Hapukurgihooaja eri: Kreeka vinegrett

7/6/2015

1. Varoufakise poolmaraton

Rääkides pühapäevasest referendumist, teatas Kreeka peaminister Tsipras, et küsimus ei ole Euroopasse kuulumises -- Kreeka on Euroopa häll --, Euroopa Liitu kuulumises ega isegi euros. Tegu on demokraatia ja vabaduse peoga. Me laulame, tantsime ja ei allu võlausaldajate väljapressimisele. Ma kuulasin Tsiprase kõnet ja pean tunnistama, et see oli isegi sünkroontõlkes suurepärane kõne. Retoorikaõppejõuna oleksin pannud talle kõrgeima hinde. Võimalik, et kui leian korraliku tõlke, hakkan oma loengutes kasutama demagoogia kõrgeima pilotaaži näitena. Karismaatiline Kreeka rahandusminister Janis Varoufakis kiitis ka referendumi läbiviimist kui demokraatliku protsessi võitu. Elagu demokraatia, ei mingit väljapressijatest terroristide diktaati!

Kuid kohe järgmisel päeval pärast referendumit (st täna) andis Varoufakis oma blogis ootamatult teada erruminekust: "Enam mitte minister!" Selles postituses teatab ta:

"Varsti pärast referendumi tulemuste väljakuulutamist tehti mulle teatavaks mõningate Eurogrupi osaliste ja valitud "partnerite" teatud eelistused, minu ... "puudumise" kohta selle kohtumistelt; idee, mida peaminister hindas endale kokkuleppele jõudmisel potentsiaalselt kasulikuks."

Nagu ütlevad venelased, selge, et midagi pole selge. Esiteks, Varoufakis, kes ei kartnud teha solvavaid märkusi teiste riikide või organisatsioonide ükskõik kui kõrgete ametiisikute kohta, kohkus äkki mõningate asjapulkade teatud vihjetest. Pealegi, nagu selgub, keegi ei ole palunud tal erru minna, vaid vihjati, et tema osalemine läbirääkimistes ei ole soovitav. Kuid seda peent vihjet on korduvalt tehtud ka varem ning viimastel läbirääkimistel esindas Kreekat Efklidis Tsakalotos, kellest saigi juba järgmine rahandusminister.

Mis siis juhtus Janis Varoufakisega, kes kuulutas, et "hakkab uhkusega kandma võlausaldajate jälestust"? Täpselt ei tea, kuid mulle meenub koolilaste anekdoot. Naine viskab kauboi kodunt välja. Läheb nukralt mööda tänavat, suitsiidsed mõtted peas: kõik on läbi. Kuid siis kuuleb ta sisemist häält: "Ei ole läbi: astu sellesse kõrtsi ja pane kogu oma raha pokkeris mängu!" Kauboi teebki seda ja kaotab: nüüd on küll kõik läbi. "Ei ole läbi," ütleb sisemine hääl, "kahma raha, löö laud ümber ja jookse kõrbesse." Kauboi teebki seda, kuid pokkerimängijad saavad ta kõrbes kätte ja ta kuuleb revolvrite vinnastamise heli. No nüüd on kindlasti läbi. "Ei ole," ütleb sisemine hääl, "sülita paksule näkku." Kauboi teeb seda ja kuuleb: "Vaat nüüd on tõesti läbi."

2. Teeks ka

Ei tea, kuidas teistele, aga mulle Kreeka ja kreeklased meeldivad väga. Ilus maa, hea kliima, ajaloomälestised, lahke rahvas. Mulle meeldivad kreeka toidud, kreeka laulud ja kreeka tantsud. Hea meelega manustaksin souvlakit, rüübates peale retsinat ja kõike seda sürtaki saatel. Kahjuks aga ei saa. Asi pole küll nii hull, nagu ütles eesti klassik: posin ennast üles et raha põle, vaid pigem vene klassiku sõnade järgi: kapital ei luba. Kuid sellele võib vaadata ka optimistlikuma pilguga: kui õige võtaks laenu nii nelja-viie aastapalga ulatuses, siis sõidaks kogu oma suure perega Kreekasse ja tühja sellest retsinast, jooks puhast Metaxat.

Aga siis kui tuleb maksmise aeg, korraldaksin oma peres referendumi: kas nuumame pankasid või tšillime edasi? See oleks tõeline demokraatia pidu. Δημοκρατία! No pasaran! Occupy! Это всё наше!

Vahemärkus. Mulle teatati, et see minu mõttesähvatus ei ole sugugi originaalne, vaid pigem Korbi stiilis plagiaat, kuna Facebook kubisevat sellest. Kahjuks mul ei ole Facebooki kontot ja seda kubisemist nautida pole saanud. Aga nagu ütleb idamaine tarkus: kui sa lähed mööda õiget rada, siis tulevad sulle vastu nii inimesed kui kaamelid. Ma loodan, et nendele inimestele, keda ma sellel kannatuste rajal kohtasin, ei pea ma tõestama, et pole kaamel.

Kuid nali naljaks, "Kreekat tegemise" üleskutseid on Eesti meedias murettekitavalt palju. Sellised üleskutsed on jõudnud ka ajakirjandusse, mõnikord otse, mõnikord aga vihjamisi. Nii väljendas ühe kasvava poliitilise jõu esimees nagu muuseas ideed, et Eestil tuleks võtta laenu, et lahendada sotsiaalprobleemid ja tõsta kaitsevõimet. Peab aga kõva laen olema! Isegi uhkem kui Kreekal.

3. Referendumit!

Mul polnud vähimatki kavatsust võtta sõna TTÜ rektori valimise epopöa asjus. Niigi piinlik. Kuid täna tuli üks huvitav mõttesähvatus: "Leidma peaks rektori, kes sobiks nii TTÜ töötajatele, üliõpilastele kui ka Eesti rahvale." Kuna olen ise ka osa rahvast, siis olgu siinkohal ka minu arvamus toodud.

Abstraheerume institutsioonidest ja isikutest. Kujutame ette, et üksteist inimest peavad valima kedagi kusagile. Tingimus on selline, et poolt peab olema vähemalt kaheksa häält ning hääletuse tulemusel kandidaat A saigi kaheksa poolthäält. Asi on aga selles, et eelnevalt leppisid neli hääletajat omavahel kokku, et ükski nendest A poolt ei hääleta ning nelik esitas protesti. Kuidas nüüd talitada? Nelik nõudis salajaste valimiste tulemuse tühistamist, kuna nemad olid vastu. Valimised läbi viinud asjapulk pidas sellist üleskutset solvavaks, kuna kogu protseduur, k.a häälte lugemine oli avalik, ning mingit sohivõimalust häälte lugemisel tema meelest tekkida ei saanud. Väljapääsuna pakkus ta kriminoloogilise ekspertiisi. Kaheksa inimest olid sellega päri, kolm olid vastu ja lõpuks võttis neliku see esindaja, kes algul nõustus, oma nõustumise tagasi. Põhjus on arusaadav. See protseduur on seadusväline, hääletamine on salajane ning kriminoloogiline ekspertiis rikuks nende inimõigusi.

Ma saan aru, et nii mõnigi ei nõustu sellise faktograafiaga. On väidetud, et juba eelnevalt olid mingid reeglid rikutud. Kuid selliste märkuste puhul on tegemist omamoodi Treppenwitz'iga, kuna need süüdistused tulid alles siis, kui selgus, et osa seltskonnast ei ole lõpptulemusega rahul.

Kas keegi näeb siin alust valimiste tühistamiseks ja puhtalt lehelt alustamiseks?

Kuid nüüd tsiteeritud üleskutse juurde. Ma leian, et see on isegi poolik. Mis tähendab: sobiks nii TTÜ töötajatele, üliõpilastele kui ka Eesti rahvale? Miks Eesti rahvas on jälle viimaseks jäetud? Arvan, et kõigepealt tuleks küsida rahvalt ja siis alles tudengitelt ja personalilt. Nõuan referendumit! Arvestades väärtuslikku kogemust, võiks soovitada selle läbiviimist Kreekas.

10 Comments

7/6/2015 04:40:56 pm

Mind ärritab selline retoorika, et kreeklased on laisad vargad. No lihtsalt ei ole nii. On vägagi ekslik arvata, et nende käitumine on olnud radikaalselt erinev eestlastest või sakslastest või rootslastest või ükskõik millisest muust lääneriigist. Need probleemid on ikka oluliselt keerulisemad kui lihtsalt "kreeka tegemine".
Nagu ma olen aru saanud, siis valdav osa "jah" hääletajaid tegid seda peamiselt sellepärast, et ei teatud mida "ei" endaga kaasa toob. Aga seda kaalukam see "ei" võit on. Olukord peab ikka päris halb olema kui selges enamuses ollakse valmis pea ees tundmatusse hüppama. Ja tegu ei ole teps mitte õnne pikendamisega nagu paljudele meeldib väita. Erinevalt levinud kujutluspildist, saavad kreeklased tegelikult väga hästi aru, et "ei" tähendab väga keerulisi aegu.

Ei maksa luua karikatuure, sest see välistab igasuguse mõistmise ja sellest tulenevalt ka lahenduste leidmise.

7/6/2015 06:46:03 pm

Kreeka on ilus maa, head toidud, kaunis muusika, lahked inimesed. Aga näe rumalad – selle asemel, et turistidele ajaloomälestisi näidata ja leivakoorukest närida (nagu eestlased, eks ole), otsustasid referendumi korraldada ja andsid veel massiliselt vale vastuse ka, mis jumala asemikele maa peal palju kibedat meelt valmistas. Loomulikult, ega inimesed seal ise midagi asjast ei jaga, kuri nõid Varoufakis ja libekeel Tsipras on nad lihtsalt ära tinistanud.

7/7/2015 04:13:18 am

Töö koos tegemine ilma ühist tööd arveldada võimaldava usu ehk rahata on päris keeruline, suuri asju on raske teha. Naturaalmajanduslik osa ühiskonnast jääb ilusti toimima.

Väga huvitav idee on panna TTÜ valimised samasse artiklisse Kreeka valimistega.
TTÜ puhul, kui oli öeldud, et volitused lõpevad, siis need ka lõppesid. Ükskõik, kas komisjoni liikmed vaikisid lõpu maha või mitte, viimaste valimiste ajaks oli otsustamise volitus lõppenud ja võltsimise küsimus ei ole oluline.
Viimane TTÜ vaidlusalune hääletus on huvitavalt võrreldav Kreeka hääletusega. Kas ja mida oli neil valida?

TTÜ sündmus võimaldab ainult arvamusi, miks inimene muutis enda otsust, kui muutis.
Olemuselt ebakindel huupi arvamine omab suhteliselt väikest või isegi negatiivset väärtust, nende mõtete mõtlemine on ühelt poolt tühi ja kasutu, eriti kui jääda enda eksiarvamuste ringi kinni. Üritan anda veel ühe võimaliku seletuse.
Ma olen isiklikult kogenud, kuidas tippjuht veenab 7-8 haritud ja ärksa mõtlemisega meest ümber, korraga, see oli täiesti uskumatu ja jõuline teiste mõtlemisega manipuleerimine. Konkreetne mees vallandati aasta - kaks hiljem, ka tema perekond purunes. Mõned aastad hiljem ta rääkis, et saab lepingupartneritelt alguses lubadused kätte ning hiljem käituvad inimesed teisiti.
On võimalik, et S.Liive suutis tekitada ühes komisjoni liikmes ajutise mõttetegevuse häire. Tugev läbirääkija on järgnenu üle solvunud ja astus tagasi.
Kas see mees, kelles tekitati ajutine mõttetegevuse häire, ei oma õigust olla solvunud?

7/7/2015 07:02:48 am

Kirjutasin, et loodan, et nendele inimestele, kes mind loevad, ei pea ma tõestama, et pole kaamel. Aga selgub, et pean.

1. Ei, ma ei arva (ja kunagi pole seda väitnud), et kreeklased on laisad vargad.
2. KK: omakorda küsin, kuidas see referendum parandas kreeklaste olukorda?
3. J: küsin, kas iga kord, kui keegi meelt muudab, tuleb korraldada uued valimised?

Jutt pole inimestest, vaid riigi ja ühiskonna toimimisest. Kui majandus- ja sotsiaalprobleeme püütakse lahendada laenude abil (kusjuures niimoodi talitasid nii sotsialistlik PASOK kui ka liberaalne Nea Dimokratia), kui maksudest kõrvalehiilimine pole väärtegu, vaid uhkuseasi, kui märkimisväärne osa majandusest moodustab varimajandus (töökojad, söögikohad, juuksurid jne, kes arveldavad mustalt), siis pole imestada, et lõpuks ollakse lõhkise küna ees.

Tsiprase plaan on lihtne: struktuurseid reforme ei teha, kõik preemiad, privileegid, 13. ja mõnes kohas ka 14. palk jäävad, ülepaisutatud valitsussektor jääb, tõstetakse vaid makse, millel ei ole suurt tähendust, juhul kui neid ei maksta, kuid mis iseenesest on majandusele pigem kahjulik kui kasulik meede. Aga jätkuvalt suureneb puudujääk, mis täidetakse uute laenudega. Kuid et küna on lõhkine, voolab kõik välja.

7/8/2015 03:14:08 pm

Vabandan kui solvasin teid.
Ausõna ei pea teid kaameliks, see oli üldine heietus.

7/9/2015 12:22:52 am

Ja jälle see 13. ja 14. palk, mis eestlases enneolematut viha ja kadedust tekitab – selline süsteem eksisteerib ka mõnedes teistes EL-i riikides ja muuhulgas on mõeldud sisetarbimise elavdamiseks. Põhimõtteliselt ei ole vahet, kas aastapalk jagatakse 12-ks, 14-ks või 24-ks, kogusumma jääb ikka samaks. Idee on selles, et enne suvepuhkusi ja jõule tuleb suurem summa, mis viiakse vastavalt hotellidesse, restoranidesse ja mänguasjapoodidesse ja mis annab seega inimestele tööd. Lõuna-Euroopa majanduse oluliseks mootoriks on sisetarbimine, sellest ei saada justkui aru.

ckrabat link

7/7/2015 07:12:08 pm

"On vägagi ekslik arvata, et nende käitumine on olnud radikaalselt erinev eestlastest või sakslastest või rootslastest või ükskõik millisest muust lääneriigist."
Aga siin see point ongi! Ma usun, et valdav enamus, kes praegu näitab näpuga kreeklaste suunas ja tänitab valju häälega, oleksid suurima heameelega valmis heaks kiitma sarnast käitumist eestlaste puhul. See, lapsed, on poliitika :)
Nagu ma ise kirjutasin, ratsionaalne lahendus oleks kreeklaste võlad kustutada, kuid saata nad ühtlasi eurotsooni (mis ei ole veel EL) ukse taha. See vist ei ole solidaarsusprintsiipidega kooskõlas ning muudabki kogu etenduse farsiks. Ükskõik, mida kreeklased ka oma peaga otsustaksid, lõpptulemus on ette määratud, et Kreekale antakse uus laen, et ta saaks vana laenu kinni maksta ja kõik see jahumine käib lihtsalt laenu tingimuste üle, mis on samuti mõttetu, sest lõpuks maksavad kreeklased ikka, kuidas nemad tahavad, sest nende kätte läheb see raha.
Rahvahääletus ei olnud midagi muud, kui usaldushääletus Tsiprase valitsusele, sellest ei sõltunud mitte midagi. Vastupidi, kui hääletustulemus oleks olnud JAH (Nai), oleks see muutnud seisu veelgi segasemaks nagu ma oma blogis juba kirjutasin.
Aaviksoo case on tegelikult paljuski samasugune, meenutab tõepoolest Kreeka referendumit - ratsionaalne lahendus oleks olemasolev koosseis laiali saata, kinnitada ametisse täiesti uus koosseis ja viia läbi kordushääletus. Ükskõik, kuidas see ka lõppeb, ollakse sellel korral ilmselt tähelepanelikumad ja välistatakse mingil kombel farsi kordumise võimalus. Mingil põhjusel aga pole ratsionaalne lahendus aga kellelegi vastuvõetav ja võitlus jätkub.

7/8/2015 11:02:17 pm

Osa 1/1

Ei saa kannatada seda kreeklaste tümitamist, maaslamaja peksmist.

Kreeklaste probleemid said alguse pärast teist maailmasõda, siis kui Kreeka jäi külma sõja rindejoonele. Ameeriklased ei saanud lubada võimalust, et Kreekas võiks kommunistid võimule tulla. Siis võeti abistada Kreeka parempoolseid, kes heldete toetuste varal ennast võimule ostsid. Kõik need ekstravagantsused mida me imestame, põlvnevad sealt.
"Toetused" olid nii helded, et Kreekal puudus vajadus funktsioneeriva majanduse järele. Loomulikult käis pidu ja külalislahkus. Kuni lahvatas majanduskriis ja USA kraanid kitsikuses lõpuni kinni keeras.

Ja mida teeb selle peale üks rahvas, kellest on välja selekteeritud eelarveline kompetents? Ikka haarab krediitkaardi järele, nagu eestlane smslaenu kallale. Rihma pingutamine käis ~3 aastat tagasi, kui näiteks politseis töötas igas jaoskonnas veel ainult see mees, kes hädasolijad Kuldse Koidu kontorisse abi järele saatis. Natside võimuletulek saadi hädavaevalt pidama, aga see ei tähenda et oleks tekkinud häid valikuid või kohti kust raha juurde voolama hakkaks.

Aga kes siin siis süüdi on, ajaloolise tõe huvides peaks küll otsima pigem põhjusi kui sümptoomikandjaid hurjutama.

7/8/2015 11:03:31 pm

Osa 2/2 :)

Süüdlastest sõltumata on kindel selline Kafka:
1) IMF on praeguseks kõik riigivarad võileivahinnaga ärastanud, seejuures hind on makstud välja otse IMF enda kontole intresside katteks.
2) Läbirääkimiste tulemusena ei jõüa Kreeka arvele kopikatki, raha kantakse ühe IMF konto pealt teise peale ja Kreeka saab endale ainult täiendavad intressid.
3) Kreekale on ette nähtud tingimusteta kapituleerida; võlad peavad neile kaela jääma igavesest ajast igavesti.
4) Majandusteooria, nii palju kui sellist asja reaalsuses olemas on, näeb riigipankrotile ette kahte lahendust: võlgade kustutamist või rahatrükiga lahustamist.
4.1) Võlgade kustutamine ei ole aksepteeritav IMF uue maailmakorra järgi, millist on aktiivsemalt püstitatud 10-20 aastat. Uppujale ei tohi jätta ühtki õlekõrt, lubatud on ainult ahelad.
4.2) Võlgade lahustamine ei ole aksepteeritav Saksa Euroopa maailmakorra järgi, saksa valija jaoks inflatsioon = Hitler. Mis sobib Merkelile ja IMFile, sest nende jaoks läheb Kreeka okupeerimine praegu väga hästi.
5) Ühel hetkel pole Kreekast enam midagi võtta. Kunagi jõuavad seal enesetapud ja näljasurmad eksponentsiaalkõvera ebamugavasse faasi, millisel hetkel algab järgmine etapp. Milles see seisneb või millal kätte jõuab, selle peale vist keegi veel mõelnud pole. Seni kuni maaslamaja veel liigutab, käib andmine edasi.

7/8/2015 11:04:33 pm

Selguse huvides märgin, et ma pole see J kes ülevalpool rektori valimisest räägib.

Hapukurgihooaja eri: Kreeka vinegrett

Leave a Reply.

Autor

Arhiiv

Rubriigid