseminister kindral James "Mad Dog" Mattis võttis Trumpi ja isegi riigisekretär Tillersoniga võrreldes palju rahulikuma tooni: USA prioriteediks on diplomaatiline lahendus, kuid välistada ei saa ka sõjalist operatsiooni. On ennegi täheldatud, et sõjarditest poliitikud on oma sõnades ja tegudes märksa ettevaatlikumad kui mõni püssirohtu eales mitte nuusutanud tsivilist.

Meid peaks üsna vähe huvitama see, mis toimub Kim Jong-uni peas, kuid see, millised plaanid on USA presidendil ja kuidas ta kavatseb neid rakendada, puudutab meid kõiki. Sellise ekstreemse retoorika taustal paistab kontrastina välja USA üsna kesine valmidus selleks sõjaks (isegi lennukikandjaid pole toodud operatiivlähedusse, vrd ettevalmistust mõlemaks Iraagi sõjaks).


Picture
Põhja-Korea iseliikuv suurtükivägi valmistub õppusteks.

USA lennuvägi ja ballistilised raketid võivad kergesti hävitada suurema osa Põhja-Korea sõjalisest võimsusest, kuid millise hinnaga? Hind võib olla ettearvamatult suur kusjuures maksta seda eest tuleb Lõuna-Korea elanikel. Põhiline oht pole Põhja Korea tuumarelvad, vaid nende kahurvägi. Põhja-Koreal on kuni kümnetuhandeline kahurvägi, millest osal on maksimaalne laskekaugus kuni 70 kilomeetrit, kuid reaalselt katavad nad vähemalt neljakümne kilomeetrilise ala. Tuleb meeles pidada, et Soul asub piirist vaid 24 kilomeetri kaugusel ning ekspertide hinnangul piisab ühest kogupaugust, et pühkida linn koos eeslinnaga maa pealt. Selles piirkonnas elab aga umbes 15 miljonit inimest ja nende hukkumine oleks vist liiga suur hind retooriliste harjutuste eest.

Isegi kui võtta kõige optimistlikum stsenaarium USA ja Lõuna-Korea jaoks (st Põhja-Korea sõjavägi on purustatud, Kim võimult tõugatud ja likvideeritud ja õnnelik lõpp (?)), jääb nendest kalkulatsioonidest välja 25 miljoniline Põhja-Korea elanikkond (isegi kui see sõja käigus kahaneb 24 miljoniliseks). Valdav osa neist on näljased fanaatikud. Iraagi sõja valus kogemus peaks olema hoiatav: edukas lahingutegevus ei toonud oodatud vilju. Vastasena arvestati vaid sõjaväge ja jõustruktuure, kuid täiesti pandi mööda elanike reaktsioonide osas. Mis puudutab aga Põhja-Koread, siis ehkki sellest ei räägita, käiks nii suur demograafiline koormus isegi nõnda jõukale riigile nagu Lõuna-Korea üle jõu. Sama vähe entusiastlik on nende suhtes ka Hiina, mille liidri Xi Jinpingi üleskutse vastastikuseks vaoshoituseks on praegu üks mõistlikumaid hääli rahvusvahelisel areenil.

Mul on aga kuri kahtlus, et Valges majas pole Korea poolsaare humanitaarsed probleemid veel tähelepanu pälvinud. 15 miljonit lõunakorealast ja 25 miljonit põhjakorealast väärivad seda, et nende peale mõeldaks enne, kui hakatakse relvi täristama ning tuld ja tõrva (andestatagu mulle 'fire and fury' selline tõlge, tahtsin säilitada alliteratsiooni) pritsima.

Picture
Õppustel.
3 Comments
ckrabat
8/13/2017 11:28:48 pm

Kuna Trump on sisepoliitiliselt rünnaku all ja see tee võib kunagi jõuda impeachmendini, siis väike võidukas sõda võib jõuvahekordi muuta ja populaarsusekõvera kasvama panna. Selles suhtes on Põhja-Korea kõige ohutum sihtmärk võrreldes teiste võimalike stsenaariumitega (nt Süüria, Iraan). Kimil pole eriti sõpru ja kui Venemaa ja Hiina on vait (mis on neile jällegi kasulik, sest isegi võidukas sõda nõrgestab konkurenti), siis on Trumpil suht vabad käed. Põhiline on siin ikkagi korealaste tuumapotentsiaal kohe esimese rünnakuga maha võtta, see aitaks positiivset imaget müüa.

Jama ongi selles, et tänapäeval toimub kõik telekaamerate silme all. Veel pool sajandit tagasi oleks miljon ohvrit köömes olnud. Sõjalisest võidust ainuüksi ei piisa, vaid sa ka vastutad selle eest, mille korda oled saatnud (vt Iraak, Afganistan, ka Donbass - miks Venemaa otseselt ei sekku? - see tähendaks vastutuse võtmist, kui Krimmi poleks õnnestunud "rahumeelselt" hõivata, siis oleks see stsenaarium tõenäoliselt kõrvale heidetud). Kui režiim on kukutatud, siis läheb palju rohkem vahendeid tagajärgede likvideerimiseks, kuid uueks Marshalli plaaniks ei pruugi ressursse jätkuda (olgugi et Põhja-Korea võib tulla odavam kui Süüria või Iraan). Seepärast tuleb kogu aktsioon hioolikalt planeerida, et kulminatsioon langeks valimiste perioodile, sest hiljem võib populaarsusekõver jälle allapoole minna, praegu näib liiga vara olevat :)

Kimil on muidugi hea provotseerida, sest tema peab jälle ennast omadele tõestama tugeva juhina ja niikaua kuni ta saab kindel olla, et ei rünnata, niikaua võib ta tegutseda, üle vindi ei tohi tema ka keerata. Kõigi nende režiimide esmane eesmärk on ikkagi võimul püsimine. Kui ta hakkaks aga lepitust otsima, siis võib see talle endale kurvalt lõppeda ja kusagil tagatoas võib kasvama hakata mõni uus juht :)

Reply
Jüri
8/14/2017 09:52:54 am

Me ei tea Põhja Korea armee moraali. See võib sama hull olla nagu Urainas või meil et sõjavägi ei näe ühtegi põhjust sõdidmiseks. Lisaks võivad ülivõimsal armeel olla muud nähtamatud nõrgad kohad.

Näiteks mõned kõrgemad riigiametnikud võivad tunda irratsionaalset kitsarinnalist madalalaubalist kimjungunofoobilist viha. Kim järgib kindlalt euroopalikke väärtusi ja mõned on kindlasti selle peale üsna pahurad. Trumpil on võimalus riigipöördega peotäis paremäärmuslasi pukki upitada.

Tehnoloogilised tõrked. Kui palju Põhja Korea sõjamasinast tegelikult töötab ? Euroopalikke väärtusi järgivates riikides ei julge äärmuslased eriti vihakõnet pidada. Et siis asjade tegelikust seisust tõtt rääkida. Põhja Korea armee pole üle 60 aasta sõdinud ja keegi ei tea mida see endast tegelikult kujutab. Sõda pole põhikooli matemaatika ja kahurite arv eraldi ei oma suuremat tähtsust.

Trumpi lärmamise koha pealt tuleb meeles pidada, et siiamaani on kõigil Trumpi vaenlastel kehvasti läinud.

Reply
-
8/15/2017 10:00:38 am

Praegune hetk paistab olevat viimaste kümnendite üks ohtlikumaid. Hiina meedia avaldas seisukoha, et kui PK ründab esimesena, siis vasturünnaku puhul jäädakse neutraalseks. Lääne meedia ja sotsiaalvõrgustikud muidugi vaikselt juba hõiskasid sellise teate peale. Tähelepanuta jäi aga hoiatus, et kui USA ründab esimesena või kui režiimi üritatakse jõuga vahetada, siis Hiina sekkub. See tõik heidab sellele konfliktile üsna kurjakuulutava varju. Lisaks sellele on Hiina ja India taas territooriumi pärast raksus ja vähemalt piiratud relvastatud konflikt võib olla üsna tõenäoline. Venemaa bravuurikusest ei maksa vist rääkidagi.
Seda, kuidas tuumajõud omavahel kraaklevad pole üldse lõbus kõrvalt vaadata.

Reply



Leave a Reply.


    Disclaimer.

    0. Kõik minu blogis avaldatud tekstid on Copyleft tingimuste kohaselt vabalt kasutatavad teosed.
    1. Tere tulemast minu blogisse. See on minu isiklik inforuum, kus ma väljendan oma mõtteid tsenseerimata kujul, ilma kõõritamata poliitilise korrektsuse suunas.
    Kui kedagi mu mõtted või sõnad riivavad -- palun ette vabandust. Aga selline ma kord juba olen.
    2. Ma tervitan igasuguseid kommentaare nii allkirjastatult kui anonüümselt, nii sõbralikke kui kriitilisi ja lausa vaenulikke, ainus kriteerium on sisukus.
    3. Ma ei premodereeri kommentaare (samas ei vastuta selle eest, kui need minust sõltumatul põhjusel ei ilmu).

    4. Kommentaarid, mis ainult kaasa kiidavad või sisutult sõimavad, ma lihtsalt eemaldan. Tegu on minu isikliku ruumiga, mille eest vastutan nii moraalselt kui juriidiliselt.
    5. Samuti kustutan kommentaarid, mis sisaldavad reklaami või sisutuid linke.
    6. Igale kommentaarile ma ajapuudusel vastata ei saa.


    Autor

    Mihhail Lotman,
    ζῷον πολιτικόν

    RSS Feed

    Arhiiv

    February 2023
    December 2022
    June 2022
    March 2022
    February 2022
    January 2022
    September 2020
    August 2020
    July 2020
    June 2020
    May 2020
    January 2020
    December 2019
    November 2019
    September 2019
    August 2019
    July 2019
    June 2019
    May 2019
    April 2019
    March 2019
    February 2019
    January 2019
    December 2018
    November 2018
    October 2018
    September 2018
    August 2018
    June 2018
    May 2018
    April 2018
    March 2018
    February 2018
    January 2018
    December 2017
    October 2017
    August 2017
    July 2017
    June 2017
    May 2017
    April 2017
    March 2017
    February 2017
    January 2017
    December 2016
    November 2016
    October 2016
    September 2016
    August 2016
    April 2016
    March 2016
    February 2016
    January 2016
    December 2015
    November 2015
    October 2015
    September 2015
    July 2015
    June 2015
    May 2015
    April 2015
    March 2015
    February 2015
    January 2015
    December 2014
    November 2014
    October 2014
    September 2014
    August 2014
    July 2014
    June 2014
    May 2014
    April 2014
    March 2014
    February 2014
    January 2014
    December 2013
    November 2013
    October 2013
    September 2013
    August 2013
    June 2013
    May 2013
    April 2013
    March 2013
    February 2013
    December 2012
    November 2012
    October 2012
    September 2012
    June 2012
    May 2012
    April 2012
    February 2012
    January 2012
    December 2011
    October 2011
    September 2011
    August 2011
    July 2011
    June 2011
    May 2011
    April 2011
    March 2011
    February 2011
    December 2010
    October 2010
    September 2010
    August 2010


    Rubriigid

    All
    Eesti ühiskond
    Eesti ühiskond
    Eesti ühiskond
    Eetika
    Eetika; Religioon
    Film
    Filoloogia
    In Memoriam
    Irl
    Jalgpall
    Kangelaseepos
    Keskkond
    Kgb
    Konverentsid
    Kultuurisemiootika
    Kunst
    Lähis-Ida
    Lollus
    Luule
    Muusika
    Pagulased
    Poliitika
    Puust Ja Punaselt
    Raamatud
    Reisid
    Seks
    Semiootiku Vaatevinklist
    Tähtpäevad
    Terror
    Ühiskond
    Ühiskond
    Valimised
    Välispoliitika
    Vandenõuteooriad
    Värsiteadus
    Värsiteadus
    Venemaa

Copyleft (ɔ) by Mihhail Lotman