Suurkogu on peetud, juhtorganid ja uus esimees valitud. Ehkki minu hääl kuulus Jaan Männikule, soovin Margus Tsahknale, meie uuele esimehele jõudu ja jaksu. Ma tänan Jaan Männikut vapra ja väärika kandideerimise eest ning ühinen tema sõnadega: "Ma leian, et kõik erakonna liikmed, mina kaasa arvatud, peame teda toetama ja talle jõudu soovima."
Oluline on taastada kodurahu erakonnas ja valijate usaldus. Ülesanded ei ole lihtsate killast. Olen valmis Margust aitama nii mõtete kui teoga. Üks oluline probleem meie erakonnas, millele ma olen korduvalt tähelepanu juhtunud, on nõrk sisedemokraatia. Minu meelest on demokraatlike mehhanismide kuritarvitamine, mis kahetsusväärselt leidis enne suurkogu aset (võib-olla ükskord kirjutan sellest pikemalt), nimelt nõrga sisedemokraatia tagajärg. Vaja on demokraatlike mehhanismide tugevdamist, mitte nõrgendamist. Rohkem otsedemokraatiat ja tegutsemist rohujuure tasandil, vähem skeemitsemist ja nomenklatuuri diktaati.
Mõned Margus Tsahkna viimase aja väljaütlemised teevad aga ettevaatlikuks. Pean siin silmas ettepanekuid vähendada erakonna juhatust poole võrra ja üle minna delegaatide süsteemile (tema enda sõnadega: "...suurkogul osalevad vaid piirkondadest valitud delegaadid. Nende suhe peaks olema selline, et soovijatel oleks valdavalt võimalik suurkogul osaleda, aga sellisel juhul arutab piirkond läbi, kes on siis need inimesed, kes lähevad neid esindama"). Need ettepanekud on ta saatnud ka ringkirjas erakonnale. Arvan, et see oleks liikumine vales suunas. Ühelt poolt tähendaks see (teisiti)mõtlejate väljafiltreerimist juba piirkonna tasandil, teiselt poolt aga ei vähendaks, vaid hoopis suurendaks manipuleerimiskiusatusi. Loodetavasti jäävad need rutakalt tehtud emotsionaalsed ettepanekud siiski rakendamata. Erakonna ees seisvaid keerulisi probleeme ei saa lahendada demokraatliku tsentralismi stiilis. Ma arvan, et kõik IRLi liikmed on võrdsed. Kuna meie erakonna liikmeskond ei ole nii suur, et ei mahuks suurkoguks saali ära, siis oleks kummaline hakata nende seast välja sõeluma eriti usaldusväärseid seltsimehi, kes on väärt oma piirkonda kongressil esindama.
Oluline on taastada kodurahu erakonnas ja valijate usaldus. Ülesanded ei ole lihtsate killast. Olen valmis Margust aitama nii mõtete kui teoga. Üks oluline probleem meie erakonnas, millele ma olen korduvalt tähelepanu juhtunud, on nõrk sisedemokraatia. Minu meelest on demokraatlike mehhanismide kuritarvitamine, mis kahetsusväärselt leidis enne suurkogu aset (võib-olla ükskord kirjutan sellest pikemalt), nimelt nõrga sisedemokraatia tagajärg. Vaja on demokraatlike mehhanismide tugevdamist, mitte nõrgendamist. Rohkem otsedemokraatiat ja tegutsemist rohujuure tasandil, vähem skeemitsemist ja nomenklatuuri diktaati.
Mõned Margus Tsahkna viimase aja väljaütlemised teevad aga ettevaatlikuks. Pean siin silmas ettepanekuid vähendada erakonna juhatust poole võrra ja üle minna delegaatide süsteemile (tema enda sõnadega: "...suurkogul osalevad vaid piirkondadest valitud delegaadid. Nende suhe peaks olema selline, et soovijatel oleks valdavalt võimalik suurkogul osaleda, aga sellisel juhul arutab piirkond läbi, kes on siis need inimesed, kes lähevad neid esindama"). Need ettepanekud on ta saatnud ka ringkirjas erakonnale. Arvan, et see oleks liikumine vales suunas. Ühelt poolt tähendaks see (teisiti)mõtlejate väljafiltreerimist juba piirkonna tasandil, teiselt poolt aga ei vähendaks, vaid hoopis suurendaks manipuleerimiskiusatusi. Loodetavasti jäävad need rutakalt tehtud emotsionaalsed ettepanekud siiski rakendamata. Erakonna ees seisvaid keerulisi probleeme ei saa lahendada demokraatliku tsentralismi stiilis. Ma arvan, et kõik IRLi liikmed on võrdsed. Kuna meie erakonna liikmeskond ei ole nii suur, et ei mahuks suurkoguks saali ära, siis oleks kummaline hakata nende seast välja sõeluma eriti usaldusväärseid seltsimehi, kes on väärt oma piirkonda kongressil esindama.
RSS Feed