Kes kardab Virginia Woolfi?

10/26/2014

Jürgen Ligi on tagasi astunud. Kas kaotaja või võitjana?
Lõpetasin viimase sissekande veendumusega, et selles näotus loos võib olla ainult kaotajaid, võita pole kellelgi midagi. Eksisin. Vabandan. Juba praegu võib näha, kuidas sellest õnnetust juhtumist lõigatakse kõvasti profiiti. Arvasin küll, et just selliseid sõnavõtte, nagu minister Ligi endale lubas, ootavadki meie vaenlased, kuid niisugust juubeldamist, mis toimub näiteks venekeelse Delfi kommentaariumis, ei osanud ma siiski ette näha -- käib lausa rahvapidu: eestlaste maskid on langenud! Asi on juba ületanud Eesti piirid ja seda lutsukommi annab veel pikalt nautida.

Ma ei julge ennustada, kas Keskerakond saab nüüd sellest valijaid juurde (siiski usun, et pigem saab), kuid selle erakonna putinoidsem tiib sai oma konsolideerumiseks lisaressurssi. Samamoodi said tuult tiibadesse parlamendivälised äärmusrahvuslased. Kuid sellegipoolest ei hindaks ma viimast seika üle, kuna Reformierakond röövis järjekordselt nende show. Ka Keskerakonna rõõm jääb tagaplaanile, tundub, et põhilised võitjad on nimelt asjaosalised: Reformierakond ja sotsid. Läbinägelikult märkis juhtumi ühes esimeses kommentaaris Urmo Soonvald, et tegu on Jürgen Ligi isikliku pronksiööga. Sellest päris pronksiööst said Reformierakond ja peaminister Andrus Ansip suure sotsiaalse kapitali rahvuslike huvide eest võitlejana, mitte kunagi ei ole erakond ja peaminister nii populaarsed olnud kui pärast seda*.

Ka praegu koonduvad entusiastlikud Ossinovski paikapanemise nautijad liberaalse erakonna lipu alla. Lõpuks ometi julgeb keegi nimetada asju nende õigete nimedega. "Ega Ligi ei öelnud ju midagi valesti," kostab erinevatelt pooltelt. Need aga, kellele tundub, et Ligi sõnad on täiesti lubamatud, lausa šokeerivad (ja ma ei pea siin silmas sugugi venelasi), tunnevad tugevat sümpaatiat sotside vastu. Ja nii mõnigi juba teatas nende toetamisest. Seega võiks edu puhul õnnitleda täiesti erinevaid jõude.

Hall oravhunt (allikas: http://s185.photobucket.com/user/lokenwow/media/eastern-gray-squirrel-wolf.jpg.html)

Paraku on aga nii, et kui sellest asjast keegi võidab, siis on ka kaotajaid. Kaotajad on kõik need, kes võitlevad Eesti ühiskonna sidususe ja jätkusuutlikkuse eest, need, kellele riiklikud huvid on tähtsamad kui hetkeline isiklik või erakondlik kasu. Ning kui asi juba rahvuspinnale taandada, siis loomulikult on kaotajateks rohkem eestlased kui venelased. Eesti Vabariik on eestlaste rahvusriik. See tähendab, et riigil lasuvad kindlad kohustused Eesti rahvuse, keele ja kultuuri hoidmisel ja et ta ei vastuta ühegi teise keele ja kultuuri heaolu eest (mis muidugi ei tähenda kellegi diskrimineerimist, EL kõrged inimõiguste standardid on Eesti Vabariigis tagatud kõigile). Ent see tähendab samas, et just eestlastel peaks olema selle riigi hea käekäigu ees suurem vastutus. Ühiskonna sidusus on selle heaolu lahutamatu komponent ja pole sugugi juhuslik, et nii mõnigi Eestimaa venemeelne tegelane töötab sellele vastu. Need, kes püüavad praegu halvustada või marginaliseerida Jevgeni Ossinovskit, annavad hoogu juurde Yana Toomi või Mihhail Stalnuhhini taolistele poliitikutele.

Ligi on kurtnud, et tema sõnad on kontekstist välja rebitud. Ja nad tõesti on seda. Kuid kontekstis vaadelduna on pilt veel kurvem. Vana kooli mees Margus Reemets kiitis Jürgen Ligi Facebookis "Ossinovski tasakaalukust". Kuus tundi hiljem reageerib sellele Ligi: "Ossinovski "tasakaalukus" pole muud kui juurtetus ja teadmatus./.../ Tema, sisserändaja poeg roosast erakonnast peaks olema üliettevAtlik, aga ta ei teagi vaadata." (säilitatud originaali kirjapilt). Lapsepõlvest saadik olen harjunud rahvusliku stereotüübiga, et eestlased on tasakaalukas ja viisakas kultuurrahvas, sisserändajad aga on kultuuritud, lärmakad ja ebaviisakad. Pean tunnistama, et sisserändaja pojana võtsin ma selle stereotüübi omaks ning olen Venemaale reisides olnud nii mõnigi kord häiritud sealsete kommete pärast. Nüüd aga saime Ligi käest teada, et just nomaadid ja nimelt oma juurtetuse pärast võivad lubada endale tasakaalukust. Tema aga ei pea oma sõnu kontrollima. Ma kardan, et sovetlik minevik on ka Jürgen Ligit mõjutanud rohkem, kui ta tahaks endale tunnistada.

Thomas Sowell on mõjukas USA majandus- ja sotsiaalteadlane

Ning viimane. Sots Abdul Turay ütles, et Ligi oleks Suurbritannias, Prantsusmaal või Saksamaal oma kohalt läinud minutipealt. Ta tõi paralleele Enoch Powelliga, kes pärast oma kurikuulsat kõnet verejõgedest (1968) tagandati konservatiivide erakonna varikabineti ministri kohalt. "Powelli poliitiline karjäär oli igaveseks lõppenud," nendib Turay.

Paralleel pole korrektne. Esiteks ei saa võrrelda FB postitust avaliku ja hoolikalt ettevalmistatud kõnega (Powell oli väga populaarne kõnemees). Teiseks ei kutsunud Ligi kedagi diskrimineerima, aga just see oli Powelli põhipoint. Pealegi tundub nii mõnegi praeguse Briti Iseseisvuspartei (Independence Party) poliitiku sõnavõttude taustal Enoch Powelli kõne võrdlemisi mahe.

Veel aga olulisem on asjaolu, et Powelli kõne oli ülimalt populaarne -- ta sai üle saja tuhande toetava kirja, gallup näitas, et 74% britte jagasid ta seisukohti ja vaid 15% ei olnud temaga nõus. Aastatel 1969-1972 näitasid gallupid, et ta on populaarseim Briti poliitik**. Mis veel olulisem, arvatakse, et tema populaarsusel oli võtmeroll konservatiivide üllatusvõidul 1970. aasta üldvalimistel. Oxfordi analüütiku R. W. Johnsoni hinnangul tõi Powell erakonnale kaks ja pool miljonit uut häält, nii et poliitilise karjääri lõpust oli asi kaugel. Need, kes nõudsid Ligi tagasiastumist ja praegu rõõmutsevad oma võidu üle, valmistavad tegelikult ette tema peatset triumfaalset tagasitulekut. Mis võib-olla pole sugugi paha.

* Siinkohal pean vajalikuks meelde tuletada, et ise olin samuti pronksmehe teisaldamise poolt ning hääletasin vastavalt ka Riigikogus, kuid see ei tähenda, et ma kiidaksin heaks selle teostamise viisi (minu tolleaegsete sündmuste põhjalikumaid analüüse võib näha siin ja siin).
** "A Feb 1969 Gallup poll showed Powell the 'most admired person' in British public opinion" (Dumbrell, John 2001, A Special Relationship, pp. 34–35,).

12 Comments

Stakan K.Butõlkin

10/26/2014 09:16:52 pm

Üks teine aspekt.
Kahtlemata oli vaja parempopulistidele nii meelepärase"kastisüsteemi" propagandale anda väärikas vastulöök aga:
miks sotsiaaldemokraadid on vaikinud kõik need aastad, kui parempoolsed ja kohati sotsid ise on Keskerakonda arvustanud Vene kaardi pärast , mis käsitleb ka sõbralikku suhtumist kohalikesse venelastesse , millega on antud omapoolne panus integreerumiseks Eesti ühiskonda. Selleks ei olnud vaja raisata kümneid miljoneid eurosid, mis Valitsuse poolt on silmakirjalikult eraldatud, kuid mille realiseerimisel tulemuse saavutamiseks on puudunud poliitiline tahe ehk mis on tuulde visatud raha . Küll aga Ligi mõtteavaldus Ossinovski suhtes vallandas sotside poolt tormilise reaktsiooni, See pole ju aus Keskerakonna suhtes.

10/29/2014 04:49:49 am

Lp. hr. Butõlkin,

Kahjuks on see müüt, et Keskerakond esindab ja kaitseb venelaste huve. Karm tõde seisneb selles, et Keskerakond parasiteerib venelaste hädadel, tehes reaalsed probleemid poliitkauplemisel peenrahaks. Mitte ükski erakond ei ole nii palju jaganud venelastele valelubadusi, mitte ükski teine erakond ei ole teinud kohalikele venelastele nii palju kahju kui Keskerakond.
Mis puudutab Teie mainitud Vene kaarti, siis Keskerakond tõepoolest mängib seda ning olles kahjulik kohalikele venelastele, on kindlasti kasulik Putini Venemaale.

Jüri

10/27/2014 12:11:04 am

Noojah, tegelikult ongi kõikide vasakäärmuslike ürituste mõte taandada ühiskond omavahelisteks võitlevateks gruppideks ning sellisel juhul valitseb kõige tugevam ja organiseeritum grupp. Sellest kõik need erinevuste ja vähemuste propageerimine.

Aga mis hr. Powelli puutub, siis saavad tema ennustatud verejõed üsna ruttu tõeks. Londonis lastakse ennast õhku, lüüakse päise päeva ajal päid maha ning on ainult aja küsimus, millal miljonid erinevused asja tõsiselt käsile võtavad.

Pildil oleval Thomas Sowellil on hulka krõbedamaid ütlermisi, näiteks see, et vana olemise kõige suurem pluss on see, et ta võibolla ei ela tulevase rassisõjani.

One of the reasons for being glad to be as old as I am is that I may be spared living to see a race war in America Initial skirmishes in that race war have already begun and have in fact been going on for some years. But public officials pretend that it is not happening, and the mainstream media seldom publish it at all, except in ways that conceal what is really taking place.

http://beforeitsnews.com/opinion-conservative/2013/10/black-mobs-and-the-coming-race-war-by-thomas-sowell-2739270.html

10/29/2014 04:57:58 am

Hea Jüri,

Ma ei otsinud Thomas Sowelli (minu meelest suurepärane mõtleja!) "krõbedamaid ütlusi", tsitaadi idee oli hoopiski milleski muus. Ühed ja samad sõnad omandavad erinevas kontekstis, nt ajaloolises, erineva tähenduse. See siinne haakub postituse teemaga: 60 aastat tagasi nõuda oli rassilise võrdõiguslikkuse nõudmine ohtlik radikalism, 30 aastat tagasi mainstream liberalism, praegu aga rassism. Sowell on üks kuulsamaid mustanahalisi arvamusliidreid, kes võitleb affirmatiivsete aktsioonide -- mis muuseas annavad afroameeriklastele teatud privileege -- vastu. Privileegid on demokraatlikus ühiskonnas kahjulikud ennekõike nendele, kellele nad osaks saavad.

Aqualung Aqualung

10/27/2014 08:59:40 pm

Hr Lotman, minu meelest panete Te oma arutluses põliseestlastest EV kodanikele (kui grupile ja kui üksikisikutele) suhetes sisserännanu taustaga EV kodanikega (kui grupi ja kui üksikisikuga) spetsiifilised lisakohustused. Ja seda justnimelt mõlema grupi PÄRITOLU, TAUSTAGA põhjendades. Otsekui oleks põliseestlased oma isade maal "vastavalt külalislahkuse seadustele" mõistetud igavesti sisserännanuid võõrustama. Otsekui oleks põliseestlane omaenda riigis „Taškendist kohale tellitud“ Ivan Ossipovitš Ilfi & Petrovi „Kuldvasikast“:

**... vana spetsialist Ivan Ossipovitš. Kunagi oli ta kuulsa Martjanõtši juures ülemkelneriks olnud ja veeretas oma elupäevi lõpule ühiskondliku toitlustamise söökla juhatajana Kanaturul.

„Vaadake, Ivan Ossipovitš,“ öeldi talle juhatuses, „et te alt ei vea. Välismaalased tulevad. Kõik peab olema moodne.“

„Uskuge mind,“ pomises vanamees pisarsilmil. „Missugustele inimestele olen serveerinud! Württembergi printsile olen serveerinud! Tasu pole vaja makstagi. Kas ma siis elupäevade lõpul inimestele serveerimata jätan? Serveerin ära – ja suren!“

/ja pärast laastatud banketilauda:/

„Barbarid,“ hüüdis ta end vastu tuult sirutades ja Gremjaštši Kljutšile rusikat näidates. „Kogu serveering läks seapõrgu! ... Anton Pavlovitšile, Württembergi printsile olen ma serveerinud! ... Jõuan koju ja suren! Küll siis neile Ivan Ossipovitš meelde tuleb. Kata, ütlevad, peolaud kaheksakümne neljale isikule, seapõrgu. Pole aga, kes seda teeks! Ei ole enam Ivan Ossipovitš Trikartovit! Ära suri! Läks paremasse maailma, kus ei ole valu, ei haigust ega ohkimist, vaid kus on üks igavene elu... I-i-gavene mä-ä-ä-lestus!“**

Muidugi ei saa ma Teie sellise käsitlusega nõustuda, seda enam, et eestlastele kui rahvale nende isade maal justkui eestlaste põlisrahva-staatusest välja kasvavate „loomulike“ lisakohustuste panemine, põliseestlaste käsitlemine „teenindava personalina“ vis-à-vis sisserännanutega (nii EV kodanike kui väliriikide kodanike kui mistahes riigi kodakondsusest keelduvate sisserännanutega) pole teps mitte Teie isiklik, vaid kogu sajandivahetuseks etableerunud praegus-Eesti uus-vana eliidi, nii poliitilise kui kultuurilise kui „akadeemilise sotsiaalteadusliku“ eliidi konsensuslik seisukoht:

„Vaadake, Ivan Ossipovitš,“ öeldakse meile kui põlisrahvale meie oma riigis meie Juhatuse, meie poliitiliskultuurilise eliidi poolt, „et te alt ei vea. Välismaalased tulevad. Kõik peab olema moodne.“

Ma ei nõustu taolisega käsitlusega seda enam, et kahetsusväärselt suur osa moodsatest põliseestlastest, „progressiivne, avarapilguline, eelarvamusteta, euroopalik, muud maailma näinud jne jne jne jne“ – kõik need komplimendid, millega nad end lakkamatult õnnitlevad, taolise suhtumise omaks võtnud on ja seda kimeda poliitis-moralistliku nõudlikkuse ja häbimärgistavate sajatuste saatel KOGU eesti rahvalt ja IGALT eestlaselt eraldi välja pressib.

Nüüd EV kodanike, EV ministrite hr Ossinovski ja hr Ligi suht madala profiiliga avalikust sõnasõjast alguse saanud, „progressiivse avalikkuse“ poolt pilvepiirini lõõtsutatud ja praeguseks Ligi valitsusest minema kihutamisega „lahenenud“ absurdsest skandaalist. Oma seisukoha „Ossinovski personaalküsimuses“ esitasin oma esimeses selleteemalises kommentaaris vahetult pärast seda, kui Delfist pettumusega Ossinovski esimesest avalikust reaktsioonist lugesin:

** Jälle kord pean ma endale tunnistama, et mul on kalduvus poliitikutest paremini mõelda kui nad seda väärt on, st eeldada (seni kuni nad ise pole tõestanud vastupidist), et tegu on ikkagi inimestega, kes lähtuvad üldjoontes nende endi sees arenenud sisemisest väärikusest jne.

Nii ka Ossinovski puhul, keda ma pidasin üheks intelligentsemaks poliitikuks praeguses poliitilises nn eliidis (Ossinovskile minu poolt omistet intelligentsus ei tähenda loomulikult, et minu enda poliitilised veendumused ja arusaamad Eesti Vabariigi olevikust-tulevikust Ossinovski omadega mingilgi moel kattuma peaksid - meie taustad on selleks liiga erinevad), samuti olin ma Ossinovskile kui inimesele ja samas kui sisserändaja pojaleomistanud teatud spetsiifilise väärikuse, mis eristab teda teistest

Aqualung Aqualung

10/27/2014 09:06:16 pm

(jätk eelnevale:)

samuti olin ma Ossinovskile kui inimesele ja samas kui sisserändaja pojaleomistanud teatud spetsiifilise väärikuse, mis eristab teda teistest venenõukogude taustaga politikaanidest, samuti end ise vabatahtlikult politkorrektsektsele dressuurile allutand "eesti-taustaga" politikaanidest.... Idealiseerides Ossinovkit poliitilise inimese ja sisserändaja pojana, poleks ma enne tänast uskunud, et Jevgeni Ossinovski madaldub oma tausta - oma priviligeeritut tausta, sest sisserändaja taust ON kuratliku Poliitilise Korrektsuse doktriini kohaselt justnimelt priviligeeritud staatus! - sessinatses suht madala profiiliga poliitilises kakelungis eelisena kuritarvitama.

Aga võta näpust, järjekordselt lollitasin end ise oma heausksuses! Nii kui soodne võimalus avanes, asus sots Ossinovski oma privileegi (täiesti absurdselt ebaõiglast privileegi minu meelest!) kuritarvitama, omaenda spetsiifilist personaalset tausta oponenti poliitilis-kriminaliseeriva trumbina ära kasutama.

Jah, midagi taolist eeldanuks muidugi näituseks rehvormar Imre Sooäärelt, kes ajab suust välja mida tahab, seejuures oma homoseksualismile kui poliitkorrektsuse poolt „pühitsetud“ eristaatusele apelleerides... aga, et Ossinovski samasugusesks väiklaseks politikaaniks osutus....

No hüva, ka negatiivsest kogemusest annab õppida: teadvustada, et Poliitilise Korrektsuse doktriin oma saadanlikus hullumeelsuses põletabki maha nii igasuguse vaba mõtte ja ausa avaliku debati kui ka avalike tegelinskite inimväärikuse.
**

Hr Lotman, kirjutate:

„Ligi on kurtnud, et tema sõnad on kontekstist välja rebitud. Ja nad tõesti on seda. Kuid kontekstisvaadelduna on pilt veel kurvem. Vana kooli mees Margus Reemets kiitis Jürgen Ligi Facebookis "Ossinovski tasakaalukust". Kuus tundi hiljem reageerib sellele Ligi: "Ossinovski "tasakaalukus" pole muud kui juurtetus ja teadmatus./.../ Tema, sisserändaja poeg roosast erakonnast peaks olema üliettevAtlik, aga ta ei teagi vaadata." (säilitatud originaali kirjapilt).“

Olles ise samuti ülimalt hooletu oma veebipostitustesse sattunud näpuvigade korrigeerimisel, kehitan ka Teie poolt eksponeeritud Ligi näpuvigade puhul lihtsalt õlgu ja üritan Ligi mõtet tabada. Ja kui ma arvan, et Ligi mõttest õigesti aru saan, siis nõustun vähemalt osaliselt Ligi vastuväitega „vana kooli mehele“, kes Ossinovski „tasakaalukust“ ülistab. Nimelt selles osas, et Ossinovski „tasakaalukus“ pole minu meelest teps mitte see, millena „vana kooli mees“ seda võtab. Miks ma nõnda arvan, põhjendasin ülal reprodutseeritud Delfi kommentaaris. Samas ei nõustu ma Ligi poolt antud hinnanguga Ossinovski „tasakaalukusele“. Minu meelest pole tegu teps mitte Ossinovski „juurtetusega“, vaid sellega, et Ligi ja Ossinovski juured on vähemalt suures osas „erinevas peenras“. Ligil Eestimaal, Ossinovskil „mitte ainult“ ja SEE tingib paratamatult teatud erinevuse, isegi vastuolu Ligi Ja Ossinovski ilmatunnetuses, muidugi ka ilmatunnetusest lähtuvates poliitilistes arusamades ja eesmärkides. Missugused erimeelsused aga ON minu veendumuse kohaselt igati põhjendatult AVALIKKU, TSENSEERIMATA arutlust väärt, ilma et üks või teine arutluspool oma seisukohtade pärast poliitiisele tuleriidale sadetaks.

Samuti pole ma Ligiga nõus, et Ossinovski „tasakaalukuses“ sisaldub tema „teadmatus“. Otse vastupidi, Ossinovski „tasakaalukuses“ sisaldus teadmist nii et tapab: Ossinovskil on kindlapeale teadmisi, millelt antud sõnasõjas Jürgen Ligile adekvaatselt vastu vaielda. Ent samuti on tal teadmine, et kaasaegne uusliberastlik poliitiliskultuuriline kliiima on loonud temale (ja grupile, keda Ossinovski poliitiliselt esindab), PRIVILIGEERITUD staatuse – milliselt staatuselt on ülimalt lihtne, ilma vähimagi intellektuaalse pingutuseta, vaid ideoloogilispoliitilistele „liberaalteokraatlikkele liturgilistele“ vormelitele tuginedes haavatama, ilma poliitkorrektse pantserita oponent poliitiliselt mättasse lüüa. Enamgi veel, tundes siinseid sotse kõige sitemast küljest, olen ma veendunud, et Ossinovski „tasakaalukas“ rehkendus sisaldas ka väga ratsionaalselt Ligi minema kihutamisega loodud pretsedendi edasist ekspluateerimist sotsliku (ja laiemalt poliitkorrektse nn „liberalismi“) ühiskondlikpoliitilise agenda huvides. Neil OLI seda ülimalt kõrge profiiliga pretsedenti tarvis! Poleks see Ligiga õnnestunud, ol

Aqualung Aqualung

10/27/2014 09:09:46 pm

(jätk eelmistele:)

Neil OLI seda ülimalt kõrge profiiliga pretsedenti tarvis! Poleks see Ligiga õnnestunud, oleks nad varitsenud järgmist võimalust. Ja justnimelt sellisena käsitleb seda „demokraatia õppetundi“ (Mikser, Ossinovski) ka siinmaine „progressiivne avalikkus“: alles eile kustutas ERRi veebiuudistetoimetus minu kommentaari progressiivsele aktivistile Tarmo Jüristole, milles too Ligile peetud nõiajahti justnimelt positiivse pretsedendina käsitles:

„Keegi on oma avaliku väljaütlemise pärast pidanud võtma poliitilise vastutuse ja tagasi astuma. See on vast tõesti märk sellest, et oleme jõudmas lähemale sellele – ka poliitilisele – kultuurile, kuhu me oleme tahtnud tükk aega teel olla,“

kuulutas aktivist Jüristo Vikerraadios. Jah, just SEDA TE tahate, nõustusin ma oma väljatsenseeritud kommentaaris Jüristo avameelse tunnistusega, TEIE tahate liikuda (edasi? tagasi?) ühiskonnakorralduse poole, kus mitte ainult TEID ja TEIE võimukorraldust häirivad verbaalsed avalikud poliitilised sõnaühendid, vaid koguni nonverbaaalsed žestid kriminaliseeritud saavad – ja mitte ainult poliitikute omad, ka näiteks koomikute-satiirikute, isegi jalgpallurite omad, nagu see Prantsuses ja UKs juba seoses 'quenelle'iga juhtunud on.

Ausalt öeldes ma ei tea, ega oska ka ette kujtada, mida neoliberaalsesse võimuparteisse (mille poliitilises agendas on kesksel kohal just seesama suund, mida aktivist-doktorant Jüristo ihaleb ja millise agenda edendamiseks nad kultuuriliselt purupunaste sotsidega koalitsiooni lõidki) kuuluv Jürgen Ligi neist asjust sügavuti arvab, aga igatahes mina EI taha liikuda selle absurdse (ja sestap paratamatult ebastabiilse, kindlale kokkuvarisemisele määratud) ühiskonnakorralduse poole, milles suur osa tervest mõistusest on kriminaalseks kuulutatud ja mille poole liikumiseks neil „Ligi kaasuse“ elik „Ossinovski solvamis-kaasusega“ hiiglasuur samm astuti. Ja millisele sammule nad juba järgmist drakoonilist sammu sepitsevad. Ja siis järgmist. Ja järgmist.

/Vahemärkusena:

ma ei märganud, et Ossinovski oleks haavatud draama-queenina „solvunud“ sel pikal perioodil, mil siinse rahva kohal kõrguv Juhatus kõigest väest avalikkuse ajusid pesi, st päevil, mil „pederastlikud jõud“ - laenasin selle, mind pisarateni naerutava väljendi praeguselt Ukraina siseministrilt - eestlaste (ja siinsete venekeelsete sisserännanute) suurt enamust nende väidetava „homofoobia“ pärast sajatades justnimelt „rahvuslikule kaardile“ panustasid, eestlasi „natsideks“ sõimamise kõrval eestlasi „venelaslikeks“ sõimamama asusid– selle asemel, et spontaansest, mõlema rahva kultuurilisest traditsioonist lähtuva nö „spontaanse lõimumise“ üle juubeldada. SELLES Juhatuse poolt valla päästetud kakluses kõlbas muidu nii ultraortodoksselt poliitkorrektsel Juhatusel siinseid venelasi peretraditsioonidest kinni hoidmise pärast mõnitada küll – ju on nad siis oma priviligeerituselt võrreldes A-kategooriasse kuuluvate homoseksualistide kui grupiga B-kategooria priviligeeritusse mõistetud./

Ma KEELDUN olemast Ivan Ossipovitš Kanaturult, kes tänab saatust ja Juhatust talle pakutud võimaluse eest Eestisse sisserännanuid „vastavalt külalislahkuse seadusele“ surmani võõrustada („Kas ma siis elupäevade lõpul inimestele serveerimata jätan? Serveerin ära – ja suren!“).

Hr Lotman, kirjutate: „Ma kardan, et sovetlik minevik on ka Jürgen Ligit mõjutanud rohkem, kui ta tahaks endale tunnistada.“

Ometi hr Ligi oma sõnasõjas sots Ossinovskiga justnimelt TUNNISTAS „sovjetlikku minevikku“, tegelikult just SEE ongi sõnasõja tutm:

Ligi väite sisuks oli, et kuna tema Ossinovskist vanema mehe ja okupeeritud Eestis üles kasvanud põliseestlasena TAJUB ja analüüsib okupatsiooniaja mõjusid praegusele Eesti Vabariigile ja eesti ühiskonnale paremini kui Ossinovski – kellel tema sotsiaalse TAUSTA või juurte tõttu Ligiga võrreldav kogemus ja sestap ka võrreldav kompetents puudub -, siis olgu ta oma selleteemalistes avaldustes „ettevaatlikum“. Nõndasamuti on Ligi vastanud lugematutele poliitilistele oponentidele kasvõi eelarvearuteludel – et temal, Ligil, on suurem kompetents rahanduses kui näituseks mõnel tublil noorel so

Aqualung Aqualung

10/27/2014 09:18:06 pm

(ikka veel jätkub:)

Nõndasamuti on Ligi vastanud lugematutele poliitilistele oponentidele kasvõi eelarvearuteludel – et temal, Ligil, on suurem kompetents rahanduses kui näituseks mõnel tublil noorel sotside partei meelelahutajal või muidu-broileril, kelle haridus ja elukogemus ainuüksi kultuuramarksistlikust dressuurikambrist välja kasvand. Jah, muidugi langetakse ka neil juhtudel teatraalselt minestusse ja muidu nii vulgaarses meedias tõuseb harras poliitkorrektne usuline vaimustus, mis Ligi „matslikkuse tingimusteta hukka mõistab“ - aga tõsise poliitilise näidisprtotsessini viidi Ligi „matslikkus“ (või üleelusuurune ego) alles siis, kui Ligi „B-kategooria priviligeeritud vähemusele“ justkui põhjuse „solvuda“ andis. Millise võimaluse too minumeelest eemaletõukava poliitilise kalkuleeritusega ka kurjasti ära kasutas.

Brežnevi/Andropovi, ka Gorba esimestel aastatel, isegi nn raffarinde päevil paljuski, oli sõna „venelane“ kasutamine muus kui sügavalt aupaklikkus kontekstis range avalik-poliitiline tabu, mille ettevaatamtu rikkumine tõi kaasa tõsisemad või naeruväärsemad poliitilised repressioonid. Selline oli eestlastele nii Kremli kui Nõukogudemaalt siiserännanute poolt peale sunnitud poliitis-kultuuriline režiim. Nüüd siis on kehtestatud uued poliitilised tabutemad ja -terminid, sedapuhku surutakse eestlastele peale „liberaalne“ uus-sovjeetlik politiskultuuriline režiim. Ja ennäe – keskne figuur oselles on Nõukogudevenest Eestisse rännanud peresse sündinud EV hariduministril – kes just sellesama tabu riivamise pärast uus-sovjeetliku progressiivse poliitiskultuurilise avalikkus tormilise aplausi ja huilgamise saatel Ligi Vabariigi valitsusest minema kihutas.

Kindlasti tajub Jürgen Ligi seda absurdset olukorda, lähtudes seejuures ja muuhulgas ka omaenda kogemusest okupeeritud Eestis (nagu ka mina, kes ma Ligiga samasse eestlaste põlvkonda kuulun). Kuid kas noor Ossinovski ise tajub, et tema deklareeritud „XXI sajandi euroopalik poliitiline kultuur“, millele apelleerides ta Ligi vastu poliitilisi repressioone nõudis ja need saavutas, pole miskit muud kui vana-sovjetismi moodne naasmine uus-sovjetismina väidetavalt vabasse Eesti Vabariiki? Et see, mida ta praegu tema enda nimel ja tema partei ja poliitiliste mõttekaaslaste poolt tegi, see Ligile ja eestlastele kui põlisrahvale oma isade maal loodud rahvusriigis antud „demokraatia õppetund“ on põhimõtteliselt täpselt sama, mida praktiseerisid tema poolt esindatava sotsiaalse grupi esindajad okupeeritud Eestis?

Küllap ta juba teab, kaldun ma arvama: intelligentne ja tasakaalukas poliitiline kalkuleerija, nagu ta on. Nagu teavad ka JO vanema põlve parteiseltsimehed Alik, Lauristin, Anvelt jne. Nagu teab kogu see uus-vana Juhatus, kes siinmail Eesti Vabariigi, selle Põhiseaduse, eesti ühiskonna, eesti rahva ilma- ja kultuuritaju kohal troonib ja ühiskonda eelkõige omaenda kitsukestes ja üürikestes võimuhuvides ja kooskülas väljamaiste Juhatuste huvidega väntsutab.

10/29/2014 05:00:50 am

Lp. Aqualung,

Tänan põhjaliku postituse eest ja oma vaatenurga selgitamise eest.

Tõnis Bleive

10/29/2014 04:41:01 am

"tasakaalukas ja viisakas kultuurrahvas, sisserändajad aga on kultuuritud, lärmakad ja ebaviisakad."

Mina oleks mõelnud, et just kultuurrahvad on lärmakad ja ebaviisakad (vt. uuesti pilti: http://www.lotman.ee/blogi/kummalised-lood-europarlamendis), igasugu metslased aga vaimselt ja kehaliselt tasakaalus nii ümbritseva kui iseendaga (vt. veel üks kord seda pilti!); ja kombed on neil (meil) ka paigas.

10/29/2014 05:02:00 am

Jah, tuleb välja, et Teil ja Ligil on õigus, vabandan ebatäpsuse eest.

kes kardab ülejooksikuid?

10/31/2014 12:48:30 am

Eerik-Niiles Kross on ära läinud. Kas IRL jääb kaotaja või võitjana?

Kes kardab Virginia Woolfi?

Leave a Reply.

Autor

Arhiiv

Rubriigid