MIHHAIL LOTMANI KODULEHEKÜLG
  • Blogi
  • Minust
  • CV
  • Publikatsioonid
  • Meedias
  • Galerii
  • Failid
  • KFT
  • Vaba Akadeemia

KGB kongide muuseumi aastapäev

10/28/2011

10 Comments

 
Järgneva kõne pidasin täna KGB kongide muuseumi 10. aastapäevale pühendatud rahvusvahelise konverentsi avamisel (originaal inglise keeles).

Paljudes Euroopa linnades kohtame keskaegse piinamise muuseume. Need on menukad kohad nii kohalike kui ka turistide seas. Heaoluühiskonnal  näib olevat vajadus selliste ohutu õuduse kohtade jaoks. Ohutu tähendab siin kahte asja: esiteks, muuseumikülastus ei kujuta endast füüsilist ohtu, teiseks, külastajad ei samastu  ei timukate ega nende ohvritega.
Olukord Eestis ja teistes postkommunistlikes riikides on teistsugune. Meie n-ö keskaeg lõppes ligi veerand sajandit tagasi ning meie ühiskonnas on palju kuritegeliku režiimi ohvreid. Veel olulisem on aga see, et paljud selle režiimi kollaborandid on meie ühiskonna liikmed, mõned neist väga prominentsetel positsioonidel. Ma ei räägi KGB timukatest, vaid tuhandetest salaagentidest, keda pole süüdi mõistetud ega isegi paljastatud. Sellal kui natsikurjategijad on lindprii staatuses, ei ole ükski endise Nõukogude Liidu kommunistlikest kurjategijatest isegi kohtu ette jõudnud. Aeg-ajalt tõuseb ühes või teises postkommunistlikus riigis debatt kommunistidest roimarite „Nürnbergi" korraldamise vajaduse üle, kuid see on alati jäänud vaid sõnadeks. Vajadus selle järele ei ole seotud mitte üksnes õiglustunde ja teatud leevendusega ohvritele. See on äärmiselt oluline tuleviku jaoks ning ühiskonna moraalse õhustiku seisukohalt.
Totalitaarne ühiskond ei ole tingimata seotud lakkamatu vägivallaga. Terroril on ka teine tahk – hirm. Totalitaarses ühiskonnas pole hirm üksnes emotsioon, vaid füüsiline keha, mille juuresolekut tunnevad kõik ühiskonna liikmed, k.a karistusorganite töötajad. Hirm on võimas vahend tsiviilühiskonna tekke ärahoidmises: see lõhub inimsuhteid, lööb umbusalduse kiilu sõprade vahel, ruineerib perekondi.
Picture
http://cmsimple.e-ope.ee/eesti_turismigeograafia/?L%F5una-Eesti_turismisihtkohad_ja_vaatamisv%E4%E4rsused:Muuseumid

Kuid terror on totalitaarse režiimi jaoks vaid abinõu, eesmärk totaalne kontroll.Olgu toodud üks näide Nadežda Mandelštami mälestustest. Nadežda Mandelštam oli suure poeedi Ossip Mandelštami lesk. Pärast luuletaja hukkumist 1938. aastal Kaug-Ida vangilaagris oli Nadežda Mandelštam NKVD järelvalve all. Kord ühel eriti külmal talvel kõnetas ta oma nuhki. Kuigi see oli keelatud, vastas nuhk talle siiski. Ta kurtis oma õnnetut elu ning ühtlasi kiitis Nadežda Mandelštami selle eest, et teda on lihtne jälgida. Enne seda oli ta jälitanud üht professorit ning see oli olnud tõeline nuhtlus: professor istus kogu aja kodus, nuhk aga pidi seisma väljas käreda külma käes. Kuid kõige hullem oli see, et aeg-ajalt tuli professor aknale, liigutas kardinaid ja vaatas välja. "Mida ta seal vaatas?" oli nuhk hämmastuses. "Kas ta kontrollis, et ma olen endiselt jälgimas, mitte kusagil kõrtsis?" See ongi totalitaarse ühiskonna ideaal: nuhitav nuhib oma nuhi järele, kontrollimaks, et teda nuhitakse korralikult. See on totaalne kontroll ja totaalne usaldamatus.
Picture
Totalitaarseid ühiskondi iseloomustab veel üks kummaline eripära: rõhutatud üksmeel ja entusiasm. Valimisi võidetakse 99% inimeste toel, ja see ei ole üksnes võltsingute tagajärg. Sellised tulemused oli NL valimistel kuni selle lõpuni välja, kuid pärast kommunismi kokkuvarisemist selgus, et tegelikult keegi seda ei tahtnudki. Teine näide on peaaegu kaasaegne. Kui Muammar Gaddafi tapeti, tervitati seda tohutute meeleavaldustega, ainuüksi Tripolis võttis ekspertide sõnul neist osa umbes 95% elanikest. Kuid vaid mõned kuud varem oli sealsamas Tripolis Gaddafi toetajate meeleavaldus, millest võttis samuti osa umbes 95% elanikest. Lihtne arvutus näitab, et vähemalt põhiosas olid nendes vastuolulistes meeleavaldustes osalenud ühed ja samad inimesed.
Demokraatlik ühiskond ei tunne ei sellist hirmu ega entusiasmi ja entusiastlikku meelemuutust. Loomulikult on see igav ja on neid, kes igatsevad taga sellist olukorda, kus kõik oli lihtne ja ühemõõtmeline. Lubage mul lõpetada oma kõne isikliku märkusega. Kui ma olin Riigikogu liige, võtsime me kord vastu Venemaa Riigiduuma delegatsiooni ning kuluaarides oli mul mitteformaalne mõttevahetus ühe Vene saadikuga, kes oli tõeliselt hämmeldunud selle üle, milleks demokraatiat üldse vaja on. Mille jaoks ta hea on? Mul ei olnud aega laiendatud vastuse jaoks, ütlesin lihtsalt, et kõigi oma puuduste juures on demokraatial üks vaieldamatu eelis: see võimaldab valitsuse vahetust ilma eelnevate valitsejate elimineerimiseta.

Picture
http://transsylvaniaphoenix.blogspot.com/2011_05_01_archive.html
P. S. Konverents tundus mulle väga huvitav ja heatasemeline, kahju, et oli nii vähe kuulajaid. Eriti tõstaksin esile Hubertus Knabe (Saksamaa, Berlin-Hohenschönhausen Memorial) ettekannet. Olukord Saksamaal erineb Eesti omast, kuna esiteks, kõik tähtsamad arhiivimaterjalid on säilinud ja uurijatele avatud, ning teiseks, poliitvange ei veetud Siberisse, vaid nad viibisid kõik stasi vanglas, mis kohe pärast Berliini müüri kokkuvarisemist võeti riikliku kaitse alla ja nii sai säilida autentne interjöör.
10 Comments
Inimene
10/31/2011 02:12:54 am

Jah, Lenini ajal vaevalt et keegi oleks julgenud kanda teda mõnitavat (või neutraalsema tähendusväljaga) särki, üksikud erandid välja arvata. Minu meelest on peaaegu samad asjad ka need nn action-filmid, kus tahetakse midagi õudsat läbi elada. Enamuse jaoks on see muidugi lapsik ja paljud ei ela kaasa, ei lähe pildi sisse, ei tegijad ega vaatajad. Eesti enda seriaalid on peaaegu kõik tugeva paroodilise laenguga (juba nimi Kättemaksukontor...), samas kummmalisel kombel tõsiselt võetavad (vaatajate poolt). Kunstist nagu ei oleks väga juttu (muidugi mingil määral see eksisteerib), on olemas mallid ja šabloonid, käib nende järgi vorpimine. Teenitakse raha ja tehakse kunsti, juba sellega saab palju eluks vajalikku tehtud. See ei ole ka midagi uut, kogu Euroopa kultuur on imiteerimist täis.

Samas on võimalik ka filmiga vägivallale väga lähedale jõuda, või raamatuga. Aga kuidas osata panna end inimese asemele, kes ei ole vägivaldset riigikorda kogenud, kes ei saa aru Remarque'i lugedes, et inimesele pole õnneks teinekord rohkem vaja kui passi?

Reply
Tarmo Piir
11/1/2011 10:56:50 pm

Tere!
Veelkord suured tänud sõnavõtu ja osalemise eest!

Pilte konverentsil esinejatest:
https://picasaweb.google.com/106918417696172226271/ConferenceOctober28292011

Reply
Tõnis Bleive
11/17/2011 04:49:58 pm

"Valimisi võidetakse 99% inimeste toel, ja see ei ole üksnes võltsingute tagajärg."

See ülestunnistus mulle meeldib! Ma pole küll nõukogude kodanik olnud, kuid üht-teist huvitavat küll kogenud.

Kord ühiskonnaõpetuse tunnis, - kui olime tutvunud mõistetega parem- ja vasakpoolsus -, palus õpetaja tõsta käed neil, kes pooldavad parempoolset poliitikat. Kätemeri. Kes vasakpoolset? Tõstsin käe, vaatasin enda ümber... olin ainuke. Klassivend Pavel tagapingist pistis kohe kisama: kommunist, kommunist! Mina ütlesin talle üht-teist vastu, kuid see pole praegu tähtis. Huvitav on see, mis õpetaja ütles. Hea küll, ma mõnevõrra liialdan, kuid õpetaja Tiiu Laan sekkus umbes nii: igaühel võib olla oma arvamus, isegi kui see vale on.

Õpetaja Laane lemmikteema oli see, kuidas ikka Rootsis pole asjad sugugi nii head, nagu me arvame. Sugugi pole. Sugugi mitte. See-eest Eesti on valinud ainuõige arengutee. Madalad maksud - madalad maksud - madalad maksud.

Meie ühiskonnaõpetaja kuulus Isamaaliitu. Ka direktor ja veel üks mu hea õpetaja.

Loomulikult oli Isamaaliit mulle juba aastaid enne vastuvõetamatu. Pruukis vaid ajalehti lugema hakata...

Reply
Tõnis Bleive
11/21/2011 11:25:10 pm

See kommentaar ei käi küll käesoleva sissekande kohta, kuid sobivamat kohta postituseks ka ei ole.

"Imaginaarses eelloos" on räägitud Dmitri Lotmanist; praegu vaatasin mingisugust mustasajaliste entsüklopeediat ning seal oli esindatud Dmitri Loman: sama isik sama näo ja elulooliste andmetega.

Niisama märkisin ära, huvitav lihtsalt.

Reply
puserik
12/5/2011 05:41:21 pm

Väga ootaks Teilt ka mingit seisukohavõttu praeguse elamislubade skandaali kohta.

Reply
Tõnis Bleive
12/6/2011 04:34:04 am

...olukord on niivõrd groteskne, et ka mina ei suuda end tagasi hoida.

Lotmani arvamus tuleb kindlasti, selles ma ei kahtle. Tema kolleeg Vaher aga on seisukoha võtmisel omaette klass:
http://www.ap3.ee/?PublicationId=506e5094-1756-449d-9b3e-8b87735f1c2b

Ta on lõplikult sõnadest vaba.

Mihhail Lotman, Ken-Marti Vaher "Ära sõna sõnavabadust ära", EPL, 14.06.06
http://www.epl.ee/?artikkel=323526

Kahjuks ei ole artikkel veebis enam kättesaadav, väga tahaks teada, mis te seal kirjutasite! "Kampsunid", 70 protestivat liiget, kel Laari sõnul "erakonnas toetus puudub" -

http://www.ap3.ee/article/2011/12/5/video-skandaalsed-ministrid-jatkavad
(minut 2.30, kes ei soovi mäletsevat ekspeaminister Partsi vaadata)

-, said nüüd omaenda relvaga: irvitava silmakirjalikkusega! Volikogu nad siiski välja võitlesid, kuigi Res Publica tiiva meelest sai juba eestseisusega arvamusvabaduse ning tõeotsingu tavapäraste formaalsustega ilusti ühele poole.

Reply
Kaspar
12/6/2011 04:54:01 am

Kas keegi saab aru, mida Tõnis Bleive kirjutab? Kuidagi katkendlik ja seosetu, lugesin mitu korda läbi ja ikka hämar.

Aga Lotmani kommentaari Raudse & Co kohta ootan minagi.

Reply
k
12/8/2011 11:57:55 pm

Väga hästi on ju kättesaadav.
http://www.epl.ee/news/arvamus/mihhail-lotman-ken-marti-vaher-ara-sona-sonavabadust-ara.d?id=51041937

Reply
Mihhail Lotman
12/9/2011 02:44:44 am

Tõnis Bleivele: Teie tähelepanek Dmitri kohta on muidugi õige, aga kui te vajutate mõlemat minu toodud linki, siis näete just vigast perekonnanime, kusjuures mõlemal juhul on tegu autoriteetsete allikatega, mitte "peldikuseinaga". Panin selle spetsiaalselt siia, näitamaks, kui palju/vähe võime usaldada internetiandmestikku.

Reply
Tõnis
12/9/2011 04:32:40 am

Aitäh 'k'-le ja Lotmanile.
Tore eksperiment! Just Viki ja teise allika lugemine ajendasid lõplikult mind küsima. Juba hakkasin uskuma Lotmani, internetti ning ülemaailmset juutide vandenõud, kuid entsüklopeediline paber, mis siis, et kirillitsas, sisendas ikkagi austust ja sattusin segadusse.

Mina vajutasin M.L. antud lingile (tõin selle kommentaaris ära) ja see ei töötanud. Sama käib teiste Lotmani ammuste epl.ee kirjutiste kohta! Seal oli midagi põnevat, mida ma ka lugeda tahtsin. Mihhail, kui kunagi aega leiate, vahest parandate ära? noorte harimise mõttes...

Reply



Leave a Reply.


    Disclaimer.

    0. Kõik minu blogis avaldatud tekstid on Copyleft tingimuste kohaselt vabalt kasutatavad teosed.
    1. Tere tulemast minu blogisse. See on minu isiklik inforuum, kus ma väljendan oma mõtteid tsenseerimata kujul, ilma kõõritamata poliitilise korrektsuse suunas.
    Kui kedagi mu mõtted või sõnad riivavad -- palun ette vabandust. Aga selline ma kord juba olen.
    2. Ma tervitan igasuguseid kommentaare nii allkirjastatult kui anonüümselt, nii sõbralikke kui kriitilisi ja lausa vaenulikke, ainus kriteerium on sisukus.
    3. Ma ei premodereeri kommentaare (samas ei vastuta selle eest, kui need minust sõltumatul põhjusel ei ilmu).

    4. Kommentaarid, mis ainult kaasa kiidavad või sisutult sõimavad, ma lihtsalt eemaldan. Tegu on minu isikliku ruumiga, mille eest vastutan nii moraalselt kui juriidiliselt.
    5. Samuti kustutan kommentaarid, mis sisaldavad reklaami või sisutuid linke.
    6. Igale kommentaarile ma ajapuudusel vastata ei saa.


    Autor

    Mihhail Lotman,
    ζῷον πολιτικόν

    RSS Feed

    Arhiiv

    March 2024
    December 2023
    November 2023
    May 2023
    March 2023
    February 2023
    December 2022
    June 2022
    March 2022
    February 2022
    January 2022
    September 2020
    August 2020
    July 2020
    June 2020
    May 2020
    January 2020
    December 2019
    November 2019
    September 2019
    August 2019
    July 2019
    June 2019
    May 2019
    April 2019
    March 2019
    February 2019
    January 2019
    December 2018
    November 2018
    October 2018
    September 2018
    August 2018
    June 2018
    May 2018
    April 2018
    March 2018
    February 2018
    January 2018
    December 2017
    October 2017
    August 2017
    July 2017
    June 2017
    May 2017
    April 2017
    March 2017
    February 2017
    January 2017
    December 2016
    November 2016
    October 2016
    September 2016
    August 2016
    April 2016
    March 2016
    February 2016
    January 2016
    December 2015
    November 2015
    October 2015
    September 2015
    July 2015
    June 2015
    May 2015
    April 2015
    March 2015
    February 2015
    January 2015
    December 2014
    November 2014
    October 2014
    September 2014
    August 2014
    July 2014
    June 2014
    May 2014
    April 2014
    March 2014
    February 2014
    January 2014
    December 2013
    November 2013
    October 2013
    September 2013
    August 2013
    June 2013
    May 2013
    April 2013
    March 2013
    February 2013
    December 2012
    November 2012
    October 2012
    September 2012
    June 2012
    May 2012
    April 2012
    February 2012
    January 2012
    December 2011
    October 2011
    September 2011
    August 2011
    July 2011
    June 2011
    May 2011
    April 2011
    March 2011
    February 2011
    December 2010
    October 2010
    September 2010
    August 2010


    Rubriigid

    All
    Eesti ühiskond
    Eesti ühiskond
    Eesti ühiskond
    Eetika
    Eetika; Religioon
    Film
    Filoloogia
    In Memoriam
    Irl
    Jalgpall
    Kangelaseepos
    Keskkond
    Kgb
    Konverentsid
    Kultuurisemiootika
    Kunst
    Lähis-Ida
    Lollus
    Luule
    Muusika
    Pagulased
    Poliitika
    Puust Ja Punaselt
    Raamatud
    Reisid
    Seks
    Semiootiku Vaatevinklist
    Tähtpäevad
    Terror
    Ühiskond
    Ühiskond
    Valimised
    Välispoliitika
    Vandenõuteooriad
    Värsiteadus
    Värsiteadus
    Venemaa

Copyleft (ɔ) by Mihhail Lotman