Käisime Peterburis presenteerimas Непредсказуемые механизмы культуры, Tallinna Ülikooli uue kirjastuse üllitist. Esinesime Puškini majas (TA vene kirjanduse instituut) ja Peterburi Euroopa Ülikoolis, kellega sõlmisime ka koostööleppe. Esinesin lühikeste sõnavõttudega, aga ülikoolis ka täismahulise loenguga; et kuulajaid veidi provotseerida, panin pealkirjaks "Kas Peterburi on olemas." See oli linnasemiootika põhimõtte populaarne esitamine, illustratsiooniks Vene pealinnade ja Venemaa valitsejate lugu. Teatud mõttes on Peterburi vene kultuuris rohkem olemas kui Moskva. On olemas spetsiifiline Peterburi tekst (Vladimir Toporovi termin), Peterburi müüt ja genius loci. See on rajatud opositsiooni loodus vs kultuur neutraliseerimisele: Peterburi on korraga maksimaalne kultuur, mis võidutseb looduse üle (linn on rajatud võimatule kohale, soole, ja demonstreerib tahte võitu mateeria üle), ja maksimaalne stiihia. Loodus võtab tsivilisatsioonilt revanši (Peterburi üleujutuste teema). Teiseks opositsiooniks on suur vs väike nii ruumilises kui ka sotsiaalses dimensioonis (Vaskratsanik jne, aga ka Gogoli "Nina", kus nina eraldub oma kandjast ja on ühelt poolt väike osa kehast, teiselt poolt aga on see suur nina ja seisab ametiredelil kõrgemal kui selle omanik). Edasi reaalne vs fantastiline: vene naturaalne koolkond võis sündida üksnes Peterburis, samas just Peterburi kohta öeldakse, et see on kõige fantastilisem linn (Gogol, Dostojevski) ning Andrei Belõi (romaan "Peterburi") püstitab esmakordselt radikaalse küsimuse: kas Peterburi on üleüldse olemas? Edasi müüt vs ajalugu, kusjuures müüt on selgelt võimsam: Peeter I loob linna tühjale kohale, kuid tegelikult on see seesama koht, kus enne Peterburi oli Ingerimaa pealinn Nyen. Sellega on seotud ka valitsejate ja teisikute motiiv. Peterburi ametlik looja on Peeter, aga on olemas ka varjatud, salajane looja (Andrei Belõi nimetab teda Lendavaks Hollandlaseks).
Valitsejate varjatud teisik ja impeeriumi varjatud pealinn on vene diskursuse konstandid, mis mõnikord materialiseeruvad üsna huvitaval kombel. Tõin kaks näidet: kõigepealt Ivan Julm ja Opritšnina, kus tsaar jättis pealinna maha ja rändas alguses kõikidele teadmata kohale, loobus kõikidest tiitlitest ja pani Vene troonile kuningaks Simeon I Bekbulatovitši, kelle ta Opritšnina lõpus detroneeris. Teiseks näiteks tõin aga praegu Venemaad valitseva duumviraadi. Asja teeb eriti pikantseks seik, et Ivan IV tegi Opritšnina pealinnaks Aleksandrovi küla, praegu Venemaad valitsev erakond Jedinaja Rossija tegi otsuse duumviraadi kehtestamiseks Aleksandrovi linnas.
Valitsejate varjatud teisik ja impeeriumi varjatud pealinn on vene diskursuse konstandid, mis mõnikord materialiseeruvad üsna huvitaval kombel. Tõin kaks näidet: kõigepealt Ivan Julm ja Opritšnina, kus tsaar jättis pealinna maha ja rändas alguses kõikidele teadmata kohale, loobus kõikidest tiitlitest ja pani Vene troonile kuningaks Simeon I Bekbulatovitši, kelle ta Opritšnina lõpus detroneeris. Teiseks näiteks tõin aga praegu Venemaad valitseva duumviraadi. Asja teeb eriti pikantseks seik, et Ivan IV tegi Opritšnina pealinnaks Aleksandrovi küla, praegu Venemaad valitsev erakond Jedinaja Rossija tegi otsuse duumviraadi kehtestamiseks Aleksandrovi linnas.
RSS Feed