Intervjuu EPL-le

4/16/2016

Nõustusin eile andma EPL-le EKRE teemadel intervjuu, kuid paraku ilmus see vähemalt paberlehes lühendatud kujul. Suurema osa leheküljest kattis minu portree ja hiigelsuurtes tähtedes mitte minu enda pandud pealkiri. Tulemuseks kärbitud intervjuu, eriti selle lõpuosa. Selle tagajärjel on rõhuasetused veidi nihkunud ja kirjutis on muutunud märksa agressiivsemaks, kui oleksin tahtnud. Kui oleks minu käest küsitud, mida intervjuust juhtlausega esile tõsta, oleksin valinud selle koha:

"Eesti erakonnad teevad praegu suure vea, kui nad püüavad EKRE-t naeruvääristada. Sellega solvavad nad paljusid inimesi. Ma tean mitmeid veendunud EKRE toetajaid, kes on täiesti normaalsed ja sümpaatsed inimesed. Need inimesed on siiralt mures Eesti tuleviku pärast ja osavad demagoogid on nad oma loosungitega ära lollitanud. Tegeleda tuleb mitte süüdistamise ja sildistamisega, vaid inimeste reaalsete muredega."

Siin on intervjuu täistekst (intervjueerija Urmas Jaagant EPL):

Milline on teie reaktsioon sellele, et Martin Helme sõnul ei kõlba Marina Kaljurand Eestile presidendiks, kuna ta on vene päritolu?
Ausalt öeldes ei olnud mul mingit reaktsiooni. Ma ei saa hästi aru neist, kes on väga solvunud, ega ka nendest, kes on väga suures entusiasmis. Probleem pole Helmes. Helmed on üsna haritud ja väga küünilised inimesed. Ühelt poolt nad kompavad ütlemise võimalusi, teiselt poolt ütlevad nad seda, mis nende meelest toob neile kasu. Küsimus pole selles, et ta seda ütles, vaid selles, et see tõepoolest toob kasu.

Aga miks see toob kasu?
Kui vaatame arenguid Euroopas, siis me näeme, et järjest tulevad uued erakonnad selliste vaadete ja loosungitega, mis veel kümmekond aastat tagasi oleksid olnud kui mitte võimatud, siis vähemalt väga piinlikud. Sellised erakonnad ja poliitikud oleksid kohe marginaliseeritud ja mitte tõsiselt võetud. Nüüd aga muutuvad nad järjest populaarsemaks ja n-ö salongikõlbulikuks. Ja asi ei ole vaid pagulastes. Pagulaskriis on protsessi katalüsaator, aga mitte põhjus. Probleem on traditsioonilise demokraatia kui mitte kriisiga, siis vähemalt selle haigusega. Võib tunduda paradoksaalne, aga selle kriisi põhjustas demokraatliku süsteemi võit ise. Niikaua kui see vastandus totalitaarsetele režiimidele Euroopas, oli liberaalse demokraatia atraktiivsus normaalsetele inimestele väljaspool kahtlust, ka Eestis. Vene okupatsiooni ajal tundsime kõik, et see režiim ei ole normaalne, vaid normaalne on see, mis on läänes. Siis küsimus, kas Eesti kuulub Euroopasse või on hoopis lähemal Venemaale, seda võisid öelda vaid provokaatorid või parteifunktsionäärid. Nüüd aga võib selliseid asju kuulda nende suust, kes nimetavad end Eesti patrioodiks.

Me näeme lainetusi Euroopa äärealadel, aga nagu ka tsunami puhul, tuleb impulss keskelt. Prantsusmaa ja Saksamaa. Kuid nendes riikides ja ühiskondades on mitme generatsiooni vältel välja töötatud ka üsna tugevad vastumehhanismid, demokraatia oskab seal end kaitsta. Ida-Euroopas ei ole selliseid mehhanisme ühiskonna tasemel välja töötatud. Meil on küll demokraatlik põhiseadus ja ka muu seadusandlus, kuid massiteadvus ei ole veel täiel määral selleni jõudnud. Ma lootsin, et Eestis vähemalt paar põlvkonda mäletavad Nõukogude okupatsiooni ja neil on olemas immuunsus. Selgus, et olin liiga optimistlik.

Kas on siin sama asi, et oleme harjunud vaatama lääne poole ja tahtnud nende liberaalset demokraatiat, nagu ütlesite, siis nüüd vaatame samamoodi ja võtame üle sedasama vastandumist?
Siiski on kindel, et Pegida jaoks Saksamaal on suur võit, kui jõutakse parlamenti. Pole mingit võimalust, et nad määraksid seal valitsust ja kantslerit. Ma ei hakka siin ajalukku süvenema, aga asi on demokraatlike institutsioonide sügavuses ja tugevuses. Eesti poliitiline süsteem ja erakonnad teevad praegu suure vea, kui nad püüavad EKRE-t naeruvääristada. Sellega solvavad nad paljusid inimesi. Ma tean mitmeid veendunud EKRE toetajaid, kes on täiesti normaalsed ja sümpaatsed inimesed. Need inimesed on siiralt mures Eesti tuleviku pärast ja osavad demagoogid on naad oma loosungitega ära lollitanud. Tegeleda tuleb mitte süüdistamise ja sildistamisega, vaid inimeste reaalsete muredega.

Erakonnad kasutavad valimistel ka ise vastandumist, Reformierakond muudkui hirmutab Savisaarega. See pole küll sama asi, aga vastandumist kasutavad ära ka teised, see on muutunud normaalseks.
Vastandamine on demokraatia alus. On võistlev õigussüsteem, kus ka süüdistataval on olemas kaitsja, konkureeriv poliitiline süsteem, kus erakonnad vastanduvad, see on normaalne. Küsimus on, millega ja kuidas vastandutakse. Kas mängitakse ratsionaalsetele argumentidele või hirmudele ja instinktidele. Viimased aga on enamasti tugevamad kui ratsionaalsed argumendid. Hirmunud inimene teeb tihti midagi, mis on talle kahjulik. Hirmunud inimene tihti ei saa arugi, et on hirmunud. Eesti ühiskonnas näen ma kasvavat hirmu. Ning hirmutamine EKRE-ga ei tee asja paremaks.

Mulle näib, et meie ühiskonnas sallitakse soo ja nahavärvi põhis vastandumist vähem kui rahvuste põhist vastandumist. Kui see nii on, siis miks?
See on huvitav mõte, pole sellele mõelnud. Ma ei ole kindel, et nii on. Paraku käivad kõik need foobiad koos.

Oma noomitusi Helmele nüüd jaganud nii president kui peaminister. Kas peaks sellistele sõnavõttudele üldse reageerima?
Kui inimene arvab, et tal on vaja reageerida, las ta teeb seda. Ajakirjandusel on siin ka roll. Helme või Jaak Madisson ütleb mingi täieliku jaburuse, siis ütleb ajakirjandus, et vaata kui vastik! Nurga taga välja öeldud idiootsus saab suure kõlapinna ja otsekohe tekivad sellele vastased ja sellele omakorda vastased. Mitte millestki sünnib suur sündmus.

Kuidas peaks või võiks sellisele ütlusele reageerida tavaline kodanik?
Ma ei saa tavakodanikule mingeid ettekirjutusi anda. Ma olen ka tavakodanik, mina muigasin. Arvasin, et vot veel üks asi sealt poolt välja öeldud, huvitav, mis on järgmine.

Pean seda silmas, et äkki inimesed lasevad end liiga kergelt puudutada mingitel asjadel?
Seda nimetatakse „Ärge toitke trolle!“ Helmed on tüüpilised trollid, aga ajakirjandus ja teised poliitikud toidavad neid. Kui rääkisite enne vastandumisest, et kunagi hirmutati Keskerakonnaga, nüüd EKRE-ga, siis ma tahan öelda, et Keskerakond on jätkuv ja otsene oht Eesti vabariigile, EKRE ei ole. EKRE-l ei ole mingit positiivset programmi. Kõik, mis seisab nende programmis on kas teiste ideede plagiaat, truismid või paraku lauslollus. Kõik nende originaallahendused on piinlikult rumalad, et mitte öelda naeruväärsed. Kuidas sellised inimesed tahavad riiki juhtida?

Ometi päris paljud käivad neid kuulamas.
Jaa, ütlen veelkord, nad mängivad instinktidele, ja instinktid on meil kõikidel olemas. Pealegi mitmed EKRE-lased on head jutumehed. See on muide palju laiem ja tõsisem probleem: arvatakse, et kes ilusti räägib, ongi hea poliitik (vaadake, kui palju näitlejaid ja diktoreid on Riigikogus).

Kas inimesed tõesti tahaksid karmimaid ja selgepiirilisi rahvusriike? Lõuna-Euroopas juba kerkivadki tarad, ihalus selliste reservaatide järgi tundub olemas olevat.
Ma olen täiesti seda meelt, et Eesti on ja peab jääma rahvusriigiks. Aga see ei tähenda riiki, kus diskrimineeritakse teisi rahvusi. Rahvusriik tähendab, et Eesti võtab kohustuse Eesti rahva säilimise ja arenemise eest, teiste rahvaste suhtes Eestil sellist kohustust ei ole. Samuti on Eestil kohustus säilitada ja arendada eesti keelt ja kultuuri, teiste keelte ja kultuuride suhtes sellist kohustust ei ole. Punkt. Sellistes arusaamades pole midagi ebademokraatlikku. See ei tähenda kuidagi, et teisi tuleb halvustada, diskrimineerida.

Kui meie konservatiivid räägivad, et Prantsusmaal on mingi multi-kulti, siis just ei ole. Seal on väga range nii keele- kui kultuuripoliitika. Proovigu sealne araabia kogukond nõuda, et nad saaksid mitte prantsuse, aga araabiakeelse riikliku kooliharidust. Eestis aga on täiesti olemas riiklik venekeelne koolisüsteem.
Eesti on väga salliv riik, mis püüab mõista ja abistada. See on võib-olla ka probleem. Tavaline olukord Euroopas on see, et riik on jäik, aga kodanikud on inimlikud ja südamlikud. Tulin just Šveitsist, seal on ka pagulastega probleem. Reaalne probleem, aga mitte virtuaalne nagu Eestis. Riik on võtnud jäiga seisukoha, aga kodanikud, kõik kirikud ja paljud MTÜ-d on pagulaste poolt. Lausanne’is oli iga kiriku juures pagulaste abistamise keskus. Meil on nagu vastupidi, riik on salliv ja pehme, aga see tekitab kodanikes vastureaktsioone.

Euroopa röövimine (härjaks muundunud Zeus viib Europe Mooramaale)

P.S. Vastuseks mõningatele kommentaaridele

Enamik kommentaatoreid kahjuks intervjuud ei lugenud, vaid arvustasid mitte minu pandud pealkirja. Sealt ka palju arusaamatusi. Ma ei ole kommenteerinud ei Kaljuranna väidetavat kandideerimist ega muud sellega seonduvat. Ma ei ole kasutanud väljendit "kadaka-aarialane", ehkki olen meelitatud, et mind aetakse presidendiga segamini.

Siiski, kuna paljusid huvitas, kuidas suhtuksin sellesse, kui araablane saaks Iisraeli presidendiks, võin kahetsusega öelda, et Iisraeli president ei lähe mulle üldse korda. Ma isegi ei tea praeguse Iisraeli presidendi nime. Ma olen Eesti kodanik ja mind huvitab poliitikas ennekõike see, mis on Eesti jaoks oluline. On tähtis, kes on Venemaa president, kes on meie naabrite presidendid, kes on Poola president, kes on meie Euroopa Liidu ja NATO liitlaste riigipead. Ning Eesti jaoks eriti oluline on see, kes on USA riigipea. Ka muud küsimused ei puuduta enamasti seda, mida oma intervjuus käsitlesin. Kui kellelgi jäi mingi sisuline küsimus kripeldama, võib selle blogi kommentaariumis esitada.

Veel teatati mulle, et Jürgen Ligi ei ole minu põhipointiga rahul (mul endal Facebooki kontot ei ole, mulle refereeriti). Ligi meelest peab EKREt nimelt naeruvääristama ja EKRE naeruvääristamatus on viga. Ma arvan, et see on põhimõtteline erinevus ministri ja minu positsiooni vahel. Minu eesmärk on probleemi analüüsida ja olukorda võimalikult tõhusalt parandada. Ligi puhul -- ja see pole ainus küsimus, kus seda näha -- on märgata pidevat eneseeksponeerimise soovi teiste arvelt. Muidugi, EKRE taustal ei ole raske ennast näidata intellektuaalse ja teravmeelsena, kuid selline ärapanemine tekitab ühiskonnas veel suuremat kibestumist ja lõppkokkuvõttes saab sellest kasu nimelt EKRE.

52 Comments

ckrabat link

4/17/2016 01:45:02 am

"Enamik kommentaatoreid kahjuks intervjuud ei lugenud, vaid arvustasid mitte minu pandud pealkirja. "
Jällegi tuleneb see äraspidisest meediapoliitikast, mis tekitab miskommunikatsiooni - kommenteeritakse pealkirju mitte lugusid. Hoopis kommenteerimine peaks olema tasuline, mis tõstaks nii kommentaaride kvaliteeti kui tooks väljaandele rohkem kasumit. Aga kuna see lugu oli paljude jaoks pilve all, siis tegin pattu ja kommenteerisin selle mõningaid punkte siin:
https://personainfieri.wordpress.com/2016/04/15/konservatiivne-revolutsioon-kohalikul-poliitikamaastikul-libertaarse-maailmavaate-perspektiividest-eestis-iii/

"Pagulaskriis on protsessi katalüsaator, aga mitte põhjus."

Kindlasti olen nõus sellega, et pagulaskriis on katalüsaator, aga mitte põhjus. Kui poleks pagulasi, oleks leitud mõni teine põhjus, aga see, kuidas ühiskond, kes kardab vene tanke, on Venemaa propagandast tugevasti mõjutatud ja sellega kergesti manipuleeritav, väärib fenomenoloogilist tähelepanu küll. Probleemiks on kujunenud ka see, et probleemi ja selle tõsidust pikka aega ignoreeriti ja lasti Mart Kadastiku vaimul EKRE fanaatilist pooldajaskonda rahulikult toota, kuna poliitikud tabasid ära nagu meediagi, et loll on nende leib ja hirmu ning viha õhutamine toob neile hääli juurde.

"Küsimust, kas Eesti kuulub Euroopasse või on hoopis lähemal Venemaale, võisid esitada vaid provokaatorid või parteifunktsionäärid. Nüüd aga võib selliseid asju kuulda nende suust, kes nimetavad end Eesti patrioodiks."

Jällegi võib nõustuda. Niikaua, kui Lääne ühiskond oli kättesaamatu muinasmaa raudse eesriide taga, tekitas see võimendatud kuvandi, utoopia, sest siis kui kõik see demokraatia ja vabadus tegelikult koju kätte tuli, tulid ka sealsed probleemid ja tekitas pettumise kaua unistatud vabaduses. Ühtäkki tundus Puur väga turvalise kohana, kuhu oleks tahtnud peituda ning ümbritseda raudbetoonist ja jääkarudest siseturukaitsega.

"Ma lootsin, et Eestis vähemalt paar põlvkonda mäletavad Nõukogude okupatsiooni ja neil on olemas immuunsus. Selgus, et olin liiga optimistlik."

Suur osa nendest, kes saatuse tahtel sattusid Läände, on valmis toodetud neukkuliidu numbritehastes. Neile on vabadus programmiliselt vastunäidustatud.

"Tegeleda tuleb mitte süüdistamise ja sildistamisega, vaid inimeste reaalsete muredega."

Nõus, kuid võitlema ei pea nende inimestega, vaid neid hullutanud ideoloogiaga. Seda ei saa vältida lihtsalt ignoreerimisega ja enesesugestsiooniga, et Juku pea ei ole kandiline.

"Kõik, mis seisab nende programmis, on kas teiste ideede plagiaat, truismid või paraku lauslollus. Kõik nende originaallahendused on piinlikud. Kuidas tahavad sellised inimesed riiki juhtida?"

See, mida Te räägite EKRE kohta, kehtis nt Saksamaa natsionaalsotsialistide kohta, ometi nad tulid, nägid ja võitsid.

"Meil on nagu vastupidi, riik on salliv ja pehme, aga see tekitab kodanikes vastureaktsiooni."

Huvitav mõte, riik ise on liberaalne, seepärast tema kodanike seas domineerivad neukku- ja natsimeeleolud. Mingil määral töötab samasugune mehhanism Ameerika Ühendriikides, kus liberaalne riik seisab vastamisi konservatiivsete kodanikega (Trump, Cruz ja nende sõbrad). Samas on USAs liberaalide hääl tugevamini kuulda ja neid ei ole nii lihtne peksta – seda võib nimetada ka mitmekesiduseks.

„Küsimus on, millega ja kuidas vastandutakse. Kas mängitakse ratsionaalsetele argumentidele või hirmudele ja instinktidele. Viimased aga on enamasti tugevamad kui ratsionaalsed argumendid. Hirmunud inimene teeb tihti midagi, mis on talle kahjulik. Eesti ühiskonnas näen ma kasvavat hirmu. Ning EKRE-ga hirmutamine ei tee asja paremaks.”

Vastandumine ei saa olla ühesuunaline tänav, kus EKREl lastakse vabalt laamendada kuni võiduka lõpuni ja pärast võime nukralt tõdeda, et tahtsime parimat, läks nagu alati. Põhimõtteliselt kasutab EKRE samu vahendeid, mida nt Islamiriik, sest totaalse meedia kaasabil on igasugune äärmuslus kergesti müüdav, aga vaikimisi eeldatakse, et vabadusi väärtustavad liberaalid end kaitsma ei hakka – see on väärastunud arusaam sallivusest. Ma kordan üle, et mina nt ei võitle pagulaste poolt (mis on ekretiinide poolt vägivaldselt pealesurutud narratiiv), aga murjanipaanika vastu.

4/17/2016 10:31:34 am

Totaalne meedia. PM, 16. aprill 2016. Air France alistus islamile.

4/18/2016 12:14:15 pm

Olen nõus peaaegu kõigega, v.a võrdlusega islamiriigiga ja DAPi ning NSDAPiga. Kui need võrdlused oleksid põhjendatud, siis jääks üle vaid relvastatud võitlus või vähemalt piirata EKRE tegevust administratiivvahenditega. Õnneks pole need lahendused päevakorras. Nii, et jääbki üle vaid inimestega rääkida lootuses, et ükskord pääsevad ratsionaalsed argumendid mõjule.

Kaudselt tõestavad seda reageeringud minu intervjuule EPLi kommentaariumis. Kirjutised, mis sõimavad, naeruvääristavad või teevad EKREt maha, ei tekita nii tormilist reaktsiooni EKRE poolt kui minu üleskutse neid mõista. Nii et mõistmine tundub olevat hell koht.

EP, EŠ

4/17/2016 03:09:21 am

Küüniline on muidugi mõista hoopis see hüsteeria, mille ekre poliitilised konkurendid ja tasakaalustatud meedia (sh avalik-õiguslik ERR! Jajah, see vist ongi see demokraatia kaitsemehanism, millest professor Lotman rääkis.) kalkuleeriv-kaalutletult (taaskord) valla on päästnud üheainsa eesmärgiga - lootuses, et ehk õnnestub viimaks ometi konkurendi populaarsust alla kiskuda või siis vähemalt edasisele tõusule piir panna.

Ja ka auväärt professor ruttas ilmselgelt räpase ja küünilise šõu manu oma "ekspertiisiga" lehvitama. Arvan, et autundega inimene peaks sedasorti kampaaniatest hoopis eemale hoidma, käsi mitte määrima. Äärmisel juhul kommenteerima distantsilt kusagilt oma blogist või muust säärasest kohast. Igatahes mitte targutama meediakanalis, mis on antud afääris end üheselt positsioneerinud küünilise poliitilise võitluse tööriistana.

Kuid, jah, teisest küljest ei maksa professorit ka üle hinnata - eks ole ju temagi osake sellest tervikuna (kastina) läbikukkunud "eliidist", mis meid 25 aasta jooksul sinna on juhtinud, kus praegu oleme. Eks ole ka professor kaassüüdlane selles, et EV "neljas võim" on AD2016 mandunud poliitsulleriks (milline asjaolu meid võimaliku kompromissi saavutamise asemel paraku aina sügavamale sohu viib), mida lisaks asjasthuvitatutele toidavad ka kõik need "konservatiividest" eliidiosised, kes edevusest nõustuvad intervjuusid andma ja pärast imestavad, et vaat muudeti nii ja lühendati naa. Haa-haa-haa!

Ei ole Eestis demokraatia kriisi või haigust. Eestis on eliidi kriis või haigus. Saamahimu ja välismaiste võimukeskuste poolt korrumpeeritud moraalitu eliidi kriis. Eliidi kriisita oleks "murjanipaanika" ja muud sellised nähtused minimaalsed ja jääks marginaalide pärusmaaks. Just vastuseis "Euroopa" ees alaväärsuskompleksi põdevale, välismaiste võimukeskuste huvide eest näiliselt või tõeliselt võitlevale silmakirjalikule ja vargamentaliteediga (heitkem pilk Toompeale!) eliidile on see, mis ekre populaarsust tegelikult toidab. Nimetagem seda ka kibestumiseks. Ja professor Lotmanil oli siinkohal õigus kui hoiatas nähtuse naeruvääristamise eest. Jah, praegu on võimu ja meedia toel turvaline seda teha. Aga kui saabuvad suuremad raputused, mis kaardid segi löövad? On see siis ikka kindel, et libdem-muinasjutt on õnneliku lõpuga? Eks vaatame....

EP, EŠ

4/17/2016 10:16:57 pm

Mnjah, Toomas Haugi kirjutis blogis Huikajad ja Veiko Vihuri oma objektiivis (18.04) on tunduvalt asjakohasemad kui auväärt professori poolpugejalik intervjuu. Miskit pole teha.

4/18/2016 12:14:52 pm

Saite vähemalt oma emotsioonid välja valada. Loodetavasti hakkas kergem.

EP, EŠ

4/18/2016 01:01:20 pm

Lubage tänada Teie postituse eest. Suuremeelsuseavaldusi pole kunagi liiga palju. [Aga nüüd siiski lahkun sellest võõrast kloostrist, kuhu ülbelt sisse olen trüginud.]

Jüri

4/17/2016 03:58:28 am

Saksamaal ja Lääne Euroopas pole demokraatia sugugi kindlalt kaitstud. Sealsed jõustruktuurid võivad küll netikommentaatoreid kimbutada aga kui ikka on vaja rahvamasse pihta tulistama hakata, siis löövad nad vedelaks.

Sellepärast tuuaksegi kiirislamiseerimise korras sisse lahingutes karastunud noori mehi et keegi teine ei taha demokraatia kaitseks kätt tõsta. Keskmisel Euroopa jõustruktuuri esindaja peade maha nüsimisega hakkama ei saa ja nii on demokraatia täiesti kaitsetu.

Kui üldse kaitstud demokraatiast rääkida, siis hetkel vist on Põhja Korea ainus, kus demokraatia, sõnavabadus ja liberaalsed väärtused otseselt tule all ei ole.

Juhani

4/17/2016 04:06:48 am

Minu jaoks on trollide mitte toitmisest olulisem küsimus ajakirjaniku tööstiil.
Kuulan autos Eesti ja Soome raadiot. Eesti uudised või saated on häirivad. Räägitakse isikutest, tsiteeritakse ministrite arvamust, mängitakse emotsioonidel, jääb mulje, et ajakirjanikud ei suuda ega soovi.

Ajakirjaniku tegevus: "hiigelsuurtes tähtedes mitte minu enda pandud pealkiri. ... rõhuasetused on veidi nihkunud ja kirjutis on muutunud märksa agressiivsemaks..."
Mõõdetav tulemus: "Enamik kommentaatoreid kahjuks intervjuud ei lugenud, vaid arvustasid mitte minu pandud pealkirja."

Ma ei ole ajakirjanik ja ei tea selle töö detaile. Mulle on jäänud mulje, et ajakirjanikega suhtlevaid kommunikatsioonispetsialiste on rohkem, kui ajakirjanikke, nad on paremini tasustatud.

Olen näinud Bezmenovi intervjuud, see on paranoiline, üle pingutatud, minu hinnangul vale ja siiski väga huvitav. Minule jättis see intervjuu mulje intelligentsest, kuid kgb haridusega inimesest. Leidsin https://www.youtube.com/watch?v=qlpODYhnPEo
või http://uselessdissident.blogspot.com.ee/2008/11/interview-with-yuri-bezmenov-part-three.html
lõik, kus räägitakse demoralization. Video on parem.

Ma ei mäleta 2007a märts-aprill tunnet, et ajakirjanikud ei saa enam ise rattas olemisest aru, võimalik, et ma olen muutunud. See oli umbes 15-16a peale EV üleminekuperioodi.

Ehk, kas me suudame mõtelda teisiti või vähemalt saada aru, et mõtlemine on piiratud? "Hirmunud inimene tihti ei saa arugi, et on hirmunud."
Kas hirm on ainukene emotsioon?

Üritasin kunagisele klassiõele rääkida, et lisaks uue liisinguauto värvile on oluline ka näiteks auto heliisolatsioon ja mass ning vana auto võib praktikas osutuda tunduvalt mugavamaks, turvalisemaks; vastuseks tuli, uue auto ostmine ongi emotsionaalne tegevus. Ma sain aru, et uute autode müük on endertainment, nagu kasiinost saadav laks. Sõbrad FB-s aitasid sassi keeramisele kaasa, kiitsid värvivalikut ja et on tore auto jne. Ma üritasin inimest õrnalt deprogram, pakkuda võimalust, ei õnnestunud. FB on reklaami keskkond, kus kaup on kasutaja, emotsioonid on like. See on süsteem, mis mõõdab täpselt inimeste käitumist ja nagu ütles V.Kukk ettekandes, õpetamine on mõõtmine.

4/18/2016 12:19:21 pm

Kõigepealt lubage tänada selle postituse eest. Siiski tuleb ka ajakirjandusest aru saada. Neil on väga vaja lugejaid ja klikke ning rahulikud apellatiivses toonis informatiivsed kirjutised neid juurde ei too. Pealegi on kindlad reeglid lehekülje vormistamise kohta (milline peab olema pilt, milline pealkiri jne). Mulle need reeglid ei meeldi, aga ma pole ka lehe väljaandja. Ajakirjanik Urmas Jaagandi vastu pole mul aga mingeid pretensioone, ta tegi oma tööd siiralt ja heatahtlikult, kuid ajalehe "toiduahelas" ei ole reporter see, kellel on viimane sõna öelda.

Mis puudutab Bezmenovi intervjuud, siis ma ei arva, et ta on ülepingutatud või paranoiline. Ja ehkki tegu on kagebiidiga, ei saanud ta oma hariduse KGBst, vaid oli sinna hiljem värvatud. Neid praktikaid, millest ta rääkis juba ammu (Bezmenov suri 1993), on hiljem kirjeldanud ka teised KGB jooksikud ja ajakirjanikud, üsna hiljuti nt Vladimir Jakovlev. Temal ei ole KGB taust, ent kui ta õppis ajakirjandust, oli veel õppeaine ajakirjandus sõjaolukorras, kusjuures mitmed võtted, nagu Jakovlev kinnitab, töötati tegelikult välja Goebbelsi propagandaministeeriumis ja võeti hiljem NSVLs omaks. Ning ta väidab, et Venemaa praegune riigi poolt totaalselt kontrollitav ajakirjandus kasutab nimelt neid sõjaajakirjanduse meetodeid. Näiteid on veelgi, võib-olla ükskord tuleb mul sellest kirjutada.

Mis puudutab hirmu, siis muidugi pole see ainus emotsioon, kuid see on kõigist emotsioonidest tugevaim ja sügavaim. Paljud emotsioonid on inimspetsiifilised, teisi jagatakse primaatidega. On elusolendeid, kellel puuduvad üldse emotsioonid, aga kui mõnel liigil on vaid üks emotsioon, on see hirm; kõik muu ehitub selle peale.

PiretBCN

4/17/2016 04:08:42 am

"Eesti on väga salliv riik, mis püüab mõista ja abistada. See on võib-olla ka probleem. Tavaline olukord Euroopas on see, et riik on jäik, aga kodanikud on inimlikud ja südamlikud."
See on täpselt see, mille üle ma olen ise pikemat aega mõtisklenud. Eesti riik on riigina kole nadi. Teatavasti ei olnud Eesti Wabariigi ajal isegi nimede eestistamine kohustuslik. Seega on siiani palju saksakeelsete nimedega eestlasi. Muidugi igasugune saksakeelne nimi ei sobi. Mind ajas tohutult naerma Joachim Peiperi elulugu. Ta võttis endale pärast vanglast vabanemist ka kirjanikunime. See oli Rainer Buschmann. See kirjanikunimi mõjub kuidagi väga eestlaslikult.
Islandil ei tohi kodanikel enam olla perekonnanime. Kõik on kellegi pojad või tütred. Ainuke erand on Taani päritolu inimesed, kellel lubati ajaloolistel põhjustel perekonnanimest mitte loobuda.
Nägin Prantsusmaal (Põhja-Kataloonias) ühes külas ausammast Verduni lahingus hukkunutele. Meestel olid katalaanikeelsed perekonnanimed ja prantsuskeelsed (!) eesnimed. Ma olen nõus võtma mürki selle peale, et enne surma ei osanud neist keegi katalaani keeles kirjutada. Rääkida küll.
Ka teadlaste seas oli ju vanasti keeleline "diskriminatsioon". René Descartes oli René Descartes oma sõprade ja tuttavate jaoks. Akadeemilises maailmas (ehk siis tööl) oli ta Renatus Cartesius. Selle "diskriminatsiooni" mõte oli ühtse kogukonna loomine.
Rääkisin Triestest pärit neiuga. Ta rääkis, kuidas ta Itaalia passi sai. Enne pandi ette range dokument, mis tuli allkirjastada. Ta pidi lubama, et ta ei taotle mitte kunagi Austria kodakondsust. Kui Eestis oleks endistele vaenlastele selline bürokraatlik tseremoonia, siis töötaks Delfi klikivabrik täistuuridel mitu kuud. Pole midagi öelda, Eesti on nadi ja õhuke riik.
Eesti "laissez faire" süsteemil on ainult üks eelis. Ta näitab väga selgelt, kes mitteeestlastest on Eesti sõber. Aga jah, olukorras, kus riik ei paku inimestele tugevaid pidepunkte, on kodanikel märgatavalt raskem käituda inimlikult ja südamlikult. Inimesed on lihtsalt segaduses. Mujal maailmas ei saa mitte kunagi juhtuda, et X riigi kodanik pöördub automaatselt teise X riigi kodaniku poole Y või Z keeles. Eestis juhtub seda tihti ja see on äärmiselt solvav ja alandav. Eesti Vabariik ei tohiks jagada kodakondsust inimestele, kes ei armasta eesti keelt. See on mingis mõttes lausa kuritegelik käitumine ning lõhub inimlikku ja südamlikku maailma.
p.s. Ma ei poolda nimede vägivaldset eestistamist. Jäägu Eestile see ajalooline omapära.

Jan

4/17/2016 10:03:46 am

Küünilised või mitte, aga Helmed on vähemalt keskmise poliitikuga võrreldes ülimalt erudeeritud ja intelligentsed. Ja ma tõesti usun, et nad on siiralt mures Eesti ühiskondlike arengute, sealhulgas demokraatia vaeguse pärast. Jah, mõned nende väljaütlemised pole ehk poliitkorrektsed, aga mingi vaenuõhutamisega EKRE küll ei tegele. Nad on lihtsalt ülimalt otsekohesed ja siirad. Erinevalt tavapärasest keerutamisest (konkreetset vastust kunagi ei saa!) ja n-ö teerullipoliitikast, mis lähtub kõigest muust kui huvigruppide tahtest. Arvan, et see ootus, et Eesti tõuseks esile avameelne ja asjadest otse ja avameelselt rääkiv poliitiline jõud, see ootus on juba mõnedki aastad olnud. Lihtsalt enam ei saa sellise lömitamisega (Brüsseli, Berliini, Washingtoni, kelle iganes ees, kellelt midagi parasjagu "saada" on) edasi minna. Seega, pigem mõjub EKRE tõeliselt värske tuulena ja ehk sunnib nii mõnegi elitarismi kalduva erakonna puhastuma.
Kindlasti ei taotle EKRE mingit suletud riiki. Vastupidi, erakond pooldab ju selgelt tugeva otsedemokraatiaga nn Šveitsi süsteemi. Kusjuures nii väikese riigi nagu Eesti puhul oleks ilmselt sarnane süsteem vägagi efektiivne. Reaalsuses on praegu keskmise inimese võimalus rääkida kaasa riigijuhtimises nullilähedane.

4/18/2016 12:22:17 pm

Teie jutus on mitu vastuolu, juba alates sellest, et pole oluline, kas Helmed on küünilised või mitte, nad on siiralt mures. Kuidas on siirus seotud küünilisusega? Ka edasises jutus on ennekõike tunda tugevat emotsiooni. Ma pean sellest lugu, kuid ei jaga seda.

maag

4/17/2016 11:57:43 am

See, et Helmed soovivad head, on väga ôige tähelepanek. Mis seostub ütlusega, et pôrgutee on sillutatud heade kavatsustega.
Ja teine hästi haakuv sôna siin on "lollus". Lollus kusjuures on objektiivne nähtus, meile kôigile omane, ja tôenäoliselt ka enamuse poolt kuritarvitatav.
Mul aga tekkis môte konkteetse teadmise ja teadmatuse kohta ja see on, mida nôukogude koolis nimetati "kodanikuôpetuseks" ja "ühiskonnateaduseks". Ma ei tea, kuidas seda täna nimetatakse, kuid noortele kindlasti ôpetatakse kaasaegset ühiskonna korraldust. Lisaks, poliitikutele kindlasti ka enesekehtestamistehnikaid jms. Minu pôlvkonnal vôib olla küllaltki keeruline selles orienteeruda. Me oleme pikalt elanud teadmises, et kuskil on üks instants, kes otsustab ja teeb, ja meie asi sellega kas rahul olla vôi siis vaikides ära kannatada. Sellisele pinnasele on suurepärane lubadusi külvata...
Konkreetsemalt - riik vôiks kultuurimajadele hoopis ühiskonnaôpetuse loenguid pakkuda, siis oleks ehk ka teiste noorte meeste külastustel, kes näiteks pagulastele majutust veenmas käivad, rohkem vôimalust, ja EKRE ei peaks üksinda edu tagajärgedele silma vaatama.

4/18/2016 12:24:17 pm

Ma poleks nii kindel, et Helmed soovivad head. Noorema Helme kohta ei julge midagi väita, kuid vanemat Helme tegevusi olen jälginud juba rohkem kui paarkümmend aastat ja mul on tema soovide osas teistsugune arvamus.
Ma ei arva, et ühiskonnaõpetuse loengud lahendaksid probleemi. EKREle tuleb au anda. Nad töötavad palju ja suhtlevad inimestega rohujuure tasandil, samas kui teised manitsevad rahvast kantslist. Või nagu siinkirjutaja: annavad intervjuusid ajalehtedele.

Kristjan Andre link

4/18/2016 12:51:45 am

Ma ei ole härra Lotmaniga seekord nõus. Mitte liberaalne demokraatia ei ole põhjustanud praegust olukorda, vaid demokraatia puudumine, so näitemäng demokraatiast, kus vali keda tahad, tulemus on ikka seesama. Heaks näiteks on Kreeka, kus EL koos Kreeka valitsusega sõitis demokraatiast teerulliga üle. Juncker ütles, et rahva demokraatlik tahe ei liiguta EL-i kokkuleppeid. Tööpuudus on muuseas Kreekas üle 20%i juba aastaid. Komisjon muudklui räägib, et kui edukas EL on. Ka Lotman ei oska seekord intellektuaalina peeglisse vaadata. Teda ei lpuuduta otseselt 100 000 töötut väikeriigis, kui valitsuse liikmed õnnitlevad teineteist kärbete läbiviimise puhul. Vaevalt, et tema perest keegi oli sunnitud kohvreid pakkima. Aga just need inimesed, kel pole avalikkuses suuremat sorti häält, on EKRE toetajad. Sest eliit ( poliitiline, majanduslik ja kultuuriline) sõidab neist teerulliga üle. EKRE väljaütlemisi on peetud kohutavateks, aga kui Konjuktuuriinstuudi teadur ütles 100 000 töötu taustal, et las lähevad välismaale tööle need vaesed ja kui rikkad läheksid, siis oleks see probleem, siis olid kõik vait ja mitte keegi ei leidnud, et midagi valesti oleks. http://www.postimees.ee/624116/teadur-tootu-voorsile-minekus-pole-midagi-halba

Ka Lotman ei näinud, et banaanivabariiki promojale tuleks midagi vastu öelda. Ükski vasakpoolne ei iitsatanud, sest natsionalism on probleem ja Euroopa projekt teenib üllast eesmärki, lükkame need tuhanded inimesed tanki selle nimel. Igasugune reaktsioon puudus ka Vitsuri artiklile, kus viimane väitis, et püsib ainult valitsus, mida pangad usaldavad http://majandus24.postimees.ee/832294/vitsur-pusib-ainult-valitsus-keda-pangad-usaldavad

Mitte keegi ei saanud aru, et niimoodi küll demokraatia ei tööta.
Mina olen EKRE valija. Ma ei vali EKRE-t sellepärast, et neilt midagi suurt ootaksin, kuigi midagi ikka ootan ka. Nad on ainuke erakond, kes julgeb poliitkorrektsel ajastul pühale ja üllale EL-i ideele vastu hakata. Muuseas natsionalismis ja üldse rahvusriikides nähakse EL-i tasemel probleemi. ALDE juht on öelnud, et Euroopa Ühendriigid tuleb moodustada, et euro raha säiliks ja Euroopa oleks arvestatav majanduslik jõud Euroopas. Euro raha suhtes on tal kindlasti õigus. Kahjuks Lotmanini see jutt ei jõua. Olin härra Lotmaniga mõned aastad tagasi isegi põgusas privaatkirjavahetuses, kus pakkusin talle lugeda ühte materjali ja väitsin, et euro on vigaselt loodud raha. Härra Lotman teatas, et ta ei saa millestki aru minu poolt pakutud materjalis. Ilmselt pidas mind vilega vennaks, kes kõiki valgustada püüab. https://money4nothingchicks4free.wordpress.com/mmt-teooria/seitse-surmavalt-suutut-valet-majanduspoliitikas-1-osa/
Ma ei väida, et EKRE või teised "paremäärmuslikud jõud" Euroopas taevamanna tooksid, aga nad tahavad seda monstrumit lammutada. Seda monstrumit, mida Lotman toetab, aga sellest aru ei saa ja mingit plaani temal ega ka erakonnal, kuhu ta kuulub, pole. Vasakpoolsetelt siis selline jutt: Euroopa vajab reforme. Neil ideed puuduvad, et milliseid reforme. Poliitikas on nii, et kes hakkama ei saa, need lüüakse minema. mainitud tendentsid pole iseloomulikud ainult Euroopale. Ameerikas on Trumpi toetuse taga natsionalism. Skaala on natsionalism internatsionalismi vastu. Rahvuslik demokraatia internatsionalistliku mittedemokraatia vastu, kus näiteks töökohad kaovad tänu NAFTA-le, aga poliitikud laiutavad käsi, me oleme sellistele rahvusvahelistele lepetele alla kirjutanud. IRL-i jaoks oli see väljakutse ja nad ei teadnud, mida sellises keskkonnas teha. Arvatavasti kaovad poliitiliselt maastikult varsti üldse.
Need on tõsised küsimused lähiaastatel poliitikas ja erakonnad, mis arvavad, et saavad neid ignoreerida, võivad mustata palju tahavad natsionaliste, aga see ei muuda palju.
Rääkida EKRE valijatest kui lollidest ja ärapetetutest on rumalus.

EP, EŠ

4/18/2016 10:05:26 am

Aastakene tagasi olin minagi EKRE naeruvääristajate hulgas; andsin hääle IRL-ile, tõsi küll - kõheldes. Täna ei näe EKRE-le alternatiivi, miskit pole teha. Ainuke jõud, mis võiks midagi muuta, piire tõmmata. Ei ole samuti naiivne, ei arva, et EKRE toob õnne õuele. Olen üsna skeptiline nii mitmegi sealse juhtfiguuri suhtes. Aga kui EKRE peaks kaduma, siis ei seisa "poliitkorrektse" režiimi kehtestamise ees enam midagi (force majeurele ei saa lootma jääda).

Sest kogemus on näidanud, et nähtus nimega IRL kujutab paraku endast "süsteemset konservatiivsust", "taskukonservatiive". Umbes nagu suure idanaabri juures on "süsteemne opositsioon", "taskuopositsioon". IRL on näidanud end kehtestatava režiimi vabatahtlik-alandliku peksu- ja paipoisina - vastavalt poliitilisele situatsioonile, vastavalt vajadusele. Vahtisid mokk töllakil, kuda meedia kaaperdati, astumata sellele kuidagi vastu või püüdmata luua alternatiivi. Vahivad edasi vaikselt, väga ettevaatlikult sõnu valides, et kaaperdatud meedia jummala eest ei pahandaks, ei hakkaks sildikest külge kleepima. Veelgi enam - nad teevad faktiliselt nendevaenuliku meediaga pugejalikku koostööd, kui vaid armulikult võimalus antakse. Toidavad trolli, toidavad oma vaenlast. Millist lootust saab panna sellistele inimestele?

M-s

4/18/2016 07:51:22 pm

Jutt süsteemsetest taskukonservatiividest tõi pähe võrdluse USA kauaaegse konservatiivse esiintellektuaali ja National Review asutaja William Buckleyga. Peavoolu poolt ametlikult tunnustatud konservatiiv, kes aja jooksul oma ajakirjast (ja konservatiivsest liikumisest) kõik liberaale häirivad teravused maine huvides maha viilis. Vasakpoolse eliidi süüdistuste vältimine muutub olulisemaks, kui oma põhimõtete ja seisukohtade kaitsmine.

Buckley kohta nt http://www.vdare.com/articles/buckleyism-the-harmless-persuasion

Selline mäng kohtuniku vastu on eitusfaasis liberalism. Hetkel on platsil IRL, sooja teeb Vabaerakond.

4/18/2016 12:35:19 pm

Mäletan küll meie kirjavahetust, miks ei mäleta. Ma ei väitnud, et ei saanud Teie kirjutisest aru, vaid vastupidi, et sain aru ja olen sarnaseid asju lugenud. Olen ka lugenud Teie sõnavõtte. Teine asi on see, et ma ei ole Teiega nõus ning Teie pakutud mudeli sisseviimine liidaks fiskaalselt EL riigid palju tihedamalt, kui see on praegu (nagu nt osariigid USAs). Mina aga olen veendunud EL föderaliseerumise vastane ega pea föderaalreservi mudelit jätkusuutlikuks. Niisiis näen Teie vaadetes olulist vastuolu: ühelt poolt tahate EL lagundada ja näete EKREs sellist jõudu, kes seda suudab, teisalt ei klapi sellega Teie ideed eurost. Vastuolulised on Teie vaated demokraatiale ja rahvuslusele. Igal juhul Trumpis on väga raske näha eeskuju Euroopa rahvuslastele. Te kirjutate, et Trump on natsionalist. Huvitav, mis rahvuse natsionalist ta on?

Kristjan Andre link

4/18/2016 11:54:05 pm

Mina ei toeta föderalismi härra Lotman. Kui rääkisin eurost ja selle võimalikust jätkumisest, siis pidasin silmas tehnilist poolt. Just nii ühtse fiskaalliiduga oleks see tehniliselt jätkusuutlik. Aga föderalismi ei toeta enamus inimesi Euroopas, mitte ainult mina ja teie.

Praegune tuleb lammutada, kus siin vastuolu on? Muuseas me pole tänu sellele euro ühisrahale ikka veel kriisieelsel tasemel.

Ma vabandan, kui te niimoodi ei öelnud, minu mäletamist mööda ütlesite, aga see pole siin oluline üldse, teie kui isiku vastu ma kindlasti ei ole.

Kristjan Andre link

4/19/2016 01:17:55 am

"Te kirjutate, et Trump on natsionalist. Huvitav, mis rahvuse natsionalist ta on?"

Ameerika rahvuse :), teda toetavad internatsionalismi vastased. Kultuuriliselt on kindlasti olemas ameerika rahvus. Me ju räägime ka palestiina rahvusest, mis on kindlasti vähem rahvus kui ameerika rahvus (USA-d pean silmas konkreetselt). Igal juhul on poliitiliselt ebakorrektne öelda, et need on araablased Palestiina aladel.

Canuckidel näiteks on väga tugev rahvustunne ja identiteet, vanadel eurooplastel on seda ehk raske mõista.

to Kristjan

4/21/2016 11:29:54 am

Americans
From Wikipedia, the free encyclopedia

Americans are citizens of the United States of America. The country is home to people of many different national origins. As a result, most Americans do not equate their nationality with ethnicity, but with citizenship and allegiance. Although citizens make up the majority of Americans, non-citizen residents, dual citizens, and expatriates may also claim an American identity.

4/21/2016 12:42:44 pm

1. Te võite rääkida ükskõik mida, aga kui soovite "ühtset fiskaalliitu", tähendaks see tegelikult kõige hullemat föderalismi. Fiskaalliit nõuaks ka vastavaid seadusi ja laiade volitustega kontrollorganeid -- sellist föderaliseerumise taset El-s ei ole ja loodan, et ei tule.
2. Ameerika natsionalismist. Kas peate silmas Ameerika põlisrahvaste natsionalismi? Juhul kui, siis millist 300st põlisrahvast Te silmas peate? Või peate silmas hoopis Nation of Islami? Või hoopis koloniseerijate rahvuslust?

Ma saan aru, et Te peate silmas praeguseid ameeriklasi ja nemad tõepoolest kasutavad sõnaühendit American nation, mida võib tinglikult eesti keelde tõlkida rahvusena. Kuid selle rahvusega ei ole kunagi käinud koos määratlust 'natsionalism'. Ameerika rahvus on küll olemas, kuid Ameerika natsionalismi sellises tähenduses, nagu seda Euroopas tuntakse, ei ole, kuna see oleks silmnähtavalt mõttetu. Ja muide, Trump pole kunagi ennast natsionalistiks nimetanud. Tema kasutab sõna 'rahvus' tähenduses 'riiklus' ja kui ta lubab Ameerika taas suureks teha, siis seda nimetatakse mitte natsionalismiks, vaid šovinismiks.

Kristjan Andre link

5/1/2016 01:59:13 am

"Te võite rääkida ükskõik mida, aga kui soovite "ühtset fiskaalliitu", tähendaks see tegelikult kõige hullemat föderalismi."

Muidugi tähendaks. Kordan üle: euro rahana saaks olla pikaajaliselt jätkusuutlik ainult siis, kui oleks keskne fiskaalvõim, mis teostaks fiskaalseid transaktsioone, st fiskaalliitu koos föderalismiga või minupärast mingisuguse teise ismiga, kuid see oleks rahvusriikide suveräänsusest loobumine. Ainult nii saaks euro olla jätkusuutlik, kus ei oleks tasakaalutust liikmesriikide vahel ja olukorda, kus kõrge tööpuudus kestab aastakümneid jooksevkonto defitsiidiga riikides. Ameerikas olid samad probleemid lõuna ja põhja vahel. Asi päädis kodusõjaga ning föderalismiga,. Sellest ei saa üle ega ümber, et praegune rahandusliit pole poliitiliselt jätkusuutlik. Kui Lotman ütleb, et Euroopa vajab reforme, rohkem on solidaarsust vaja vms, siis ta ühes pundis nende soovmõtlejatega, kelledest kubisevad meie võimukoridorid ja mitte ainult võimukoridorid. Kui me föderalismi ei taha, siis tuleb eurost loobuda. Valikud on tegelikult just sellised, vahepealne variant on Kreeka, lõpetame kasinuse ja oleme kooskõlas EL-i reeglitega või siis Varoufakise variant, et demokratiseerime Euroopa ja see tähendab tema jaoks, et ülejäänud liikmesriigid jäävadki kreekale raha andma või teeb seda mingisugune hüpoteetiline keskvalitsus. EKRE ja teised euroskeptikud on sellise tilulilutamise ja soovmõtlemise vastu. Neid jõude on vähe Euroopas, kes seda julgevad teha, enamasti saavad nad mingisuguse "halva" sildi külge, Ma muidugi ei väida, et noorema Helme sünavõtud ja väljaütlemised pole kohatud olnud.

"Ameerika natsionalismist. Kas peate silmas Ameerika põlisrahvaste natsionalismi? Juhul kui, siis millist 300st põlisrahvast Te silmas peate? Või peate silmas hoopis Nation of Islami? Või hoopis koloniseerijate rahvuslust?"

Ma juba vist kirjutasin sellest. Lotmani väide tundub olevat pahatahtlik. Enamus ajalehti USA-s räägin "national interest" ja "nationalism" USA-s. Selllises kontekstis rääkisin sellest ka mina.

"Lotmani koolkond" võiks USA ajakirjanduse ette võtta. :)

Indrek Särg

4/19/2016 02:41:09 pm

Tere, Mihhail, Sa näed EKREs midagi, mida seal ei ole. EKREl poleks olnud võimalik pooltki sellest ära teha, kui vastasjõud oleksid olnud vähegi pädevamad. EKRE alustas poolteist aastat tagasi pensionäride- ja naisteväega. Lihtsalt hakkasime rääkima asjadest, millest teised vait olid. Täna vastasjõude sisuliselt enam polegi. Siiras soovitus: tule mõnele meie õhtule ja vaata rahva seas ringi. Räägi inimestega ja ära mine valetava ajakirjanduse liimile. Tervitades, Indrek

4/21/2016 01:02:10 pm

Tere, Indrek. Tänan kutse eest, võib-olla ükskord, kui saan vähegi aega, kasutangi seda. Praegu on aga paraku nii, et ei jõua käia isegi oma erakonna koosolekutel ega isegi korralikult blogi pidada, vaata, mis siin toimub.

Tean isegi, et EKREs, vähemalt Tartu EKREs on palju häid ja ausaid inimesi, mõnda ma isegi tunnen. Aga asi ei ole isiklikes sümpaatiates või antipaatiates, vaid selles, et teie erakond, mis sõnades on väga rahvuslik, on oma NATO ja EL vastasuses riskifaktor Eesti rahvuslikule eksistentsile. Öeldu ei tähenda, et ma olen praegusest EL-st vaimustuses ja eriti väga ohtlikest föderalismitendentsidest selles, kuid Eesti kuulub Euroopasse nii kultuuriliselt, majanduslikult kui ka sõjaliselt ning me peame neid mehhanisme parandama seespoolt, mitte neid lõhkuma.

Mis puudutab ajakirjandust, siis selle lugemise oskus kujunes mul välja juba nõukogude ajal. EKRE pretensioonid Eesti ajakirjandusele on veidi silmakirjalikud, kuna iga päev saame kas lehes, raadios või televisioonis kuulata või lugeda ekrelaste autentseid seisukohti.

Tahaks teha ühe väikese korrektsiooni. "EKRE alustas poolteist aastat tagasi" -- tegelikult on see vaid uus nimetus. Minu mäletamist mööda oli eelmises abielus selle proua nimi Rahvaliit, neiupõlvenimega Maaliit (vanemad inimesed teavad rääkida, et oli ennegi abielus). Samas pean tunnustama EKREt Eesti ajaloo edukaima parteilise rebrandingu puhul.

4/19/2016 11:53:54 pm

Üldiselt olen teie tekstiga nõus. EKRE pole probleem, kuid selle olemasolu viitab ühele tõsisele probleemile.

Samas ei taha ma nõus olla teie väitega, et vanad euroopa riigid on tugevama demokraatliku põhjaga. Parimal juhul on see kõigest illusioon. Kuidas saab demokraatlikuks pidada riike, mis kramplikult üritavad maha suruda igasugust erimeelsust peaideoloogia suhtes?Kuidas saab pidada eeskujuks riike, mis võimaldavad tavakodanike ahistamist ja isegi karistamist nende mõtete eest ning ei häbene absoluutselt valelikku propagandat, samal ajal näidates silmakirjalikult näpuga iga oponendi vääratuse peale. Seda kõike tehakse sirge näo ja justkui kõrgeimast kõrgema moraliteediga.

Seda ei räägi ma pelgalt nö. tinamüts peas, vaid olles otseselt näinud mis juhtub inimestega, kes kasvõi kogemata satuvad vastastikku institutsionaalse korruptsiooni ja valedega. Inimesed on sattunud valekampaania ohvriks, kaotanud töö ning saanud ähvardusi nii enda kui ka pere suhtes. Trumpi fenomen ei seisne tegelikult natsionalismis vaid sellest, et ta üsna tõeselt viitab praeguse süsteemi korruptiivsusele. Sama kehtib Bernie Sandersi fenomeni kohta. Sest mida muud ikka arvata Hillary meilide lekke salgamisest, korporatsioonide suurannetustest ning poliitiliste läbikukkumiste salastamisest?
Ma olen pere kaudu tuttav kahe piirivalvuriga, ühe eestlase ja ühe sakslasega, mõlemad on aastaid tegelenud illegaalse immigratsiooniga, mõlemad on kõrgema haridusega. Ning naljakal kombel hääletasid mõlemad alles hiljuti nö. alternatiivsete erakondade poolt. Põhjendus oli neil sama, nad olid vihased selle üle, et otseselt valetatakse hetke probleemide lahenduste (õigemini nende puudumise) kohta.

Eesti ainuke lootus on see, et peavoolupoliitka ei taandu mõttetuks s'taloopimiseks nagu mujal, vaid leiab ühise tsentri ning hakkab ausalt praeguseid probleeme ennetama ja lahendama, mitte neid maha salgama. Nii lihtne see ongi.

ckrabat

4/20/2016 01:21:19 am

Ma olen nõus, et Trumpi ja ka Sandersi fenomeni taga ei ole natsionalism, vaid protest kehtiva süsteemi vastu. Lihtsalt liberaalsema maailmavaatega alternatiivid koonduvad Sandersi taha ja lühikese jutu mrehed Trumpi taga. Kas Trumpil üldse mingi maailmavaade on või on ta küünik, kes on hästi ära tabanud valitseva trendi ja rakendanud oma valimiskampaania taha, see on nüüd keerulisem küsimus. Ma ise kahtlustan rohkem seda viimast. Trump on meediapersoon, meedia on tema sünnitanud ja nüüd kasutab ta seda julmalt ära. Pole õige väita, et meedia teda vihkab, sest Trump toidab teda, pigem see on meedia toodetud antikangelase image, mis hästi müüb, sest protestimeelsete jaoks muutub selline kohe kangelaseks. See on sarnane taktika, mida IS kasutab, mitte ma ei mõelnud enne, et Trump või Helme family võiks kuidagi tegutseda islamiriigi huvides. Sarnast tehnoloogiat kasutasid ka natsid, ma ei väida aga, et Trump ja Helme või isegi Putin oleksid natsid, vähemalt mitte avalikud natsid :).

Aqualung

4/20/2016 01:53:09 am

"Trumpi fenomen ei seisne tegelikult natsionalismis vaid sellest, et ta üsna tõeselt viitab praeguse süsteemi korruptiivsusele. Sama kehtib Bernie Sandersi fenomeni kohta."
--

Muidugi SEISNEB nö Trumpi fenomen natsionalismis (white nationalism, nativism - nimeta seda USA rajanud ja üles ehitanud ja XX sajandi teisel poolel kaotanud valgerahva mentaalsust kuisiganes) - seda teavad nii valge ameerika kui valget natsionalismi ja Trumpi justnimelt valge ameerika huvidest kõnelemisi pärast põrgupõhja needev multikultuslik liberalism. Kusjures seesama Trumpi poolt esindatav natsionalism ON ilma vähimagi kahtluseta ühtlasi ka viimastel aastakümnetel ainuvalitsajana domineerima asunud korruptiivse süsteemi vastane poliitiline liikumine. "Valge natsionalismi" needmine iseenesest on üdini korruptiivne, akadeemilise, kultuuri- ja meediakorruptsiooni üks mürgisemaid produkte, Trumpi retooriline võitlus poliitilise korrektsuse terrori vastu ON NIIKUINII ühtlasi ka korruptsioonivastane võitlus.

Mis Bernie Sandersisse puutub, siis tema tunneb poliitilise korrektsuse režiimis end suht mugavalt ja tema korruptsiooni vastane võitlus võitleb oma võitlemist vasakliberalistlik-politkorrektse režiimi SISEMISE korruptsiooni vastu - kõige selle eriti jäledalt tülgastava vastu, mida esindab poliitkorrektse süsteemi SEES Hillary Clinton.

Aqualung

4/20/2016 12:57:36 am

"Helmed on tüüpilised trollid, aga ajakirjandus ja teised poliitikud toidavad neid."
--

"Tüüpilised trollid"? Mis mõttes "trollid"? Mida see mulle arusaamatu ultramoodne argootermin tähendab? Või peab hr ML tõesti silmas vanaskandinaavialikku tähendust, st seda, et Mart ja Martin Helme on salongikõlbuliku eestikeelse ühiskonna suhtes autsaiderid, kahtlased tegelased?

Kui nii, siis on eesti kaasaegne ühiskond - see suurem osa ühiskonnast, mis liberalistlikust eliidist "allapoole jääb", pea kõige täiega trollide ühiskond: "eliitühiskonna" suhtes täielikud autsaiderid. Ja Helmed trollide mässu liidrid vaenuliku eliidi vastu. Kui nii, siis on sel sildil ("troll") minu jaoks mingi sisuline tähendus olemas küll. SELLES tähenduses olid kolmkümmnend aastat tagasi "trollid" kõik need tollased nõukogudevastased eestlastest liidrid, keda nõukogudeeesti ajakirjandus küll poliitkorrektsete kolmekordsetega sõimas, laimas ja kirus, küll maha vaikida üritas, küll buduaarikõlbulikku publikumi nende "trollidega" surmahirmu veerele hirmutas.

4/21/2016 01:17:52 pm

1. Trumpi väidetava natsionalismi kohta kirjutasin veidi ülalpool, kuid siin tahan kommenteerida "valge natsionalismi" väidet. Kas ei olnud see Teie, lugupeetud, kes, ei mäleta enam, kas Delfis või Postimehes, kritiseeris raevukalt toleraste, kes nimetasid ksenofoobe rassistideks? Et ei saa olla rassist, kui jutt käib teisest rahvusest, aga mitte teisest rassist? Valge rassi natsionalismil on lühem ja korrektsem nimetus: rassism.
2. Kirjutaja, kes arvab, et internetitrolli all võib pidada silmas trolli "vanaskandinaavialikus tähenduses", on troll.
3. Lp. Aqualung. Olen Teie postitusi siin-seal näinud ka varem ning pean tunnistama, et mul jääb teatud mõttes kahetine tunne. Mõned selle nime all avaldatud postitused on kirjutanud erudeeritud ja tark inimene, väljendades konservatiivset maailmavaadet. Isegi kui ma ei ole nendega nõus, leian nendest midagi õpetlikku. Mõnikord aga peitub sama nime all tige troll (ja seda mitte skandinaavialikus tähenduses). Kuidas nüüd lahendada see dr. Jekylli ja mr. Hyde'i mõistatus?

4/21/2016 01:35:10 pm

P.S. Trumpi ei saa mingil juhul nimetada rassistiks ning seda tunnevad ka Ameerika vähemused. Tal on palju pooldajaid mustanahaliste hulgas ja ta on kaotanud nimelt "valgetes" osariikides. Trumpi edu seisneb muus. Umbes kuu aega tagasi avaldati erinevate kandidaatide sotsioloogiline profiil ning Trumpi pooldajatest on 2/3 nn sinikraed. St "lihtinimesed".

Aqualung

4/21/2016 02:36:01 pm

"Kas ei olnud see Teie, ... kes, ... Delfis või Postimehes, kritiseeris raevukalt toleraste, kes nimetasid ksenofoobe rassistideks? Et ei saa olla rassist, kui jutt käib teisest rahvusest, aga mitte teisest rassist? Valge rassi natsionalismil on lühem ja korrektsem nimetus: rassism."
--

Ei, hr Lotman, selles asjas on küll ilmselt tegemist eksitusega. "Tolerasti" lendsõnana ma samahästi kui ei pruugi (ei tule kuidagi õigel momendil keelele), minu stampsajatus on "liberast" (sest minu meelest pole kaasaegsel poliitkorrektsel nn liberalismil ja liberaalidel klassikalise liberalismiga suurt midagi ühist).

Ka ei tule mul meelde, et mul oleks PMs või Delfis tõusnud tarvidus mõne "tole-" või "liberastiga" vaielda selle üle, kas "rassist" on/ei ole "ksenofoob" või vastupidi. Küll aga vahetasime Mihkel Kunnuse blogis (siingi sõna võtnud) ckrabatiga nn "rassismi" teemal mõtteid - mina nimelt väitsin, et "antirassist" sõimates "rassisti" usub minu meelest naiivselt, et ka "rassistiks" sõimatu võtab tõsiselt selles poliitilises sõimusõnas sisalduvat kontseptsiooni. Miks peaks "antirassisti" poolt "rassistiks" sildistatu end puudutatuna tundma talle võõrast kontseptsioonist, oli minu arvamine. Ja see arvamine on mul muutumatuks jäänud.

Jah, ma muidugi TEAN, et "Valge rassi natsionalismil on lühem ja korrektsem nimetus: rassism" - just nii, kriminaliseerivalt, seda poliitilist terminit ametlik nn liberaalsus pruugibki. Mina isiklikult pean seda poliitiliselt konstrueeritud sildiks ja olgu peale - ei ole minu asi liberaalide sõnastikku kokku panna või koost lahti võtta. Nimetagu liberaalid end valge inimesena identifitseeriva rahva sünnipära ja sellest tõusnud identiteeti kuis aga juhtub, antud teemas on minu meelest oluline, et Trumpi väljakutsuvad poliitilised ebakorrektsused ON end valge ameeriklasena identifitseeriva ühiskonnaosa poolt varjamatult heaks kiidetud ja vaimustusega tervitatud. Ent erinevalt ameerikamaistest liberaalsetest "antirassistlikest" Trumpi kriitikutest ei näe mina end valgete ameeriklastena tundvate inimeste Trumpi-tervitavas suhtumises midagi kriminaalset.

Lõpetuseks: jah, ma juba ülal, enne Teie viimast nö vihjet taipasin, et küllap olen EKRE toetaja ja valijana Teie poolt "trolliks" klassifitseeritav. Loomulikult mõistan ka seda, et eelistate omaenda blogi "trollivabana" hoida.

Sestap: hüva tervist, hr Lotman.

4/21/2016 09:50:49 pm

Aqualungi mõtlemine (EKRE mõtlemine) meenutab oma mõttelõnga poolest stalinismi tegelikult - kuskil on mingi korrumpeerunud eliit, kellele vastandub "rahvas". Ja siis käib hoolega mingi eliidi sildistamine ja paljastamine. Vilets stiil.

M-s

4/22/2016 10:27:19 am

Vilets võrdlus. Stalinism on ikka kõigepealt eliidi enesepuhastus. Nt EK(b)P KK VIII pleenum.

4/22/2016 11:32:33 pm

Jah, ja lõpuks kleepisin ju minagi silte. Aga on ju nõnda, et kes ise kõige rohkem silte kleebib, nõuab siiski ise mingit suurt silti. Mind hämmastab see retooriline stiil, mille EKRE toetajad netis tarvitusele on võtnud. Aqualung nimetab "trollimist" talle arusaamatuks ultramoodsaks argooterminiks, aga termin "liberast" pole talle arusaamatu argoo. Trollimine on talle kui vaimuaristokraatia esindajale täieszti arusaamatu mõiste, aga sõna "liberast" kasutab tüüp süsteemselt, suure armastusega.

gaal

4/21/2016 03:07:37 am

Relvastatud konflikti korral Venemaaga ei ole vene vähemuse hõlmamine enam üldse vajalik. Kooseluseaduse, migratsiooni ja muude toredate teemadega hõivatud eestlased annavad meelsasti võimaluse korral üksteisele pasunasse, nii et tolmab.
Sama stsenaarium toimus Ukrainas, kus Janukovychi juhitud Regionaalide parteile oli vastukaaluks loodud rahvusäärmuslik Svoboda, tugeva kandepinnaga Lääne-Ukrainas, mille esmane programm nägi ette sotsiaal-natsionalismi kehtestamise Ukrainas ja seda parteid rahastati regionaalide poolt.
Sama muster EKRE ja KE näol Eestis, on ähvardav reaalsus. Ja see kuidas mõnusalt Tallinna TV-s üksteisel selga sügatakse, ei ole endale sugugi imelik.

"Minu eemale tõrjumine linnapea ametist lõpeb, kui saab otsa IRL-i aeg valitsuses. See juhtub nii või teisiti," nentis Tallinna linnapea ametist kõrvaldatud Keskerakonna esimees Edgar Savisaar.

Edgar on EKRE'ga arvestanud, saab olla vaid otsene järeldus

ckrabat

4/21/2016 03:58:50 am

See relvastatud konflikti narratiiv sobib diskursusesse väga hästi niisama hirmutamiseks. Lihtsalt ühel hetkel võtab Tallinn Eesti üle ja ETV liidetakse Tallinna televisiooniga.

Aqualung

4/21/2016 06:03:29 am

"Sama stsenaarium toimus Ukrainas, kus Janukovychi juhitud Regionaalide parteile oli vastukaaluks loodud rahvusäärmuslik Svoboda, tugeva kandepinnaga Lääne-Ukrainas, mille esmane programm nägi ette sotsiaal-natsionalismi kehtestamise Ukrainas ja seda parteid rahastati regionaalide poolt.
Sama muster EKRE ja KE näol Eestis, on ähvardav reaalsus."
---

Väide, et Ukraina Svoboda olla "loodud vastukaaluks Janukovychi juhitud Regionaalide parteile" on ju sulaselge jamps. Svoboda loodi Lääne-Ukrainas juba aastal1991. Et caal siin ka Eestis tegutsevat Keskerakonda nimetab, siis olgu öeldud, tol 1991. aastal polnud Keskerakonda veel olemaski, oli vaid perestroikakommunistide (Savisaar, Lauristin ja nende teekaaslaste nestorite-tarandite) nn Raffarinne. Aga see selleks, minu kommentaari point tahab olla selles, et Svoboda loodi lääneukrainlaste poolt lääneukrainlaste sotsiaalsete ja rahvuslike huvide kaitseks ja edendamiseks - ning seda laia Ukraina rahvusluse kontekstis, st Svoboda loojateks olid lääneukrainlased ja ei mitte keegi omahuviline "looja" väljastpoolt (nagu caal siin minu meelest üsna "vandenõuteoreetiliselt" sugereerida üritab).

Caali meelest olla "sama muster" ka Eestis "EKRE ja KE näol ähvardava reaalusena olemas." Mis on, kui tohib nii väljenduda, lausa jamps ruudus.

gaal

4/21/2016 11:28:10 am

Ei maksa kohe lahmima tõtata, 1991 loodud partei kandis nime Ukraina Sotsiaal-Natsionalistilik partei ja 2004 toimus nime muutus Svoboda'ks ning partei vähe aktsepteeritavamaks muutmine. Siin on päris oluline vahe.
Rahastamise puhul linke võib samuti hulgim leida, toon mõned välja, üldine taust saab ehk arusaadavamaks

Кто финансирует партию «Свобода». Новые подробности скандала
http://antikor.com.ua/articles/21690-kto_finansiruet_partiju_svoboda._novye_podrobnosti_skandala

"Регионалы" продолжают отрицать финансирование "Свободы"
http://novosti.dn.ua/details/138533/

Львовский "авторитет" рассказал, как "Свобода" перешла с его финансирования на деньги Курченко
http://www.unian.net/politics/1009071-lvovskiy-avtoritet-rasskazal-kak-svoboda-pereshla-s-ego-finansirovaniya-na-dengi-kurchenko.html

P.S Ukraina teemade puhul ma infot laest ei võta, üldjuhul olen võimeline ka allika tooma ja Aqualangi olen siiani pidanud üheks väheseks kommenteerijaks, kelle kommentaaridest ka endal midagi õppida on

4/21/2016 01:20:08 pm

Lp. Aqualung, mul on tungiv palve minu blogis, mis on minu isiklik inforuum, kolmandaid isikuid mitte sõimata. Selles inforuumis võin ainus sõimuobjekt olla mina.

Aqualung

4/21/2016 01:44:57 pm

Lp ML,

märkus vabandavalt teadmiseks võetud. Kohe formuleerin ümber ka Teie poolt solvavaks tõlgendatud fraasi:

'1991. aastal polnud Keskerakonda veel olemaski, oli vaid perestroika nimel kokku kutsutud tollaste kommunistide (Savisaar, Lauristin ja nende kaasvõitlejate - näit. Nestor, Tarand) Rahvarinne.'

gaal

4/21/2016 11:39:30 am

Vähe üldisem ülevaatlik Svoboda analüüs
http://vlasti.net/news/152093

Seda lugu, kuidas Svobodale oligarhide poolt raha jagati, et Regioonide Partei elektoraati hirmutada "fašistide" võimuletulekuga ja kutsuda valijaid üles valimisaktiivsusele Ida-Ukrainas, mille tulemusena Janukovych presidendiks sai, ma momendil ei leia, kui väga vaja, vast leiab ka sellekohase artikli.

4/21/2016 01:21:41 pm

Tänan asjakohase informatsiooni eest.

Aqualung

4/21/2016 01:34:09 pm

Gaal, mu reaktsioon Teie kommentaarile tõukuski justnimelt sellest, et minu jaoks EI ole 'olulist' vahet Ukraina Sotsiaal-Natsionalistiliku partei nime muutmisel või mittemuutmisel Svobodaks, kuivõrd sellesama partei sotsiaalne baas ja valijaskond selle nimemuutusega ei muutunud. Needsamad lääneukrainlased, kes panid oma lootused 1991. aastal Sotsiaal-Natsionalistliku partei peale, on põhimõttelised samad, kes valivad Svobodat - just SEE on see, mis tõepoolest loeb.

Ma ei ole süvenenud Teie soovitatud linkide sisusse, sestap puudub mul oma seisukoht Svoboda juhtkonna võimalike diilitamiste suhtes. Minu jaoks on fundamentaalselt oluline, et Lääne-Ukrainas on väga olulise osa lääneukrainlaste rahvuslikud poliitilised justnimelt RAHVUSLIK-sotsiaalsed - ja need ootused iseenesest on igati legitiimsed (mitte kusagilt kõrvalt lääneukrainlastele kõrvade vahele riputatud).

Mind ärritas suhtumine, millest võis järeldada, et peate lääneukrainlasi omaenda suveräänse poliitilise tahteta rahvaks. Ärritas seda enam, et hr Lotmani intervjuu põhiväide, mille all me parasjagu mõtteid vahetame, on just samasugusest suhtumisest kantud: otsekui oleksid EKRE valijad "trollide" poolt hullutatud ja nende poolt EKREle pandud lootused nõdrameelsete ulmad või halvimal juhul kuritahtlus. Mind ärritab, kui keegi eeldab "lambist" või üritab mingite liberalistlike "ühiste väärtuste" pretensioonikalt absurdse "ülimuslikkuse" nimel sugereerida, et eestlaste poliitilisel rahvuslusel eestlaste omal maal, omaenda Eesti Vabariigis, justkui "pole õigustust".

gaal

4/22/2016 03:35:35 am

Mõistan muret väga hästi, võin vaid öelda, et mitmeid Lääne-Ukr Svoboda valijaid tunnen ka päris hästi. Enda postituste ajend on teine, see on sarnase poliittehnoloogilise mustri teke meil. Kes on kursis Venemaa kurikuulsaima "komposiitori" tegemistega, see teab millest jutt käib.

Riho

4/27/2016 11:41:22 pm

Taas suurepärane analüüs ja veel parem sissejuhatus blogis. Aitäh! Ka mina valiksin kahe võrdse kandidaadi seast presidendiks pigem eestlase ja olen seega väikest viisi diskrimineerija. Paljud teeks seda. Helmede väljaütlemise teeb taunitavaks pigem ütluse kontekst ja varasem taust, mis kujundab semantika "venelane põhimõtteliselt ei sobi" või veel enam "see konkreetne persoon ei sobi". Kui aga ütlus ise nii tormilise reaktsiooni tekitab ja Foorumi saates ka tunnustatud meediaekspert lubab endale väljendi "ei saa aru, kuidas tänapäeva Eestis üldse keegi nii mõtleb" või "see on täiesti vastuvõetamatu", siis on kõik minutaolised automaatselt seatud "sinna poole piiri" (piinlik tunnistada, aga natuke mõtlen). Pannes inimesed sellise pooltevaliku ette sunnitakse nad tahtmatult EKRE vastu teatavat sümpaatiat tundma. Väited stiilis "minu arvates võiks EV president olla eestlane" või "mulle meeldiks, kui Eurovisioonil esindaks meid Eesti artist" võiksid olla minimaalselt diskuteeritavad, et mitte öelda mõistetavad "aru saamise mõttes". Kuna vastupidine tundub silmakirjalikuna, siis just sellisena poliitikute hüsteeria välja paistis ("tülgastav", "piinlik" jmt ralli, mis lahti läks) ning EKRE selle taustal "ausa ja otsekohesena" hoolimata äärmiselt matslikust ja ebakohasest väljendusmaneerist.

Jüri

4/28/2016 10:08:05 am

Ma pakuks et hetkel meil just vaja ongi "matslikkust" ja "ebakohasust" mis meie kultuurimarksistlikud komissarid konstantses hüsteerias hoiaks. Asja mõte on selles, et tuleb ära kaotada grupp kes meile tsensuuri üritab peale suruda. Las nad tunnevad 24/7 piinlikust ja õudust, nii kaua kui keegi neid enam tähele ei pane. .

Mitte et ma nüüd ropendamist, ähvardusi või muud sarnast heaks kiidaks ja kindlasti jäävad meile mõned tabud nagu need kõikides kultuurides kogu aeg on eksisteerinud aga lobjakasremsule tuleb üheselt selgeks teha, et me elame 21.sajandil kuhu kuuluvad sõna ja mõttevabadus ning NLiit on kadunud ning Eliit kohe kaob ning nemad on need kes peavad ennast muutuva postideoloogilise maailmaga kohandama. Politruki ametit enam ei ole ja ei tule.

maag

4/28/2016 01:55:25 pm

Aqualang "...ülimuslikkuse" nimel sugereerida, et eestlaste poliitilisel rahvuslusel eestlaste omal maal, omaenda Eesti Vabariigis, justkui "pole õigustust"..."

Lugesin just fb kommentaare Postimehe teate kohta järgmise 12 pôgeniku saabumisest. 26-st kommentaarist 26 märkimisväärselt ühtses stiilis ühel meelel, et "kas nad kurat ei saa aru, et me ei taha neid siia, räägi nagu seinale wtf". Ma ei kujuta ette, mis siis saab, kui 100 täis, rahvuslikud eestlased lôhuvad Toompea maha. Ja samad rahvuslikud eestlased sôimavad Europoa Liitu, et see ei märka Türgi viisa jm ambitsioone ohjeldada...
... Eestit ümbritsev müür oleks nondele kommenteerijate arvates just see mida vaja. Ja sellele järgnev naturaalmajandus. Ehk on ses tulevikus oma ilugi, kui môtlema hakata. Igasugu tobedate enesteostuste asemel istuksime kôik kenasti oma Eestis paigal ja keskenduksime ringmängudele, regilauludele ja laste sünnitamisele.

Kristjan Andre link

5/1/2016 02:35:05 am

Härra Lotman, teie tookordne vastus mulle:

Aitäh! Lugesin läbi ja olen sedalaadi kirjutisi ka enne lugenud. Ei
saa öelda, et ma ei saaks nendest aru, aga enda seisukohta võtmiseks
jääb mul teadmistest puudu. Pean tunnistama, et ei saa üldse aru,
kuidas föderaalreserv töötab ja sellised paljastavad kirjutised ka
paraku eriti selles suhtes ei aita. Mis puutub aga eurosse, siis isegi
minu tagasihoidlike teadmiste järgi ei ole selle loogikal mingit
pistmist Ameerika föderaalreserviga: euro ei ole sellega seotud ja
Euroopas puudub analoogiline organisatsioon.

Parimate soovidega
Mihhail Lotman

Te väitsite tookord, et teil jäi seisukoha võtmiseks teadmistest puudu. Muuseas enamusel inimestel jääb, olgu nad millise haridusega tahes. Hästi lihtsustatult öeldes muutusid kõikide euroga liitunud liikmesriikide valitsused raha väljaandjatest raha kasutajateks. Valitsused ei saanud enam oma majanduspoliitikat juhtida fiskaalpoliitikaga nagu nad oleksid tahtnud seda teha ja nagu see oleks nende rahvusriikide huvisid kõige paremini teeninud.Näiteks meie huvides ei oleks kindlasti olnud 100 000 töötud ja massiline väljaränne. Kreeka ja Küprose huvides poleks kindlasti olnud pangandussüsteemi sulgemine ja majanduslangus aastateks kui mitte aastakümneteks.
Eurole mindi üle igal pool suure hurraaga, Eestit peeti edukaks, et ta kriteeriumidele vastas jne. Kui ma vahest teatasin kuskil, et see on valesti loodud monetaarsüsteem, siis mind peeti enamasti pahatahtlikuks ja isegi soovitati Venemaale elama kolida, et saaksin rubla kasutada.

Täna ollakse euro suhtes juba skeptilisemad(meil on see endiselt tabuteema, mille kohta öeldakse, et võib olla UK või Prantsusmaa, aga mitte meie, lkisaks sellele tuleb alati vene karu pildile), aga kõik ootavad, et keegi teine midagi ära teeks ja eurost loobumine on ühtsest Euroopast unistajate jaoks mõeldamatu. Seetõttu on isegi vasakpoolsed, kes muidu nii agaralt vaeste eest seisavad, ka valmis miljonid inimesed tanki lükkama Euroopas(miljonid on endiselt töötud). Näiteid on hästi palju võtta vasakpoolsetelt valitsustelt Euroopas.
Euroskeptikud seisavad rahvusriikide suveräänsuse taastamise eest. Ega see natsionalism mingi üllas jõud just ei ole, aga ainuke poliitiline jõud praegu, kes seisab selle grupimõtlemise lammutamise poolt.

Minu arvates on neid just sel põhjusel vaja, et demokraatia taastada. Ma olen mitmete poliitikutega rääkinud ja ikka ja jälle kuulen: seda ei saa teha, meil on EL-i kokkulepped või see on Komisjoni rida, kuhu mina inimesi valida ei saa.
Kas nad suudavad seda teha ja ega nad sama lollid pole, kui need, kes praegu valitsevad? Võib olla ei suuda ja võib olla on isegi lollimad, aga süsteemi lammutamise poolt on nad küll. Kui me NSVL-st välja tahtsime, siis keegi ei rääkinud, et NSVL-u tuleks reformida ja natsionalism pole vastus. Ometi on tõsi, et ka NSVL-u oleks saanud reformida.

Andri Zee

5/18/2016 12:23:44 pm

Eesti avalik mõtteruum tunneb järjest enam puudust neist vähestest, kelle objektiivsustaotlus nähtuste tõlgendamisel, suveräänsus maailmavaate kujundamisel ja väärtuspõhine maailmavaade - oleksid väljaspool kahtlust.

Ilma põhjuseid kritiseerimata on tänane meediategelikkus selline, kus käibel on peaaegu ainult manipuleeritud info, poliitiline tarbekaup. (Nii liberaalne kui konservatiivne). Enamik eestlasi (ja mitte ainult) on kaotanud suunataju ja otsustavad emotsionaalselt, juhindudes suvalistest hõigetest või esimese ettejuhtuva "asjatundja" poolt pakutud nägemusest.

Küllaltki mureliku eestlastena tunnen puudust arvamusavaldustest ühiskondlikus mõtteruumis, mis tuleksid tasakaalustatud ja ratsionaalselt läbi mõeldud väärtussüsteemide pinnalt rääkivailt eestlastest - seda keerukalt sõnastatud platvormi võib ilmselt pidada ka "talupojatarkuseks" - läbimõeldud arvamused, mis arvestavad nii A)rahva, riigi, küla, talu, perekonna vms. praktilist jätkusuutlikkust kui B) loodust ja inimest ning C) idealistlikke humaanseid kontseptsioone - harmoonilistes ja loogilistes proportsioonides.

Ehkki enamuse arvamused paigutuvad täna skaala servadesse, on ka neid lolle, kes otsivad tõde olenemata selle asukohast skaalal. Nemad tunnevad Mihhail Lotmani analüüsist ja tekstidest suurt puudust - eriti olukorras, kus pidevalt riputatakse kõrvadele uusi nuudleid - umbes nagu see äsja avaldatud "uuring":

http://uudised.err.ee/v/valismaa/ebbd0967-3bcf-486b-8072-91c98edeb7a0/uuring-vene-propagandistid-uritavad-demokraatias-pettunud-laaneeurooplaste-sudameid-voita

Riho

5/18/2016 02:27:46 pm

Hästi öeldud.

Intervjuu EPL-le

Leave a Reply.

Autor

Arhiiv

Rubriigid