MIHHAIL LOTMANI KODULEHEKÜLG
  • Blogi
  • Minust
  • CV
  • Publikatsioonid
  • Meedias
  • Galerii
  • Failid
  • KFT
  • Vaba Akadeemia

Kavandatav tselluloositehas

1/20/2018

12 Comments

 

Andsin oma allkirja "Avalikule pöördumisele kavandatava tselluloositehase asjus". Tavaliselt ma kollektiivsetes protestikampaaniates ei osale, kuna arvan, et ühe vastutust võtta julgeva inimese hääl on tihti tugevam kui massiüritus. Ma tean, kui kerge on üles kruvida proteste, eriti nii tundlikel teemadel nagu keskkond, ning õilsatest, ent emotsionaalsetest ajenditest lähtuvad teod võivad tuua ettearvamatuid negatiivseid tagajärgi (nagu nt loomade "päästmine" karusnahafarmidest). Ma ei pea ennast mingil juhul ökofundamentalistiks. Mitte ükski asi ei tule tasuta. Linnade arengud, maanteed, raudteed, õhu- ja meretransport koormavad kõik loodust. Ehkki olen põhimõtteline jalgrattur, ei taha ma võidelda teiste transpordiliikide vastu. Asi pole keskkonnariskide nullimises, vaid optimaalsete lahenduste otsimises. Seepärast toetan, tõsi küll, teatud reservatsioonidega Rail Balticut. Ökoloogilised probleemid, mis paratamatult selle rajamisega kaasnevad, vajavad lahendust, vähemalt leevendust, kuid muud strateegilised, majanduslikud ja NB! ökoloogilised kaalutlused (kiirraudteeühendus Euroopaga vähendab koormust maanteedel) kaaluvad need minu jaoks üle.

Mis aga puudutab Tartu tselluloositehast, siis see asi on teistsugune: riskid ületavad oluliselt võite. Sellevastane pöördumine on koostatud väga professionaalselt ja lähtub ratsionaalsest argumentatsioonist, mitte hetkeemotsioonidest, ning kuna ma niikuinii kavatsesin veel kord sel teemal sõna võtta, siis andsin sellele suurima heameelega oma allkirja.

Siiski tahaksin eraldi välja tuua veel mõned asjaolud. Nii tehase pooldajad kui ka selle vastased lähtuvad tehase ohutuse/ohtlikkuse hindamisel ettenähtud režiimis, kui kõik sujub, nagu peab. Ka sellisel juhul kätkeb rajatav tehas endas suurt koormust keskkonnale. Nagu teada, on tselluloositööstus üks toksilisemaid, jäädes alla vaid metallitööstusele. Sulfaattselluloosi tootmine koormab kõiki biosfääri osi: atmosfääri, hüdrosfääri ja litosfääri ülemist kihti. Tartu tehase rajajad ja propageerijad korrutavad mantrana, et tegu on innovatiivse, keskkonnasäästliku ja rohelise ettevõtmisega. Soovitan vaadata nende reklaamvideot kui manipulatsiooni meisterklassi  (pange tähele rohelist tausta, linnulaulu, pidevalt korduvaid tüvesid bio-, rohe-, keskkonna- ja teisigi armsaid detaile).

Millest aga ei ole siiamaani räägitud, on tehase kaitstus erinevates ettenägematutes olukordades. Praegu võib tunduda, et suurim oht on seotud ühiskondliku pahameelega. Aga millised on tehnoloogilised riskid? Kuidas on tehas kaitstud üleujutuste eest (tuletame meelde hiljutist keemiatehase plahvatust USAs, millel erinevalt Tartusse rajatavast tehasest oli kahekordne kaitse, kuid üleujutuse käigus lakkasid mõlemad töötamast). Kuidas on see kaitstud tormide eest, nagu näiteks selliste eest, nagu orkaan Herwart, mis möllas praegu Saksamaal? Kuidas on see kaitstud teiste loodusõnnetuste eest, mis viimasel ajal on Euroopas sagenenud, kas kliima soojenemise või muude põhjuste tõttu? Kõik need küsimused on paraku vastuseta, asjalikku arutelu asemel näeme vaid ülistuslaule moodsale ja progressiivsele tehnoloogiale.
Picture
Animase jõgi enne ja pärast 2015. a reostust

Igaks juhuks võiks meelde tuletada, et Eestis juba on üks moodsal progressiivsel tehnoloogial töötav tselluloositehas Estonian Cell, mis on poolteist aasta kogemata solki merre lasknud. Tuletame meelde, et ka see ettevõte reklaamib ennast eriti keskkonnasõbralikuna ja 2014. aastal nimetas Keskkonnaministeerium selle isegi aasta keskkonnasõbralikuks ettevõtteks. Jõgi on palju hapram ökosüsteem kui meri ning tõsisem avarii rajatavas tselluloositehases võib hävitada Emajõe biosfääri ja isegi Peipsi järve biosüsteemi. Ja siis ei päästa enam õigustused stiilis tegijal juhtub ja kes nüüd sellist asja võis ette näha.
12 Comments
Kaja Sõmer
1/21/2018 12:21:15 pm

Ei poolda samuti tselluloositehase rajamist eriti Tartu külje alla!

Reply
Mati Sepp
1/21/2018 01:09:59 pm

Metsandussektor on krahhile lähenemas ja see tehase loomise soov on esmane viide selle, et erasektor on juba krahhile õige ligi jõudnud. Kvaliteetsed palgimetsad on suur firmadel läbi raiutud.... Metsandussektor on mõistnud sedagi, et seadustega mängimine ilmselt pole piisav, et tagada maksimaalne kasum....ja välja tuuakse raske kahurvägi(miljardi tehas)...kuna Eesti on nii võrdlemisi väike, siis saab väike grupp inimesi õigel ajal omale sobivat asja ajades õige suure võimu ahela luua. Sellele aitab kaasa koorekihi õhulisus kõik teavad kõiki ja pole mingi probleem teha sobivad mõtteid teoks...lisaks on rahvas piisavalt leebe, et need mõtted vaikselt ellugi viia, aga paistab et esimest korda üle pikka aja on eestlasel hing täis saanud just neil keda muidu lollitatakse.......Ennekõike riigi juhid võtku mõistus pähe...raha on riigikassas teretulnud nähtus, aga igal asjal on piir....

Reply
Tanel Tolsting
1/21/2018 10:05:55 pm

__Vaatasinv videot ja tekkis tunne, et parem ei oleks tahtnud seda näha. Juriidilist korrektsust täis. Võta või: "...tehas väärindaks puitu 5 x enam, kui siit eksporditud puitu". Väärindab jah, aga kelle või mille jaoks? Selline väide eeldab, et tehas on kohaliku kapitali ettevõte, mis ka lubab kogu tulu siinsesse ellu tagasi suunata. Reaalsuses jõuab siia vaid pisike murdosa ja meie roll oleks olla keskkonna jalajälge sisse imev toorainemaa. (jaa, inimene äsja samastas ennast "maa"-ga)
__Pläga jõkke laskmine võib olla ka juriidiliselt korrektne tegevus, olgu mul siis söömiseks puust või teab millest tehtud kahvel seal juures.
__Jürile: ma parem ei oleks maininud seda R.Baltiku asja seal artikli alguses. No lihtsalt paratamatu sobimattus niivõrd hellasse teemasse. Mõtlen toorainemaaks muutumist.

Reply
Tenno Vaher
1/21/2018 11:03:00 pm

Nad vist opereerisid Emajõe keskmise vooluhulgaga 60 m3/s.
Paraku on miinimumvooluhulk ca 22 m3/s ja kestab kuid. See nire pole enamuse aastast kuigi suur.

Reply
Arnold Unt
1/22/2018 01:06:40 am

"Eestis juba on üks moodsal progressiivsel tehnoloogial töötav tselluloositehas Estonian Cell, mis on poolteist aasta kogemata solki merre lasknud." - Mitte kogemata solki merre lasknud, vaid kogemata solki liiga lähedale merre lasknud (katkine solgitoru). Ise nad seda muidugi solgiks ei nimeta - kõik on "piirnormide piires". Ainult et neid piirnorme tuleb kaugele Soome lahte lasta, muidu on mingi jama, mida näeb lausa aerofotodelt. Emajões pole muidugi vahet, kuhu see "piirnorm" voolab. :P

Reply
Mart Hiob
1/23/2018 01:40:48 am

Ma olen üllatunud, et inimesed on nii varmalt valmis hukka mõistma mingit liiki ettevõtlust ilma selle üle arutlemata. Mul oleks hea meel, kui keegi pakuks välja mingi mõistliku viisi, kuidas ettevõtlusvabadust piirata kasutades peale emotsioonide ka teisi argumente.

Mihhail, kas oskad pakkuda paremat menetlust, kui planeeringu koostamine?

Sest ega see praegune blogi sissekanne ei olnud ju midagi enamat kui tundepuhang. Mida ma tartlasena mõistan inimlikult, kuid niimoodi ei saa ehitada vaba riiki, mida siin blogis sageli otsitakse!

Reply
ML
1/23/2018 09:58:00 am

Äkki ei lahmiks, Mart? Ma olen selle teemaga tegelenud alates kevadest ja olen läbi lugenud pea kõik kättesaadavad materjalid. Kusjuures algul olin selle projekti pooldaja: investeeringuid ja töökohti on tõepoolest vaja ning -- häbi küll -- läksin PRiga kaasa (moodne, ökoloogiline, blah-blah-blah). Veel teevad ettevaatlikuks vastaste sildistamine ning suukorvistamise ja äraostmise katsed.

Mida mina tahan: näha kõige mustema stsenaariumi mudelit, mis siis juhtub ja kuidas seda saab ära hoida. Praegu tundub, et kõik arvutused lähtuvad optimaalsetest tingimustest. Kuid ka sellistel tingimustel on väga palju küsitavusi, ennekõike hüdrosfääri osas. Need asjatundjad, kellega ma olen rääkinud, väidavad, et sellisel tehasel on potentsiaal muuta pikemaks ajaks elutuks Emajõgi ja ka suur osa Peipsi järvest. Ja Supilinn kannataks Tartus ühe esimesena. Ise ma selle aspektiga pole tegelenud, aga KAPO väitel on tehasel ka julgeolekuoht.

Eestis on aga paraku välja kujunenud selline praktika, et kõigepealt summutatakse kriitika stiilis 'mis te nüüd kaagutate, asi pole veel otsustatud', pärast aga 'mis te enam kaagutate, asi juba ammu otsustatud'.

Reply
Mart Hiob
1/25/2018 02:11:11 am

Ma ei soovinud kuidagi lahmida. Nii et vabandust, kui see sellisena paistis!
Senise teabe põhjal võiks tõesti öelda, et tselluloositööstusega kaasnevad ohud kaaluvad üles võimaliku majandusliku kasu.

Teisest küljest on siiski esmatähtis, et igasugune ettevõtlus ja eraalgatus saaks hoolikalt läbi kaalutud enne hinnangu andmist.
Tänasel päeval ei ole veel erapooletuid uuringuid, milline oleks võimaliku tehase reostuskoormus, kuidas on Emajõgi võimeline seda taluma, kas Eesti metsapoliitika kannatab täiendava ressursivajaduse välja.
Seepärast on keelamine täna ennatlik.
Ja minule tundub endiselt, et läbi planeeringu on selle väljaselgitamine parim saadaolev menetlus. Seepärast ei peaks võitlema mitte planeeringu läbiviimise vastu, vaid selle eest, et planeeringu tulemusel sünniks tõesti õige otsus.

Indrek K
2/6/2018 08:51:29 am

Kavandatud tselluloositehas tahab Eesti paberipuidust osta ca 2,2M tihumeetrit. Tänasel ajal see sama kogus niikuinii lõigatakse ja viiakse sadamatesse odava hinnaga. Hind on odav kuna üle mere laevatamine on kulu. Soome maismaatransport sadamast tehasesse on kulu. Eestis kohapeal ostes saaks need kulud ära jätta. Ei peaks odavalt välismaalastele andma eesti metsa.
Keskkonnaaktivistid on vastu kuna kohapeal tootmine kahjustab keskkonda. 2,2M tihumeetri sadamasse vedamine kahjustab ka keskkonda. Laevatamine üle lahe kahjustab ka keskkonda. Ja siis Soomes sama asja tegemine kahjustab ka keskkonda, aga 350km põhja pool. Kuidas meie keskkond sellest võidab? Et miljon tihumeetrit näiteks Tartumaalt sadamasse vedada: 1 metsaveoauto võtab peale 30 tm. 1 000 000 tm/ 30= 33 333 autotäitx200 km = 6 666 666 km on vaja maha sõita = arvestades , et üks metsaveok võtab ca 40 liitrit 100 km kohta = 6 666 666 / 100 x 40= aastas on vaja sellise koguse sadamasse vedamiseks ära põletada ca 2,7 miljonit liitrit diiselkütet. Paneme siia juurde veel kulunud rehvid, mis vajavad asendamist (ja mis tehakse samuti naftatoodetest), kulunud asfaldi (mis tehakse naftatoodetest), ärakulunud sõidukid jne, jne, jne = soliidne looduskatastroof. Kõik selleks, et siblimisest saadud majanduslik väärtus ja maksud laekuksid meist 350 km põhja pool ja teises riigis. Mis meil viga on???
Väga paljudest sõnavõttudest antud teemal jääb mulje, et küsimus oleks just nagu must-valge - ärimehed võidavad ja loodus kaotab. Kas keskkonnateadlikud kodanikud oleksid valmis loobuma pabermähkmetest, tualettpaberist, majapidamispaberist, papptaldrikutest, hügieenisidemetest, ajalehtedest, raamatutest jm. paberitoodetest? Julgen kahelda. Samas just see oleks ainuke võimalus tegelikult loodust hoida. Paraku pole mul küll täpseid andmeid selle kohta, aga eeldame korraks, et Eesti elanik tarbib nädalas 0,5 kg eelmainitud paberitooteid. See on 0,5x4=2kg kuus x 1,3M= 2,6M kg = 260 000 tonni paberitooteid! Kusagil peab see tehtama. Ja kui me kahjustame oma planeeti loetud kilomeetrid põhja või lõuna pool, siis väga suurt vahet ma selles ei näe.
Veel. Enamus eesti metsatööstusettevõtteid on müüdud Skandinaavia kontsernidele (Södra, Metsäliitto, UPM Kymmene, Stora Enso jt). Nüüd tahavad eestlased midagi suurt teha. Tervitame seltsimeeste ettevõtlikkust. Ja loomulikult katsume riskide hindamisega seotud matemaatika ära teha.

Reply
Tanel Tolsting
2/6/2018 03:19:26 pm

1) Metsa müümine üle lahe pole käsk.
2) Paberrätikute ostmine pole käsk.
3) Sa suhtud neisse mõlemisse saatusliku paratamattusena ning eeldad automaatselt, et ülejäänud teeksid sama.
4) Kui sa ei oska ise puitu kohapeal väärindada, siis nii ütlegi. Kui sul puudub originaalsus, siis nii ütlegi.
5) Sa eeldad, et kõik peaksid elama kiire ja kerge raha nimel, mida metsa müük meile pakuks?
6) Eestis on hulk inimesi, kes näevad kurja vaeva, et näha millelgi üleüldse mõtet NING ALLES SIIS tegutsevad. Muide need inimesed ei trügi ajakirjandusse, et end totakalt nähtavaks teha ja "demokraatlikult" teistest üle karjuda.
6) Ökotsiidi juhtumist ei saa raha eest tagasi osta, et olukord "kiirelt taastada".
7) Elav ja toimiv loodus inspireerib inimesi rohkem kui sa eeldad. Ära võta kõikke "kisava massi" standardi järgi.

Reply
Reinkort
3/7/2018 09:12:53 am

Tere Indrek!
Ma ei ole saanud asjasse süveneda, sest pole tehnoloogilist skeemi näinud peale ilusa joonise internetis. Tundub, et olete sellega rohkem kursis, siis küsin:
Kustkohast võetakse puhast vett jõest ja kuhu lastakse puhastatud tehnoloogiline jääkvesi jõkke?

Reply
Tõnu Möls
4/19/2018 07:07:37 am

Matemaatikuna olen aastakümneid Peipsi tippspetsialistidega koostööd teinud. Uurimistulemusi oleme publitseerinud paljudes tunnustatud teadusajakirjades ja Peipsi monograafiates. Sellest sain ka julguse siin sõna võtta. Juhin tähelepanu kolmele punktile, mis panevad muretsema.
1. Peipsi on Euroopa suuruselt neljas mageveekogu, ja selle väärtus aina suureneb maailma ähvardava magevee nappuse taustal. Nagu näitavad minu ja dr. Külli Kanguri juhendatud Olga Tammeorgi maailmas tuntuks saanud artiklid ja doktoritöö, halvendab setetesse salvestuv fosfor veel kaua aega saastunud järve vee kvaliteeti ning selle vastu on raske või isegi võimatu võidelda.
2. Peipsi on põhiliselt Eesti ja Vene riigi ühisomand. Kuigi Vene poolelt reostab järve Pihkvat läbiv Velikaja jõgi, ei ole minu arust eetiline meie poolt jätta naaberriiki informeerimata, et võime hakata ka omalt poolt Peipsi koormust täiendavalt suurendama.
3, Tehasest väljuv jahutusvesi tõstab vee temperatuuri, kuid on teada, et temperatuur on mitmele kalaliigile oluline ja võib märgatavalt muuta kalakoosluste struktuuri. Näiteks külmaveelise rääbise arvukuse langus (mida on juba selgelt näidatud), mõjub paljude kalade "toidulauale" ning kaasnevat kalakoosluse muutust ja ka võõrliikide invasiooni ei ole lihtne prognoosida.

Austusega, Tõnu Möls




Leave a Reply.


    Disclaimer.

    0. Kõik minu blogis avaldatud tekstid on Copyleft tingimuste kohaselt vabalt kasutatavad teosed.
    1. Tere tulemast minu blogisse. See on minu isiklik inforuum, kus ma väljendan oma mõtteid tsenseerimata kujul, ilma kõõritamata poliitilise korrektsuse suunas.
    Kui kedagi mu mõtted või sõnad riivavad -- palun ette vabandust. Aga selline ma kord juba olen.
    2. Ma tervitan igasuguseid kommentaare nii allkirjastatult kui anonüümselt, nii sõbralikke kui kriitilisi ja lausa vaenulikke, ainus kriteerium on sisukus.
    3. Ma ei premodereeri kommentaare (samas ei vastuta selle eest, kui need minust sõltumatul põhjusel ei ilmu).

    4. Kommentaarid, mis ainult kaasa kiidavad või sisutult sõimavad, ma lihtsalt eemaldan. Tegu on minu isikliku ruumiga, mille eest vastutan nii moraalselt kui juriidiliselt.
    5. Samuti kustutan kommentaarid, mis sisaldavad reklaami või sisutuid linke.
    6. Igale kommentaarile ma ajapuudusel vastata ei saa.


    Autor

    Mihhail Lotman,
    ζῷον πολιτικόν

    RSS Feed

    Arhiiv

    February 2023
    December 2022
    June 2022
    March 2022
    February 2022
    January 2022
    September 2020
    August 2020
    July 2020
    June 2020
    May 2020
    January 2020
    December 2019
    November 2019
    September 2019
    August 2019
    July 2019
    June 2019
    May 2019
    April 2019
    March 2019
    February 2019
    January 2019
    December 2018
    November 2018
    October 2018
    September 2018
    August 2018
    June 2018
    May 2018
    April 2018
    March 2018
    February 2018
    January 2018
    December 2017
    October 2017
    August 2017
    July 2017
    June 2017
    May 2017
    April 2017
    March 2017
    February 2017
    January 2017
    December 2016
    November 2016
    October 2016
    September 2016
    August 2016
    April 2016
    March 2016
    February 2016
    January 2016
    December 2015
    November 2015
    October 2015
    September 2015
    July 2015
    June 2015
    May 2015
    April 2015
    March 2015
    February 2015
    January 2015
    December 2014
    November 2014
    October 2014
    September 2014
    August 2014
    July 2014
    June 2014
    May 2014
    April 2014
    March 2014
    February 2014
    January 2014
    December 2013
    November 2013
    October 2013
    September 2013
    August 2013
    June 2013
    May 2013
    April 2013
    March 2013
    February 2013
    December 2012
    November 2012
    October 2012
    September 2012
    June 2012
    May 2012
    April 2012
    February 2012
    January 2012
    December 2011
    October 2011
    September 2011
    August 2011
    July 2011
    June 2011
    May 2011
    April 2011
    March 2011
    February 2011
    December 2010
    October 2010
    September 2010
    August 2010


    Rubriigid

    All
    Eesti ühiskond
    Eesti ühiskond
    Eesti ühiskond
    Eetika
    Eetika; Religioon
    Film
    Filoloogia
    In Memoriam
    Irl
    Jalgpall
    Kangelaseepos
    Keskkond
    Kgb
    Konverentsid
    Kultuurisemiootika
    Kunst
    Lähis-Ida
    Lollus
    Luule
    Muusika
    Pagulased
    Poliitika
    Puust Ja Punaselt
    Raamatud
    Reisid
    Seks
    Semiootiku Vaatevinklist
    Tähtpäevad
    Terror
    Ühiskond
    Ühiskond
    Valimised
    Välispoliitika
    Vandenõuteooriad
    Värsiteadus
    Värsiteadus
    Venemaa

Copyleft (ɔ) by Mihhail Lotman