MIHHAIL LOTMANI KODULEHEKÜLG
  • Blogi
  • Minust
  • CV
  • Publikatsioonid
  • Meedias
  • Galerii
  • Failid
  • KFT
  • Vaba Akadeemia

Jõest mereni

11/26/2023

6 Comments

 
Eesti meedias on tekkinud poleemika loosungi üle „From the river to the sea, Palestine will be free“. Arvamusi on kaks: 1) see on vihakõne, mis sisaldab üleskutset juutide tapmiseks ja kuulub sellisena  keelustamisele; 2) see ei ole vihakõne, vaid lihtsalt solidaarsusväljendus Palestiina rahvaga ja seda keelustada ei saa. ​
Minu seisukoht erineb mõlemast arvamusest: see on kindlasti vihakõne, aga keelata seda ei tohi.
​
Sõnavabadus pole asjata inimõiguste nimekirja eesotsas. Ilma sõnavabaduseta on teised inimõigused mõttetud ja isegi võimatud. Vihakõne on sõnavabaduse proovikivi. Sõnavabadus on põhiõigus, aga mitte ainus inimõigus. Sellegipoolest tuleb ülimalt ettevaatlikult suhtuda kõikidesse sõnavabaduse riivetesse. Mulle meeldib USA lähenemine, kus sõnavabadus on kaitstud põhiseaduse esimene parandusega. Toon näite. Kui ma 1996. aastal New Yorgis viibisin, kaunistas mitme raamatupoodi vitriini ja sealseid uudiskirjanduse lette raamat pealkirjaga „Rush Limbaugh on suur paks idioot“, milles vasakpoolne ajakirjanik ja poliitik Al Franken ei hoia ennast vastuolulist konservatiivset arvamusliidrit iseloomustades tagasi. 
Picture
Kaanel on Frankeni, mitte Linbaugh
Kui see ei ole vihakõne, siis mis see on? Küsisin oma ameeriklasest sõbralt: kas see on OK? On küll, vastas ta, meil on sõnavabadus.

Olen aastakümneid seisnud Reformierakonna erinevate katsete eest sõnavabadust ühel või teisel moel piirata. Peale ideoloogiliste põhjuste peab arvestama pragmaatilistega: sellistel asjadel on tendents bumerangina tagasi lennata. Kui Venemaa Duuma võttis vastu vihakõnet karistava seaduse (paragrahv 282 artikkel Venemaa kriminaalkoodeksis), rõõmustasid liberaalid: nüüd hakatakse „fašiste“ karistama. Läks aga teisiti – karistama hakati neid ennast.

Niisiis, kõnealust loosungit minu arvates keelata ei tohi. Hoopis teine asi on aga see, mida loosung jõest mereni tähendab. Selle süütuse ja inimlikkuse tõestamiseks on kasutatud erisugust etümoloogitsevat häma. Pole aga tarvis sukelduda semantiliste peensustesse, vaid piisab kõige algelisemast kõneteo analüüsist. Oluline ei ole niivõrd sõnade tähendus, kuivõrd ütluse looja kavatsus, mida on sõnades väljendatud. Selle loosungi loojate kavatsus oli ja on ühemõtteline: Iisrael peab kaduma. Eriti markantne on asjaolu, et selle loosungiga tuldi välja pärast 7. oktoobrit, kui Hamas näitas tegudes eeskuju neile, kes veel ei teadnud või kõhelnud, milliste meetoditega tuleb maa juutidest vabastada.

Minu poolest võite ka edasi deklareerida, et jõest mereni saab Palestiina olema judenfrei, ärge aga imestage, kui teisse suhtutakse vastavalt. Sõnavabadus on 
kahesuunaline tee.
6 Comments
j
11/26/2023 02:02:23 pm

Peab ütlema, et ma pole viitsinud ühtegi jõest mereni kõnetegu üles otsida, samuti pole neid mulle õnneks või õnnetuseks ette sattunud, kuigi kõmu levib. Üldiselt ma eeldan, et antisemitism oma väljundi leiab niivõinaa ja ma ei tunne vajadust enda tuju selle jamaga rikkuda, kuigi põhimõtteliselt võiks ju olla huvitav vaadata, kes mingit endlösungit ajab ja kes lihtsalt solidaarsuses kogemata liiga kaugele läks. Sest me peame ka arvestama sellega, et sõltumata sellest, mida mõtles antud loosungiga selle autor, internetis sellesse keegi ei süvene ja sotsiaalmeedias toimub kõik esmasuse tasandil üheminutilises ajaraamis.

Aga näiteks küsimus anitsionismist ja näiteks antisionistlikust juudi kogukonnast pakub mulle huvi küll. Mõistes sionismi all siis Iisraelis valitsevat poliitikat, mille võib ilmselt kokku võtta nii, et järvest mereni peab Iisrael olema palestinenfrei... Kui vaadata kaardi pealt, kuidas 85% Palestiina territooriumi on aja jooksul palestiinlastest puhtaks tehtud, siis juba termodünaamika ütleb, et ruumala kokku surumisel temperatuur tõuseb. Kui vaadata konflikti ajalugu, siis Iisrael tapab kümme korda rohkem kui Palestiina, ja kui eeldada, et puud tuntakse viljast, siis mul tekib küsitavusi.

Olgu hea ja kurjaga nagu on, reaalsus on ilmselt selline et USA on sellel sajandil kiirelt nõrgenenud ja ühel hetkel ta ei jõua Iisraeli enam püsti hoida. Sel hetkel pühitakse see ilmselt merre, sest ta on Lähis-Idas endale ainult vaenlasi kogunud. Praegugi hoiavad kõiki naabreid tagasi võibolla ainult USA sõjalaevad, aga nad ei vaata rõõmsalt pealt seda, mis Gazas toimub. Ja ma pole kindel, et sel hetkel kui seal kõik ventikasse lendab, hakkab keegi vahet tegema, kes hääletas valimistel Likudi poolt või vastu...

Reply
Liis
11/26/2023 10:55:48 pm

Oot-oot, kellegi sõimamine pole kindlasti vihakõne/vaenukõne. Ennekõike "Vaenukõne ei lähtu indiviidi isikuomadustest, vaid kuulumisest teatud gruppi." Vihakõne on pigem see, kus õhutatakse mingit gruppi ründama, tagakiusama, hävitama, seega palestiinlaste-juutide loosungid võivad selle määratluse alla langeda, aga mingi suvalise avaliku elu tegelase halvustamine mitte.

Reply
AN
11/27/2023 12:37:28 am

Liis, tood hästi välja selliste seaduste valukoha. Nimelt võib raamatut võtta tõesti kui konkreetse isiku sõimu, samas ka vihakõnena grupi vastu, keda ta esindab.

Reply
Urmas Alas
11/30/2023 02:51:37 am

To the river from the sea'
Palestine will be (Jew) free.

Reply
Juri
12/16/2023 09:26:10 am

Noh, see kontseptsioon, et rääkida võib aga hakatakse vastavalt suhtuma, on ju ammuilma juba kasutusel. Egas Stalini ajal suu pruukimine ka ju otseselt keelatud ei olnud aga pärast tuli pahandusi. Peale lõugade lõksutamist hakati kehvasti suhtuma. Terve läänelik repressioonisüsteem baseerub kehval suhtumisel nii et ühiskond on hirmust hangunud kõlakojaks muutunud. Mis hukutab sellesama ühiskonna. Kui enne Ukraina sõda oleks veidi Kremli jutulindude vidinat kuulatud, oleks sõda ära jäänud ning maailmakord alles jäänud. Aga polnud meil üheski asutuses nii kangeid mehi, kes oleks Olgina trollide jutupunkte et siis puhast tõtt rääkinud. No ntx et Vene majandus ja ühiskond ja sõjavägi ei ole kokku varisemise äärel ning Vene tööstus on võimsam kui Nato oma. Iisraeli saaga on ju otseselt tingitud Ukrainast kus Nato demonstreeris oma täielikiu võimetust.

Reply
Tiit Kuuskmäe
12/27/2023 11:58:46 am

Kõik õige. Head mõtted!

Mõned täiendused ja tähelepanekud:

1. Ma ei ole jurist, mistõttu tasub natuke ettevaatlikult mõelda sellele, mida väidan, kuid siiski. Juriidiliselt eristatakse kellegi (tavaliselt mõne konkreetse isiku) halvustamist ja vihakõne. Need on eraldi paragrahvid eri seadustes (võlaõigusseadus vs karistusseadustik) ning nende suunitlus on mõnevõrra erinev. Ma ei hakka hetkel viiteid lisama, kuid huvi korral saab need välja otsida. Iseasi, et kuidas või kui palju need juriidilised nüansid jäävad sisuliselt eristatuks mingist teaduslikust distsipliinist vaadatuna (ja võib ilmneda, et tingimata nad liiga palju ei erine).

2. Ühelt poolt on kõneaktide teooria, Grice'i implikatuurid jms kõige asjakohasem lähenemine. Tehniline keerukus seisneb selles, kuidas näidata kõneleja eesmärki või intentsiooni. Esmapilgul võib see tunduda lihtne, kuid lähemalt vaadates ei ole tegemist tingimata triviaalse ülesandega. Kui vaidlus läheb juriidiliseks, siis peab väiteid suutma empiiriliselt tõestada. Praktikas tähendab see kõneaktide, kõnetegude ja implikatuuride puhul konteksti(de) kirjeldamist. Paraku kaasneb kontekstide kirjeldamisega mitmesuguseid tehnilisi keerukusi, millest kõige ilmsem (kuid on ka muid) on see, et kontekst on põhimõtteliselt lõputu, mis tekitab küsimuse, kuhu ja kuidas tõmmata piirid. Alternatiivselt võib vaadata formaalsemantilisemate lähenemiste poole, kuid et need ei ole käesoleva küsimuste ringiga seoses sellisel määral relevantsed, tuleb tuua appi mõned lihtsustused ja eeldused (nagu teaduses ikka).

Reply



Leave a Reply.


    Disclaimer.

    0. Kõik minu blogis avaldatud tekstid on Copyleft tingimuste kohaselt vabalt kasutatavad teosed.
    1. Tere tulemast minu blogisse. See on minu isiklik inforuum, kus ma väljendan oma mõtteid tsenseerimata kujul, ilma kõõritamata poliitilise korrektsuse suunas.
    Kui kedagi mu mõtted või sõnad riivavad -- palun ette vabandust. Aga selline ma kord juba olen.
    2. Ma tervitan igasuguseid kommentaare nii allkirjastatult kui anonüümselt, nii sõbralikke kui kriitilisi ja lausa vaenulikke, ainus kriteerium on sisukus.
    3. Ma ei premodereeri kommentaare (samas ei vastuta selle eest, kui need minust sõltumatul põhjusel ei ilmu).

    4. Kommentaarid, mis ainult kaasa kiidavad või sisutult sõimavad, ma lihtsalt eemaldan. Tegu on minu isikliku ruumiga, mille eest vastutan nii moraalselt kui juriidiliselt.
    5. Samuti kustutan kommentaarid, mis sisaldavad reklaami või sisutuid linke.
    6. Igale kommentaarile ma ajapuudusel vastata ei saa.


    Autor

    Mihhail Lotman,
    ζῷον πολιτικόν

    RSS Feed

    Arhiiv

    March 2024
    December 2023
    November 2023
    May 2023
    March 2023
    February 2023
    December 2022
    June 2022
    March 2022
    February 2022
    January 2022
    September 2020
    August 2020
    July 2020
    June 2020
    May 2020
    January 2020
    December 2019
    November 2019
    September 2019
    August 2019
    July 2019
    June 2019
    May 2019
    April 2019
    March 2019
    February 2019
    January 2019
    December 2018
    November 2018
    October 2018
    September 2018
    August 2018
    June 2018
    May 2018
    April 2018
    March 2018
    February 2018
    January 2018
    December 2017
    October 2017
    August 2017
    July 2017
    June 2017
    May 2017
    April 2017
    March 2017
    February 2017
    January 2017
    December 2016
    November 2016
    October 2016
    September 2016
    August 2016
    April 2016
    March 2016
    February 2016
    January 2016
    December 2015
    November 2015
    October 2015
    September 2015
    July 2015
    June 2015
    May 2015
    April 2015
    March 2015
    February 2015
    January 2015
    December 2014
    November 2014
    October 2014
    September 2014
    August 2014
    July 2014
    June 2014
    May 2014
    April 2014
    March 2014
    February 2014
    January 2014
    December 2013
    November 2013
    October 2013
    September 2013
    August 2013
    June 2013
    May 2013
    April 2013
    March 2013
    February 2013
    December 2012
    November 2012
    October 2012
    September 2012
    June 2012
    May 2012
    April 2012
    February 2012
    January 2012
    December 2011
    October 2011
    September 2011
    August 2011
    July 2011
    June 2011
    May 2011
    April 2011
    March 2011
    February 2011
    December 2010
    October 2010
    September 2010
    August 2010


    Rubriigid

    All
    Eesti ühiskond
    Eesti ühiskond
    Eesti ühiskond
    Eetika
    Eetika; Religioon
    Film
    Filoloogia
    In Memoriam
    Irl
    Jalgpall
    Kangelaseepos
    Keskkond
    Kgb
    Konverentsid
    Kultuurisemiootika
    Kunst
    Lähis-Ida
    Lollus
    Luule
    Muusika
    Pagulased
    Poliitika
    Puust Ja Punaselt
    Raamatud
    Reisid
    Seks
    Semiootiku Vaatevinklist
    Tähtpäevad
    Terror
    Ühiskond
    Ühiskond
    Valimised
    Välispoliitika
    Vandenõuteooriad
    Värsiteadus
    Värsiteadus
    Venemaa

Copyleft (ɔ) by Mihhail Lotman