Kõigepealt tahan kinnitada, et ma vastutan iga oma sõna eest nii kirjas kui ka pildis. Sõnumid on aga osaliselt erinevad seetõttu, et saadetel on autor, kes valib minu jutust talle sobivad fragmendid ning teda ei saa selles süüdistada. Kui ma intervjuus räägin nagu postituseski: ühelt poolt nii, teiselt poolt naa, siis teleformaadis võib see tunduda kuiv ja igav ning jääbki üksnes naa. Selles mõttes on paremad otsesaated, aga ka seal ei ole minu kõnevoog päris vaba, kuna on suunatud saatejuhi küsimustega ja tema poolt dikteeritud tempoga. Seega on minu blogis väljendatud seisukohad muidugi autentsemad. Pealegi võib intervjuus keel vääratada, nii et ma ise seda ei märka, kirjalikus tekstis saan aga loomulikult vigu parandada. Nii näiteks võis "Pagulastest" jääda mulje, nagu oleksin öelnud, et kristlaste hulgas on terroriste vaat et rohkem kui moslemite hulgas. Mis on muidugi täielik jama. Mõte oli hoopis teine: et kui me võtame terroristide osakaalu nt baskide või isegi iirlaste hulgas, siis tuleb see promill suurem kui araablaste puhul. Ja see on tõesti nii, kusjuures nii baskid kui eriti iirlased on üsna religioossed kristlased. On kindlasti ka teisi vääratusi, aga tegijal juhtub.
Minult on küsitud, miks minu blogipostitused ja teleesinemised (silmas on peetud ennekõike "Pealtnägijat", aga ka "Pagulasi") väljendavad erinevaid seisukohti. Nimelt blogis olen mõistlik inimene, aga teles mitte.
Kõigepealt tahan kinnitada, et ma vastutan iga oma sõna eest nii kirjas kui ka pildis. Sõnumid on aga osaliselt erinevad seetõttu, et saadetel on autor, kes valib minu jutust talle sobivad fragmendid ning teda ei saa selles süüdistada. Kui ma intervjuus räägin nagu postituseski: ühelt poolt nii, teiselt poolt naa, siis teleformaadis võib see tunduda kuiv ja igav ning jääbki üksnes naa. Selles mõttes on paremad otsesaated, aga ka seal ei ole minu kõnevoog päris vaba, kuna on suunatud saatejuhi küsimustega ja tema poolt dikteeritud tempoga. Seega on minu blogis väljendatud seisukohad muidugi autentsemad. Pealegi võib intervjuus keel vääratada, nii et ma ise seda ei märka, kirjalikus tekstis saan aga loomulikult vigu parandada. Nii näiteks võis "Pagulastest" jääda mulje, nagu oleksin öelnud, et kristlaste hulgas on terroriste vaat et rohkem kui moslemite hulgas. Mis on muidugi täielik jama. Mõte oli hoopis teine: et kui me võtame terroristide osakaalu nt baskide või isegi iirlaste hulgas, siis tuleb see promill suurem kui araablaste puhul. Ja see on tõesti nii, kusjuures nii baskid kui eriti iirlased on üsna religioossed kristlased. On kindlasti ka teisi vääratusi, aga tegijal juhtub.
5 Comments
PiretBCN
1/19/2016 03:01:06 pm
Istusin Bilbaos ühes baaris, kuskil Guggenheimi ja Jeff Koonsi õitseva hiidkutsika lähedal. ETA oli minekul ja araablased olid tulekul. Järsku hakati televiisoris rääkima terroristidest (araablastest). Kogu baar muutus haudvaikseks, Tahtsin baskidele julgustavalt öelda: "Seekord pole need teie!" Aga siis mõistsin, et seda tehes oleksin ma puudutanud väga tugevat tabuteemat.
Reply
Aqualung
1/20/2016 03:44:50 am
Tõepoolest väga asjalik hr Lotmanist, et ta võtab neid elementaarsusi selgitada. Minu meelest ongi lausa tragikoomiline, et "meie meediaajastul", mil publik väidetavalt "haritum kui kunagi varem ajaloos", hr Lotmani poolt siin lihtsalt ja arusaadavalt lahti seletet elementaarsustega arvestada ei oska. Või unustab arvestada. Kui Eestis OLEKS tõepoolest asjalik meediaharidus, siis peaksid hr Lotmani poolt osutet asjaolude mõistmine ja nendega "automaatne" arvestamine juba ammuilma publikumil nö "veres olema".
Reply
Jüri
1/20/2016 10:39:36 am
Kahjuks ma pean ka nentima, et meil pole enam ei uudiseid ega ajakirjandust vaid "meedianarratiiv" Ainus lohutus on see, et mujal on hullem. Sakslastel on ilus ütlemine..lügenpresse. Me peaks sellele eestikeelse vaste välja mõtlema.Või siis mitte, kultuurimarksismil tulevad juba rattad alt ära.Hullumeelsuse sajand tundub läbi saavat. 1917 see algas ja nüüd lõpeb.
Reply
Risto
1/21/2016 02:29:47 am
Kui soovida olla meedia suhtes kriitiline, on "Lügenpresse" väga ebaõnnestunud väljend. Kui soovida vaenata ja sildistada, diskrediteerida ja diskvalifitseerida, siis muidugi, palun väga. Teie (meedia) valetate, varjate tõde vms, umbes nii oli see sõnum.
Reply
Juhan
1/21/2016 04:08:09 am
asi on lihtne. meedial on vaja verd ja pisaraid. sõbralik teineteisemõistmine lihtsalt EI MÜÜ. oma tegelikku seisukohta saab väljendada just blogis vms otseallikas. seda aga, tavakodaniku puhul, keegi ei loe. nii et sisuliselt on kodanikul üldsusega kõnelemiseks kaks võimalust: kas narrimüts peas või helikindlas kastis.
Reply
Leave a Reply. |
AutorMihhail Lotman, Arhiiv
March 2024
|