MIHHAIL LOTMANI KODULEHEKÜLG
  • Blogi
  • Minust
  • CV
  • Publikatsioonid
  • Meedias
  • Galerii
  • Failid
  • KFT
  • Vaba Akadeemia

Inimsusevastasest natsismist ja valgustusajastust põlvnevast kommunismist (vastuseks Ahto Lobjaka artiklile)

8/26/2017

32 Comments

 
Kuna Ahto Lobjaka meelest on eestlastel mõned põhitõed omandamata, kirjutas ta neile abimaterjaliks aabitsa. Paraku aabitsa mõõtu see kirjutis siiski välja ei anna, puuduvad selged määratlused ning kogu aines on esitatud läbisegi. Kreeka võlg, Reinsalu konverents, Trump ja Ameerika parempoolsed jne, ning kõik see peab selgitama natsismi ja kommunismi põhimõttelist erinevust. Võtmeidee, mille ka toimetus esile tõstis, on aga selline: "Neile, kes huvituvad asjadest sügavamalt, peaks olema lihtsalt mõistetav põhimõtteline erinevus natsismi ja kommunismi vahel: natsism on ideoloogiana inimsusevastane. Kommunism on valgustusajastu liiglaps."

Suurepärane loogika. Kaks sõpra sooritavad mõrva ja nüüd väidab kohtus ühe advokaat: neid ei saa võrdsustada. Üks vehib noaga, aga teine on jälle tuntud baleriini liiglaps. Kui nüüd metafooride tasandilt maa peale tulla, siis peame tõdema, et nii natsismil kui ka kommunismil on olnud märkimisväärseid filosoofilisi allikaid ja ehkki natsismiideoloogia on palju tagasihoidlikuma genealoogiaga, oli mõlema jaoks kujunemise olulisim etapp seotud 18. sajandi lõpu - 19. sajandi alguse saksa filosoofiaga, kusjuures nende nähtuste filosoofilised lätted ei olnudki teineteisest nii kaugel.

Valgustus ja romantism andsid nii Hegelile ja sealt edasi Marxile kui ka Herderile ja sealt edasi rahvuslikule ideoloogiale olulise tõuke. See ei ole minu originaalne mõte. Kes ei usu mind, võib lugeda ühe 20. sajandi väljapaistvama saksa kirjaniku ja märkimisväärse kulturoloogi, Nobeli preemia laureaadi Thomas Manni romaani "Doktor Faustus" (tõlgitud ka eesti keelde). Vaieldes vastu seisukohale, et natsism on Saksa vaimule midagi võõrast ja juhuslikku ning et sellele halvale Saksamaale vastandub hea Saksamaa oma humanistlike traditsioonide, väljapaistva filosoofia, kirjanduse ja muusikaga, vastab Thomas Mann oma kangelase Serenus Zeitblomi suu läbi, et ei ole olemas kahte Saksamaad, halb Saksamaa ongi seesama hea Saksamaa.

PictureJohann Gottfried von Herder (1744-1803)

Ajalugu ei ole koomiksiraamat, kus natsismile pühendatud leheküljed on ühtlaselt mustas värvis, kommunismileheküljed aga nüansseeritult vikerkaarevärvides. Ka natsism on keeruline nähtus ning seda ei saa redutseerida Hitleri, Goebbelsi, Himmleri ütlustele ja tegudele. Natsismi lätteid võib jälgida alates Johann Gottfried von Herderi rahvusluse ideest, ehkki Herder (humanist ja filosemiit) oleks kindlasti väga imestunud oma istutatud seemnete vilju nähes. Samuti inspireeris rahvussotsialismi ideoloogiat veel väljapaistvam filosoof Johann Gottlieb Fichte, ja siin juba ka antisemitismi osas. Richard Wagner oli mitte üksnes suur helilooja, vaid ka märkimisväärne poeet ja mõtleja -- tugev rahvuslane ja antisemiit.

Ning loomulikult Friedrich Nietzsche, kellest lugupidamine võttis III Reichi ajal lausa kultusliku mõõtme. Alfred Bäumler, kes oli ise märkimisväärne filosoof, interpreteeris Nietzschet "Mein Kampfi" vaimus.


Oswald Spengleri suhe natsismiga ei olnud ühemõtteline, erinevalt ülalmainitutest oli ta veel elus ja sai väljendada oma tõrjuvat suhtumist.  Sellegipoolest inspireerisid tema ideed natslikke ideolooge ja tema vormel "Blut und Boden" sai ametlikuks motoks. Sama võib öelda ka Ernst Jüngeri kohta: Hitler oli küll temast vaimustuses, kuid see vaimustus polnud vastastikune. Veel võiks nimetada selliseid ühiskondlikke mõtlejaid ja filosoofe nagu Ernst Krieck, Ernst Bergmann (filosoof, mitte kuulus baltisaksa kirurg) jt. Ning loomulikult tuleb mainida ka üht ajastu väljapaistvamat filosoofi Martin Heideggeri ja üht märkimisväärsemat õigusfilosoofi Carl Schmitti. Mõlemad mitte üksnes inspireerisid rahvussotsialismi ideoloogiat, vaid olid ka natsipartei liikmed, kusjuures Heidegger astus sinna intellektuaalidest ühe esimesena.

Öeldu ei tähenda, et ma tahan kuidagi rahvussotsialismi õigustada, ükskõik, kas teooriana või praktikana. Siin on Ahto Lobjakal õigus, olgugi et see idee pole kuigi originaalne: tegemist on inimsusevastase liikumisega. Ent kui me räägime, et kommunismi ei esinda üksnes Ježovi, Beria või Pol Pothi taolised monstrumid, vaid ka märkimisväärsed filosoofid nagu Antonio Gramsci, Louis Althusser ning muidugi Marx ja Lenin, siis ma ei ütleks, et nende filosoofiline panus kaaluks üle Nietzsche, Fichte ja Heideggeri.

Picture
Leipzigi deklaratsiooni (1933) allakirjutamisel. Väljapaistvad saksa intellektuaalid vannuvad truudust rahvussotsialismile ja füürerile (ristiga tähistatud Martin Heidegger). (AKG)

Kuid nüüd kommunismi humaansusest ja vabaduse vaimust. Lobjakas kirjutab: "Tema [kommunismi -- ML] kuriteod ei ole teoreetilised — mis saaks kellelgi tõsiselt olla Marxi utoopia vastu, kus kõik on vabad tegema seda, mida tahavad ja kõike on külluses?" Ma ei tea, mis allikatest ammutab Lobjakas oma teadmisi kommunismist ja konkreetselt Marxist, mina olen omal ajal põhjalikult (palju suuremas ulatuses, kui ülikooliprogramm seda ette nägi) läbi puurinud Marxi, Engelsi, Lenini, aga ka Stalini, Buhharini ja Trotski kirjutisi (viimased olid küll keelatud, aga seminarkas seisid nad tagumises toas avariiulil; see tuba polnud salajane, kuid enamus selle olemasolust ei teadnud).

Pean tõdema, et mingit humanismi sealt ei paista. Lenin, aga samuti Trotski kirjutab külmavereliselt, kuidas tuleb võtta pantvange ja nad elanikkonna hirmutamiseks maha lasta. Kuid et praeguste vasakpoolsete lemmiktrikiks on öelda, et Lenin ja vene revolutsionäärid on Marxi õpetuse ära moonutanud, piirdume praegu siiski Marxi ja Engelsiga. Mida me loeme Kommunistliku partei manifestist (1848)? Eraomand tuleb ära kaotada, k.a mingit pärimisõigust ei saa olla, kogu vara kuulub natsionaliseerimisele (manifesti kondikava kirjutas 1847. aastal Friedrich Engels ning seal oli ta leebem: pärimisõigus pidi olema võrdne seaduslikel ja liiglastel, kuid Marx oli radikaalsem). Naised on ühisvara (saksa 'Ehefrau' tähendab abielunaist, umbes nagu 'proua'). Marx ja Engels selgitavad, et juba kodanlastel on naised tegelikult ühised, aga see, mida silmakirjalik bourgeoisie teeb salaja, hakkab proletariaat tegema avalikult. Sellega vabastatakse naised perekonnatüranniast. Samuti vabastatakse sellest türanniast lapsed -- nemad tuleb perekonnast eemaldada ja anda riigile kasvatamiseks. Tuleb kaotada rahvused, õigemini, kommunismis on üks domineeriv rahvus, ja see on proletariaat. Tuleb moodustada tööarmeed, mis töötavad riigi hüvanguks nii põllumajanduses kui ka tehastes. Küla tuleb likvideerida. Üks väheseid asju, mis leiab kapitalistlikus ühiskonnast manifestis heakskiidu, on see, et kapitalism hävitab külaelu idiotismi.

Ja veel igasuguseid häid ja humanistlikke asju saame lugeda Marxi utoopiast. Kuid põhiline vastane on inimene, õigemini, inimene indiviidina, oma iseseisva tahte, valikuvabaduse ja kõige sellega, mida Marx ja Engels nimetavad kodanlikuks individualismiks. Marksistlik antropoloogia on kollektivistlik, mis praktikas tähendab indiviidi täielikku allutatust riigile. Ja seda Marx ja Engels peaaegu et selgesõnaliselt ka väljendavad. Kui Nõukogude Liidu algusaastatel püüti moodustada tööarmeid (see oli üks Trotski kinnisideid), siis oli tegu mitte Venemaa isetegevuse, vaid Marxi ja Engelsi programmi realiseerimisega. Hiljem oli kollektiviseerimine ja kolhooside loomine tegelikult Marxi ja Engelsi programmiga võrreldes palju leebem ja humaansem ettevõtmine.

Picture
Leninlased. Veidi hiljem lasi Stalin Buhharini likvideerida kui rahvusvahelise imperialismi ja fašismi agendi.

Pol Poth, Khieu Samphan, Ieng Sary (kes kõik lihvisid oma kommunismiteooriat Pariisi intellektuaalide keskel) said kommunistlikud ideaalid kõige täiuslikumalt ellu viia, siiski ühe olulise nüansiga: kui Marx ja Engels vihkasid ja põlastasid külaelu ja talupoegi, siis Kambodža revolutsionäärid vihkasid linnu ja tõid oma tööarmeed, mis tegelikult olid sunnitööliste laagrid, maale. Ei saa öelda, et ka Nõukogude Liidus ei saanud kommunistlikke ideaale rakendada. Kõige paremini rakendati neid just Gulagi süsteemis.


Picture
1959. aastal kaitses Khiu Samphan Pariisis väitekirja Kabodža majandusest ja tööstusarengust, kus ta üksikasjalikult kirjeldas tulevasi vägivaldseid ümberkorraldusi oma maal.

Kuid nüüd jõuame kõige tähtsama juurde. Loomulikult on natsismil ja kommunismil suured erinevused. Ent ühised ei ole neil mitte üksnes kauged filosoofilised lätted, vaid põhiline instinkt, mis seisneb vabaduse- ja indiviidivaenulikkuses. Mõlemad ideoloogiad ja praktikad on totalitaarsed. Ühel juhul peab indiviid end täielikult allutama rahvusele ja riigile, teisel juhul aga klassile ja samuti riigile. Teatud mõttes paradoksaalsel kombel just individuaalsuse allasurumine toob isikukultuse: füürer on mitte üksnes poliitiline figuur, vaid ka rahva isa ja tõe kriteerium. Carl Schmitti järgi tuleneb õigus füürerist. On sümptomaatiline, et antud isik (kahtlase minevikuga kehvapoolne kunstnik, kelle seljataga oli just mitte eriti muljetavaldav sõjaline karjäär), sai äkki iidoliks ning miljonite armastuse ja kummardamise objektiks. Ega Stalingi eriti silmapaistev isiksus olnud, nagu ka Nicolae Ceaușescu, Mao Zedong, Fidel Castro jt. Kuid muidugi kõige parem, st halvem näide on Kimide dünastia Põhja-Koreas.

Pole ka ime, et terrori läbiviimise praktikas õppis Hitler Stalinilt, aga Stalin Hitlerilt. Samuti pole juhuslik, et natsi-Saksamaa kultusfiguurid Friedrich Nietzsche, Martin Heidegger, Carl Schmitt on praegu palju populaarsemad vasakpoolsete kui parempoolsete seas.

P. S. Ahto Lobjakas väidab, et erinevalt natsismist pole kommunismi üheski kohtus süüdi mõistetud. Tal on paraku õigus, kuid see ei tähenda, et selline olukord on õigustatud. Kommunism vajab oma Nürnbergi. Ma oleksin väga uhke, kui Eesti võtaks selles asjas initsiatiivi enda peale.
32 Comments
ckrabat
8/26/2017 02:20:33 pm

"Loomulikult on natsismil ja kommunismil suured erinevused."
Teatavad erinevused muidugi on, üks neist on natsionaalsotsialismus ja teine internatsionaalsotsialismus, kuid kokkuvõttes on kõik kokku üks sotsialismus kõik, kus riik on paks, ordnung on majas ja naabrijuhan on vait. Ma ei ole kindel, et üks või teine sotsialismus oma Nürnbergi vajab, vaid need on ikka ikka konkreetsed tegelinskid, kes ühe või teise jumala (nagu seda kirjeldatud sotsialismusedki võivad olla) nimel inimsusevastaseid kuritegusid kipuvad korda saatma - kuigi teisest küljest on jälle arusaadav, et kõik inimlik on neile võõras, sest tegemist on ikkagi liikidevaheliste erinevustega ja kommunikatsiooniprobleemidega.

Siit jõuame aga ringiga tagasi Lobjaka juurde, kes on arvatavasti mitu raamatut läbi lugenud, kuid läbi võtmata on jäänud stultoloogia kursus. Sihtgrupil paneb sellise teksti lugemine pea valutama. siis ei maksa ka imestada, et nad Lobjaka peale maruvihased on.
Neile on vaja selgesti öelda, et elu on ... ja siis näidata näpuga selle pihta, kes on selles süüdi.

Reply
ML
8/27/2017 11:37:52 am

Erinevuste osas olen nõus, mis puudutab aga Nürnberg II (nii nagu seda Venemaal nimetati), siis see on keerukas ja vastuoluline teema. Keerukas ja vastuoluline oli juba esimese Nürnbergiga seotud temaatika, mida ühelt poolt võib nimetada õiguse triumfiks, teiselt poolt aga sama õigustatult selle läbikukkumiseks. Euroopalik kohtukultuur alates juba Solonist ja Rooma õigusest lähtub individuaalse vastutuse põhimõttest, Nürnbergis aga mõisteti süüdi organisatsioonid ja ideoloogia. Mõnes mõttes tähendas see natsi-Saksamaa juriidilise praktika ülevõtmist.

Siiski on ka kommunismi puhul oluline mitte mõista hukka üksikuid kurjategijaid, vaid kogu süsteem ja võib-olla ka ideoloogia.

Kuid probleem on veel laiem. Võitluses islamiterrorismiga on Euroopa nõrgas positsioonis, kuna lähtub individuaalse vastutuse põhimõttest, samas kui vastane lähtub kollektiivsest vastutusest. Karistada enesetaputerroristi pärast enesetaputerroriakti sooritamist ei ole vist kõige produktiivsem tegevus. Euroopalik kriminaalmenetlus uurib välja, kes olid veel selle aktiga seotud -- inspireerijad, rahastajad jne, kuid me ei saa endale lubada kollektiivse karistamise põhimõtet.

Reply
ckrabat
8/27/2017 10:46:46 pm

Selle kollektiivse süü osas ma soovitaksib olla küll väga ettevaatlik, sest seda on propageerinuid mõlemad, nii internatsionaalsotsialismus kui ka natsionaalsotsialismus, mis on ühe puu viljad, ma ei taha vägas nõustuda isegi sellega, et nad on väga erinevad, nad on lihtsalt teistmoodi, Teised mustrid, kuid sama sisu.

Kollektiivne süü on identiteedipõhine - ta on süüdi juba sellepärast, et on juhtumisi moslem, jneeger, juut, katoliiklane, kommunist, fašist, natsionaalsotsialist, eestlane, venelane ehk hakkab toi,mi,a see, mida kommentaator Jüri nimetab stereotüüpimiseks.

Islamiterroristi tüpoloogia on viimasel ajal mingil põhjusel Põhja-Aafrika (Maroko, Alžeeria, Tuneesia) päritolu eurooplane, kes on tihtipeale Euroopas elanud moitu põlve, siin sündinud ja/või üles kasvanud endine sekulaar, tihtipeale seadusega pahuksis, islamiga on ta tutvunud vanglas või tänaval. See moodustab vaid tühise osa islamiusulistest või pagulastest tervikuna. Stereotüüpimine on meile idatuultega sisse tulnud. Näide: stultoloogina ei näe mina näiteks lollide kollektiivset süüd ega vastutust. Selleks, et areneva liigiga toime tulla, peavad inimesed ja reptiilid neid paremini tundma õppima. Sama lugu on nii islamiäärmusluse kui ka ükskõik millise teise äärmusliku ideoloogiaga.

Jüri
8/28/2017 11:09:47 am

"""....kommentaator Jüri nimetab stereotüüpimiseks....."""

Stereotüüp on sõimusõna kollektiivsel kogemusel baseeruval üldteada asjaoludele. Ja see ei ole siia tulnud mitte idatuultega vaid on igal pool ja kogu aeg olemas olnud. Teadmine, et neeger on neeger ja käitub nagu neeger on palju vanem kui Eesti astumine Venemaa koosseisu mingi 300 kopikatega aastat tagasi.

"Põhja Aafrikast pärit eurooplase" taustal ma tutvustaks "maagilise muda teooriat" Maagilise muda teooria väidab, et kusagil sündimine, kuhugile kolimine või elamine muudab etnilise grupi geene. No ntx kui neeger kolida Rootsi, siis muutub ta selliseks aeglaseks mõtlikuks ja hästi töökaks kellele meeldivad asjad mis on nelinurksed, rauast ja keevitatud. Või siis kui rootslane kolida Aafrikasse, siis ta ei viitsi enam tööd teha, viskab palmi alla pikali ja lebotab.Või kui Iisraelist võtta peotäis juute ja kolida nad Saksamaale, siis üsna varsti läheksid nad reod natsiks kätte. Mis mulle muidugi väga meeldiks....;D

Üldiselt pole sedalaadi debattidel kaasajal enam mõtet. Jah, muidugi, alati stereotüüp ei tööta. Enamus neegreid ja moslemeid on normaalsed, Hitleri armees oli mõningatel andmetel isegi kuni 150 000 juuti j müni loll tõsimeeli usub, et pagulased on samasugused nagu meie. Aga need asjad ei oma enam tähtsust. Hullumeelsuse sajand on läbi ja sõda on ukse ees. Peale Teist Maailmasõda ei seletanud keegi Nietzschest ja Heideggerist vaid pagulasteabistajal Quislingil ja vaba meedia ajakirjanikul Julius Streicheril ei läinud just kõige paremini.

Ma ennustan, et USAs ja Lääne Euroopas läheb varsti suuremat sorti stereotüüpimiseks kätte. Trumpiga koos hakkas lumepall veerema ja mitte keegi ei suuda seda enam peatada. Sellepärast kommunistid lõugavadki. Nad teavad, mis asja nad on teinud ja millised on tagajärjed.

suurepärane!
8/26/2017 06:25:04 pm

Suurepärane artikkel! Oleks meil nii tarku inimesi, nagu Teie, rohkem! Ilma irooniata ja päriselt. Aga siis ei jõuaks jälgida. Las olla pealegi nii nagu on. Miks seda artiklit pole avaldatud massimeedias?

Reply
Urho
8/28/2017 12:44:41 am

Aga suurepärane, keegi ei keela ju jagada sotsiaalmeedias.

Reply
Anna
8/26/2017 09:19:55 pm

Aitäh artikli eest! Jah, kommunism on mingis mõttes valgustuslik. Aga mis mõttes? Ühelt poolt ratsionalistlik (olevat olemas viis, kuidas õiglane ühiskond üles ehitada, selleks tuleb teha konkreetseid asju jne). Teiselt poolt tähendas sedamoodi valgustus indoktrieerimist. Rahvas peab tundma ideoloogiat ja partei liini jms. Ei saa inimesi niisama rahule jätta. Kõik peavad mõtlema õigel viisil. Nn kirjaoskamatuse likvideerimine on tore asi, aga ega ei tasu seda võtta kui ülimat hoolitsust indiviidi arengu eest. Kirjaoskaja peab olema, et saada lugeda seda, mida ette antakse. Mõlemal režiimil on veel ühine joon, nad on mõlemad messiaanlikud: kumbki tahtis oma tõde levitada ja ülejäänu maailma enda järgi muuta.

Reply
Urmas
8/27/2017 02:34:21 am

Ilus arutlus. Selge arutlus.

Reply
Jüri
8/27/2017 03:22:05 am

Lobjaka ja Loone ta mõnede teiste kisa on osa paanikas kommunistide ülemaailmsest hüsteeriast. Nürnberg on tulemas ja nad teavad seda. Alla kukkuvas lennukis ka rahvas kriiskab kuigi abi pole sellest mitte mingisugust. Hullumeelsuse ajastu on läbi saamas.

Reply
Peeter
8/27/2017 06:32:22 am

Hea artikkel. Lisaks vaid viimase lause kohta (PS), et kui kommunismi ohud on meie ühiskond laiemas laastus omaks võtnud, siis natsismi ümber on siiski veel roosa udu (vaatame kasvõi erakondade "edetabelit"). Nii et ma pole kindel, mis suunas energiat kulutada - kommunism pole momendil ohuks ei Eestis ega mujalgi (isegi sotsiaaldemokraatidel on kõikjal valimistel raskusi) Piltilikult öeldes võime me saada au kommunismi-vastase Nürnbergi organiseerimise eest, kuid kui EKRE on valitsuses, siis ma ei tea, mis selle auga teha.

Reply
ML
8/27/2017 11:46:13 am

Mingil määral olen selles küsimuses juba ckrabatile vastanud. Ma pole päris kindel, et paremäärmuslus on Eestis reaalne oht. Eesti paremäärmuslasteks peetakse EKREt, mis on Rahvaliidu uus nimi ning suur osa EKRElasi on endised kolhoosnikud. Tõsi küll, erakond on nüüd saanud veidi natsivürtsi Sinise äratuse näol, aga ka nende ohtlikkus on kõvasti ülehinnatud. Samas vasakpoolne oht on minu meelest Eestis pigem alahinnatud ning isegi praeguses valitsuses on fanaatikust minister.

Reply
Peeter
8/27/2017 12:29:28 pm

Ma pean tunnistama, et Teie vaade praegustele protsessidele päris üllatas kohe (ja millega kohe kuidagi nõus ei tahaks olla - peale EKRE esiletõusu on minu arust ka nii Reform kui Isamaa tublisti paremale nihkunud). Sestap küsiks ka üle, et ega ometi te ka Euroopas seda tendetsi ei näe (liikumist vasakule) - pidades silmas Ungarit, Poolat, rääkimata palju kõne ainet tekitanud Hollandi ja Prantsuse valimistest.

ckrabat
8/27/2017 11:10:13 pm

Esiteks ma ei suuda kuidagi omaks võtta, et EKRE (nagu ka NSDAP) on parempoolne erakond. See, et nad ise (või teised vasakpoolsed) neid nii nimetavad, pole minu jaoks veenev argument. Konservatiivsed, seda küll, aga konservatiivne/liberaalne telg pole päris sama, misd parem/vasakskaala. Vasakpoolsed on ikka need, kes nõuavad kõva kätt ja tugevat riigimonopoli. Siin toimub jällegi stereotüüpimine made in Russia, kus IRL on ühtäkki avastanud, et need EKRE omad on need õiged konservatiivid, lähevad stultoloogilisele valijaskonnale hästi peale ja üritavad nendega kõiges sarnaneda, saamata aru, et kui ühede on vasakkonservatiivid, siis teised võiksid ju olla paremkonservartiivid (kui ei taha olla parempoolsed). Nn vasakonservastiivne fundamentalism (EKRE) on siiski jõudsasti arenev äärmusideoloogia, mida teadagi kelle toel jõudsalt promotakse ja siin ei tekita muret isegi mitte niivõrd EKRE liidrid, kellest mõned võivad olla ju päris arukad, vaid tema stultoloogiline valijaskond, röökiv ja lõhkuv mass, kellest poliitikud sõltuvad. Selleks, et võidelda äärmusdlusdega, on neid väga vale hakata jagama headeks ja pahadeks äärmuslasteks nagu hollivoodiseeritud bipolaarne maailmapilt seda ette näeb.

LD
8/27/2017 10:42:42 am

Täienduseks ütlen, et Marxi programmis oli kommunismi jõudmiseks kõige olulisem vahend proletariaadi diktatuur. See tähendab, et ulatuslik vägivald on selle teooria alustesse sisse kirjutatud ja ilma selleta ei ole kellelgi võimalik kommunismini jõuda. Mitte halvad juhid, vaid vägivalda eeldav teooria on põhjuseks, miks kõik katsed kommunistlikku riiki luua on alanud verise terroriga (ja enamasti polegi sellest kaugemale jõudnud.)

Reply
ML
8/27/2017 11:50:46 am

Õige point. Veelgi enam, kui Lenin ja Stalin moonutasid Marxi ja Engelsi õpetust, siis pigem leebemas suunas. Muidugi, asi pole selles, nagu nad oleksid olnud võrreldes Marxiga suuremad humanistid, vaid radikaalse utoopia elluviimine on paberi peal palju lihtsam kui reaalsuses. Siiski, Pol Poth ja Khiu Samphan suutsid utoopia peaaegu täielikult ellu viia.

Reply
Peeter
8/27/2017 12:46:12 pm

Ma unustasin lisamata, et oluline on ka silm peal hoida dünaamikal - poliitiline pendel on sageli vasakule äärmusesse vuhisenud siis, kui seda liiga paremale on püütud nihutada (sageli just vasakpoolse ohu hirmus). Meelde tulevad Batista --> Castro, Somoza - Sandinista, hunta --> Kreeka vasakul püsimine. Siit ka minu mure - me võime pendli vasakule vuhisemist soodustada liiga palju üle vasakut õlga vaadates, unustamata kontrollimast, mis paremal selja taga toimub. Kui nüüd kenasti kujundlik püüda olla.

Reply
Alar Sepper
8/27/2017 01:56:57 pm

Mulle on arusaamatu pidev mõistetega manipuleerimine. Millegipärast ei julge keegi rääkida olevikust, elik praegusest hetkest, kus tegelikult oleme orjandusliku formatsiooni uuele tasemele jõudnud. Samuti, et praegu, just PRAEGU on käimas sõda, mis oma rafineerituse ja varjatud julmusega(arrogantsusega) ületab kõik eelmised. Ilmselt selle hirmu ees jahutaksegi mineviku sündmuste, terminite "defineerimise" ja ideoloogiatega, et jumalapärast mitte jõuda tegelike põhjusteni tänases hetkes.

Reply
Mihkel Kunnus
8/28/2017 01:26:45 am

Ütleksin, et iroonilisel kombel on just kommunism inimsuse vastane kuritegu (eristus tuleb inimsusest ja humaansusest). Nagu geniaalne psühholoog Dostojevski ütles: inimesel puuduvad vastavad instinkstid sotsialismiks.
Mulle meeldib bioloogiateooria klassiku Edward. O Wilsoni kommentaar: hea idee, vale liik. (ühiselulistele putukatele sobib, mesilased, sipelgad, termiidid... puudub seksuaalne konkurents)
Natsism - "valed" liigikaaslased mättase lüüa - see on täiesti inimlik (ei võrdu kiiduvärsusega).

Reply
A.A
8/28/2017 03:16:50 am

Вам отец не говорил зачем он вступил в партию на фронте в сорок втором или сорок третьем году?
Кем он будет выступать на суде ... свидетелем или обвиняемым?

Reply
ML
8/28/2017 04:49:42 am

Говорил, конечно. Могу поделиться. Он подал заявление о вступлении в партию, когда, попав в окружение, увидел, как комиссар полка, сорвав знаки отличия, закапывает под кустиком свой партбилет. Комиссар смотрел на него обезумившими от страха глазами, но заявление принял.

Мой отец сражался с нацизмом с оружием в руках, а не при помощи анонимных комментариев. Он всегда вступал в борьбу с открытым забралом и научил этому меня. А анонимных трусов он презирал.

Он умер уже четверть века назад и на суде, к сожалению, выступить не сможет, однако идею суда над преступлениями коммунизма, популярную в России в конце 80-х -- начале 90-х, он поддерживал.

Reply
VK
8/28/2017 12:09:11 pm

Ma mõneti ei saa üldse aru, et miks me peame nii süvitsi laskuma ideoloogiatesse. Mõlemad süsteemid korraldasid tapatalguid ja kommunistlike režiimide poolt mõrvati miljoneid ja miljoneid inimesi. Need on faktid, seega kogu see Lobjaka jutt järsku hakata võrdlema ideoloogiate erinevusi tundub täiesti arusaamatu. Kogu selle natsismi ja kommunismi võrdsustamisel on ju alati toonitatud nende mõlema režiimi poolt korda saadetud kuritöid. Igasugune peenmehhaaniline ideoloogiate analüüs on küll hariv, aga minuarust mõneti ebavajalik, sest siin kuidagi üritatakse hiilida mööda just sellest, mida need ideoloogilied režiimid on juba korda saatnud ja kuidagi üritatakse võrrelda mõlemi ideoloogia potensiaale eriti just kommunismi omi. Lääne maailmale ongi see kommunismi kuritööde osa kuidagi kaugeks jäänud, sest tollal enne ja peale IIMS oli kuidagi infosulg ja väga, mis toimus ida pool ei teatud ja tänapäeval väga inimesi ei huvita, mida selle kommunismi egiidi all tehti.

Reply
Jaak Aaviksoo
8/28/2017 12:27:40 pm

Aitäh, nii sisu kui stiili eest.

Reply
Holger link
8/29/2017 03:03:29 am

Teie kirjutisega olen rahul, aga siiski oleks paar etteheidet. Miks olete kommunismimaade loetelus unustanud Hiina "rahvademokraatliku diktatuuri sotsialistliku riigi"? Miks tarvitate terminit 'kapitalism' KP manifesti osundades. Mul pole korda läinud leida seda sõna ei manifestis ega Marxi "Kapitalis". Minu teada leituati see hoopiski poolsajand hiljem. Veelgi enam, ilma kapitalita ei saanud hakkama ka kommunistid, ei Venemaal ega Hiinas. Esimeses valitses teatavasti defitsiit, nagu Te isegi vihjasite ühes varasemas postituses Venezuela kohta. Lihtsalt defitsiidimajandus puudutas N Liidus ka kapitali. Sestap pole kapitalismi kui sellist olemas, v.a muidugi teaduslikus kommunismis ja marksistlikus teadvuses. Igatahes.
Tänan Teid!

Reply
ML
8/29/2017 11:21:09 am

Hiinast olen kirjutanud, ja mitte ühel korral, teistes kohtades. Eesmärk ei olnud luua kommunismi kompendiumi, vaid vastata Ahto Lobjakale.

Mis puudutab kapitalismi, siis ma ei rääkinud sõnadest, vaid mõistetest. Marxil (ka "Kapitalis") ja Engelsil on pidevalt kasutusel mõiste "kapitalistische Produktion", kusjuures see tähistab nii tootmisprotsessi kui ühiskondlikku formatsiooni. Sõna 'kapitalism' on selle lühend.
Kapitalism on ühiskondlik formatsioon, ja seda terminit kasutavad mitte üksnes marksistid.

Reply
Holger Kaljulaid link
9/5/2017 01:03:38 pm

Tänan kapitalismi formatsiooni osas valgustamast, aga see on kinnismõte ja paljas retoorika. Kapitalil põhinev tootmine ja kapitalistlikud suhted on ka Puna-Hiinas ja olid Puna-Venemaal olemas. Viimasele iseloomuliku defitsiidimajanduse ja ülereguleeritud turu tõttu väiksema tõhususega. Teil ei õnnestunud mind värvata.

Revo Jaansoo R.
8/31/2017 05:16:08 am

Kui tuua näide sotsialismi kui teooria katsetustest: Kampuchea marksistlik-maoistliku režiimi juht Pol Poth (1925–1998) õppis Pariisis Sorbonne’i Ülikoolis filosoofiat ja sotsioloogiat. Seal tutvustati talle Marxi, Engelsi, Lenini, Sartre’i ja neomarksistide õpetust. Martinistide ordus õpetati talle sünarhistlikku ühiskonnakorraldust. Martinistide riitus kujundab endast kabalistlikult ümbertõlgendatud kristlikku gnostitsismi, millel on revolutsioonilis-poliitiline alatoon. Tuleks uurida, kas martinistide teooriaid peeti vajalikuks kontrollida inimeste peal. Koos mõnede teiste samasuguste marksistlikult ja kurjusest inspireeritud tüüpidega Aasiasse tagasi pöördunult hakkas innukalt Pol Poth omandatud "tarkust" järjekindlalt praktikasse rakendama. Ta ei pidanud paljuks 40% Kampuchea rahvastikust utiliseerida "ideaalse" ühiskonnakorra loomise käigus. J. Colemani andmetel töötati välja Pol-Pothi režiimi tingimustes selle aluspõhimõtted Tavistocki Instituudi allüksuses (Vt ka Research & Evaluation
Working for you and with you, link http://www.tavinstitute.org/ 31.08.2017). Kusjuures leidis aset režiimi ajal rakendatud positsioonide märgatav tugevnemine sõjaväes, politseis ja riigiorganites, mis võimaldas järgnevatel aastakümnetel järjekindlalt viia ellu oma plaane ühiskonnas, riigis ja haridussüsteemis. Kas Kampuchea Pol Pothi rezhiim oli siis “katsepolügoon”, kus kontrolliti sünarhistlik-sotsalistliku ühiskonnakorralduse tööefektiivsust inimelude hinnaga?

Reply
ML
8/31/2017 12:54:50 pm

Nagu kirjutas üks kommentaator vene internetis, nii juhtub, kui ajalugu õppida kruviloginate järgi. Saloth Sar -- see oli Pol Poti õige nimi -- ei ole kunagi õppinud Sorbonne'is, tema alma mater oli École d'ingénieur généraliste en informatique et technologies du numérique. Seal ei õppinud ta filosoofiat ega sotsioloogiat, vaid raadioelektroonikat. Romantiline rahvuslane oli entusiastlik ja edukas õppur. Kommunismiideedega tutvus ta Jugoslaaviat külastades, kuid põhiliselt oma vanema sõbra ja võitluskaaslase Ieng Sary juhendamisel, keda võib pidada tema mentoriks. Pol Pot ei olnud kunagi seotud ei martinistide ega vabamüürlastega. Teadaolev salaorganisatsioon, kuhu ta kuulus, oli Indohiina kompartei. Samuti kuulus ta avalikult Prantsuse komparteisse. Ka Teie ülejäänud väited on sama hästi fundeeritud. Siiski, 40% osas on Teil vaieldamatult õigus.

Ilma raskusteta tuvastasin Teie teadmiste allika ja pean tõdema, et ka kruviloginaid Te vahendate eksitavalt.

Reply
Revo Jaansoo R.
9/23/2017 03:29:16 pm

See on eluloos kirjas samuti, et ta "École d'ingénieur généraliste en informatique et technologies du numérique: kursustel osales. Teiselt poolt ei ole vaidlustatud Rooma Kiriku allikatele toetudes seda, et Pol Poth õppis Pariisis Sorbonne’i Ülikoolis filosoofiat ja sotsioloogiat, st osales longutel. Oma õpingute ajal ei tutvunud ta mitte ainult Marxi, Engelsi, Lenini, Sartre’i ja neomarksistide õpetusega (seda väidavad kõik tema eluteed käsitlevad populaarsed allikad), vaid tutvus ka isiklikult martinistide salaordu kõrgete liikmetega ning nende õpetusega sünarhistlikust ühiskonnakorrast. Kas ta martinistide hulka ka vastu võeti, pole teada. J. Colemani andmetel töötati Pol-Pothi režiimi aluspõhimõtted välja 300 Komitee tellimisel Rooma Klubiga seotud ning NATO ametliku uurimisasutusena tuntud Tavistocki Instituudi ühes allüksuses.

Toomas Roosalu
9/10/2017 06:55:46 am

Kas Nürnbergis peeti kohut natsismi üle? Aga karistuse said konkreetsed isikut?!
Kui unustada kuidas kommunisi idee looja ja tema jüngrid nägi selle loomise võimalikust, ja keskenduda ideele endale. Kas peaksime selle viskama ajaloo prügikasti, kui idee julmusest?
Kas kommunismi põhiloosungit "Igaühelt tema võimete järgi ja igaühele tema vajaduste järgi!", ei püüa mitte rohkemal või vähemal järgida iga poliitiline partei kes võimule pürgib või seal on?

Reply
Revo Jaansoo
9/23/2017 03:48:12 pm

Karl Marxil olid sidemed rabi Moshe Hessiga. Samuti olevat ta kuulnud Õiglaste Liitu. Ka Londoni tööstur Friedrich Engelsil olevat olnud oli Hessiga sidemed. Hess oli see, kes viis Engelsi ja Marxi Londonis kokku ka Rothschildidega.(1) Kapitalis  ei puuduta Marx kapitalismi alusprintsiipe.  Karl Marx sai Londoni Rothschildide pangast regulaarselt suuri rahasummasid(2).

Kommunistliku manifesti 5. punkt seab kommunistliku revolutsiooni eesmärgiks “krediidi tsentraliseerimise riigi kätte riiklikku kapitali kasutava ning eranditult monopoli omava riigipanga kaudu”. “See on silmatorkav, et Marx ei käsitlenud kunagi rahakapitalismi. Ettevõtjat kui tootmisvahendite omanikku sõimatakse kapitalistiks. On vaevalt võimalik tunnistada, et Marx ei tundnud tõelist kapitalisti, nimelt rahakapitalisti, lihtsalt ära. Kas tema, kes oli Londoni Rothschildide rahasaaja, suunas töölisklassi emotsioonid teadlikult vales suunas, nimelt selle kaudu, et ta ehitas üles ja levitas vale kontseptsiooni kapitalismi kohta? See oleks siis rahvusvaheliste rahastrateegide ja rahvusvahelise sotsialistliku liikumise täiuslik ühine pettemäng, nii nagu see nende kosmopoliitiliste ringide mõistusele ja iseloomule ka täielikult vastaks.”  Ka Lenin olevat öelnud, et riikliku keskpanga loomine on juba üheksakümmned protsenti riigi kommuniseerimisest.Kommunistlikku revolutsiooni Venemaal tonnide kullaga finantseerinud suurpankurite dünastiast pärit Ameerika senaator Paul Warbourg 1950. a. USA Senatis (Czepulkowski).
 



1 - William T. Still, op cit, X ptk, kes toetub: Nesta Websterile (World Revolution), Richard Wurmbrandile (Marx & Satan) ja W. Cleon Skousenile (Naked Communist).

2 - J. Rothkranz, Der Vertrag von Maastricht, I Bd, lk 283 ja II. Bd, lk 364. 

3 - Herbert Schweiger, Geld und Weltpolitik, Graz, 1984, siin tsiteeritud: J. Rothkranz, op cit, I Bd, lk 283, alusel.

Reply
Jaak
10/9/2017 01:30:28 pm

Natuke teemast kõrvale, kuid üliolulisena võiks veel välja tuua EKRE hetkese kampaania, mis on oma olemuselt väga veider ning taotleb ekstreemsusi. Nad on Mart Helme nägu kleepinud Mussolini asemele fašistide peakorteri peale ning paistavad taotlevad oma reklaamiga mingit ideoloogilist manifesti.

Loodan, et isegi kui kommentaari ei avaldata, pakub see teile huvi.

https://www.facebook.com/671308106236480/posts/1675533135813967
https://www.facebook.com/671308106236480/posts/1676345159066098
https://www.facebook.com/671308106236480/posts/1679435108757103
https://www.facebook.com/671308106236480/posts/1675739222460025

Reply
Revo Jaansoo
10/28/2017 03:12:35 am

Marxi, Lenini ja Stalini jaoks oli liikumapanevaks jõuks oma inimeste kannatused ja vihkamine, millest lähtuvad kõik poliitilised ja majanduslikud ambitsioonid, kusjuures võitleva ateismi vihkamine ei kohku isegi tagasi genotsiidi ees. 1920. aastal alustas seesama võim eliidi represioonide korraldamist. Viis aastat hiljem hukati patriarh Tihhon (1865–1925). Ta suri riigisaladusega kaitstud asjaoludel. Venemaa Keisririik oli hävitatud koos sinna kuulnud inimestega. Enne seda oli Eestile andnud Moskva patriarh Tihhon 1920 oma allkirjaga kinnitatud dokumendis autonoomia. Fjodor Mihhailovitš Dostojevski on kirjutanud, et peapiiskopid ja piiskopid, kleerikud, nunnad ja mungad sunniti usust taganema, neid piinati ja tapeti keldrites, saadeti Õppe- ja Kasvatustöö laagritesse ja Kaug-Põhja tundrasse asumisele, vanakesed jäeti hoolitsuseta või hüljati. Sedasama GULAGi Arhipilaag on jätnud miljonite inimeste ellusuhtumisele oma jälje, kus ühed jäid ellu teiste inimeste arvel. Vaid viimases hädas palus riik Kirikult abi, et ühiste jõududega Hitleri maailmavallutuslikele palaanidele vastu astuda. Nõukogude Liidu riigijuhi Leonid Brežnevi (1906–1982) ajal püüti vaid näiliselt Euroopa, Austraalia ja Ameerika ees jätta muljet, et tehakse koostööd ja iga inimese põhiõigused, mis ei sõltu tema rassist, soost ega usutunnistusest, on kaitstud. Kuigi üldkehtivat tunnustust ei leidnud isegi mitte Inimõiguste Ülddeklaratsioon (vt ÜRO Peaassamblee 10. detsembri 1948 resolutsioon A/RES/217). Erapooletuks jäi 8 riigi seas NSV Liit, kuna Nõukogude blokile ei olevat meeldinud, et inimõigustena polnud nimetatud mh õigust tööle, tasuta haridusele ja tasuta arstiabile. Seega polnud mingeid takistusi ka rahvusvahelisel tasandil Nikita Hruštšovi (1894–1971) ajal 1953–1964 tõhustada Lenini propagandat, kus kandev ideoloogiline roll oli (vulgaar)ateistliku kirjanduse apologeetika levitamisel.

Reply



Leave a Reply.


    Disclaimer.

    0. Kõik minu blogis avaldatud tekstid on Copyleft tingimuste kohaselt vabalt kasutatavad teosed.
    1. Tere tulemast minu blogisse. See on minu isiklik inforuum, kus ma väljendan oma mõtteid tsenseerimata kujul, ilma kõõritamata poliitilise korrektsuse suunas.
    Kui kedagi mu mõtted või sõnad riivavad -- palun ette vabandust. Aga selline ma kord juba olen.
    2. Ma tervitan igasuguseid kommentaare nii allkirjastatult kui anonüümselt, nii sõbralikke kui kriitilisi ja lausa vaenulikke, ainus kriteerium on sisukus.
    3. Ma ei premodereeri kommentaare (samas ei vastuta selle eest, kui need minust sõltumatul põhjusel ei ilmu).

    4. Kommentaarid, mis ainult kaasa kiidavad või sisutult sõimavad, ma lihtsalt eemaldan. Tegu on minu isikliku ruumiga, mille eest vastutan nii moraalselt kui juriidiliselt.
    5. Samuti kustutan kommentaarid, mis sisaldavad reklaami või sisutuid linke.
    6. Igale kommentaarile ma ajapuudusel vastata ei saa.


    Autor

    Mihhail Lotman,
    ζῷον πολιτικόν

    RSS Feed

    Arhiiv

    March 2022
    February 2022
    January 2022
    September 2020
    August 2020
    July 2020
    June 2020
    May 2020
    January 2020
    December 2019
    November 2019
    September 2019
    August 2019
    July 2019
    June 2019
    May 2019
    April 2019
    March 2019
    February 2019
    January 2019
    December 2018
    November 2018
    October 2018
    September 2018
    August 2018
    June 2018
    May 2018
    April 2018
    March 2018
    February 2018
    January 2018
    December 2017
    October 2017
    August 2017
    July 2017
    June 2017
    May 2017
    April 2017
    March 2017
    February 2017
    January 2017
    December 2016
    November 2016
    October 2016
    September 2016
    August 2016
    April 2016
    March 2016
    February 2016
    January 2016
    December 2015
    November 2015
    October 2015
    September 2015
    July 2015
    June 2015
    May 2015
    April 2015
    March 2015
    February 2015
    January 2015
    December 2014
    November 2014
    October 2014
    September 2014
    August 2014
    July 2014
    June 2014
    May 2014
    April 2014
    March 2014
    February 2014
    January 2014
    December 2013
    November 2013
    October 2013
    September 2013
    August 2013
    June 2013
    May 2013
    April 2013
    March 2013
    February 2013
    December 2012
    November 2012
    October 2012
    September 2012
    June 2012
    May 2012
    April 2012
    February 2012
    January 2012
    December 2011
    October 2011
    September 2011
    August 2011
    July 2011
    June 2011
    May 2011
    April 2011
    March 2011
    February 2011
    December 2010
    October 2010
    September 2010
    August 2010


    Rubriigid

    All
    Eesti ühiskond
    Eesti ühiskond
    Eesti ühiskond
    Eetika
    Eetika; Religioon
    Film
    Filoloogia
    In Memoriam
    Irl
    Jalgpall
    Kangelaseepos
    Keskkond
    Kgb
    Konverentsid
    Kultuurisemiootika
    Kunst
    Lähis-Ida
    Lollus
    Luule
    Muusika
    Pagulased
    Poliitika
    Puust Ja Punaselt
    Raamatud
    Reisid
    Seks
    Semiootiku Vaatevinklist
    Tähtpäevad
    Terror
    Ühiskond
    Ühiskond
    Valimised
    Välispoliitika
    Vandenõuteooriad
    Värsiteadus
    Värsiteadus
    Venemaa

Copyleft (ɔ) by Mihhail Lotman