1. Varoufakise poolmaraton
Rääkides pühapäevasest referendumist, teatas Kreeka peaminister Tsipras, et küsimus ei ole Euroopasse kuulumises -- Kreeka on Euroopa häll --, Euroopa Liitu kuulumises ega isegi euros. Tegu on demokraatia ja vabaduse peoga. Me laulame, tantsime ja ei allu võlausaldajate väljapressimisele. Ma kuulasin Tsiprase kõnet ja pean tunnistama, et see oli isegi sünkroontõlkes suurepärane kõne. Retoorikaõppejõuna oleksin pannud talle kõrgeima hinde. Võimalik, et kui leian korraliku tõlke, hakkan oma loengutes kasutama demagoogia kõrgeima pilotaaži näitena. Karismaatiline Kreeka rahandusminister Janis Varoufakis kiitis ka referendumi läbiviimist kui demokraatliku protsessi võitu. Elagu demokraatia, ei mingit väljapressijatest terroristide diktaati!
Kuid kohe järgmisel päeval pärast referendumit (st täna) andis Varoufakis oma blogis ootamatult teada erruminekust: "Enam mitte minister!" Selles postituses teatab ta:
"Varsti pärast referendumi tulemuste väljakuulutamist tehti mulle teatavaks mõningate Eurogrupi osaliste ja valitud "partnerite" teatud eelistused, minu ... "puudumise" kohta selle kohtumistelt; idee, mida peaminister hindas endale kokkuleppele jõudmisel potentsiaalselt kasulikuks."
Nagu ütlevad venelased, selge, et midagi pole selge. Esiteks, Varoufakis, kes ei kartnud teha solvavaid märkusi teiste riikide või organisatsioonide ükskõik kui kõrgete ametiisikute kohta, kohkus äkki mõningate asjapulkade teatud vihjetest. Pealegi, nagu selgub, keegi ei ole palunud tal erru minna, vaid vihjati, et tema osalemine läbirääkimistes ei ole soovitav. Kuid seda peent vihjet on korduvalt tehtud ka varem ning viimastel läbirääkimistel esindas Kreekat Efklidis Tsakalotos, kellest saigi juba järgmine rahandusminister.
Rääkides pühapäevasest referendumist, teatas Kreeka peaminister Tsipras, et küsimus ei ole Euroopasse kuulumises -- Kreeka on Euroopa häll --, Euroopa Liitu kuulumises ega isegi euros. Tegu on demokraatia ja vabaduse peoga. Me laulame, tantsime ja ei allu võlausaldajate väljapressimisele. Ma kuulasin Tsiprase kõnet ja pean tunnistama, et see oli isegi sünkroontõlkes suurepärane kõne. Retoorikaõppejõuna oleksin pannud talle kõrgeima hinde. Võimalik, et kui leian korraliku tõlke, hakkan oma loengutes kasutama demagoogia kõrgeima pilotaaži näitena. Karismaatiline Kreeka rahandusminister Janis Varoufakis kiitis ka referendumi läbiviimist kui demokraatliku protsessi võitu. Elagu demokraatia, ei mingit väljapressijatest terroristide diktaati!
Kuid kohe järgmisel päeval pärast referendumit (st täna) andis Varoufakis oma blogis ootamatult teada erruminekust: "Enam mitte minister!" Selles postituses teatab ta:
"Varsti pärast referendumi tulemuste väljakuulutamist tehti mulle teatavaks mõningate Eurogrupi osaliste ja valitud "partnerite" teatud eelistused, minu ... "puudumise" kohta selle kohtumistelt; idee, mida peaminister hindas endale kokkuleppele jõudmisel potentsiaalselt kasulikuks."
Nagu ütlevad venelased, selge, et midagi pole selge. Esiteks, Varoufakis, kes ei kartnud teha solvavaid märkusi teiste riikide või organisatsioonide ükskõik kui kõrgete ametiisikute kohta, kohkus äkki mõningate asjapulkade teatud vihjetest. Pealegi, nagu selgub, keegi ei ole palunud tal erru minna, vaid vihjati, et tema osalemine läbirääkimistes ei ole soovitav. Kuid seda peent vihjet on korduvalt tehtud ka varem ning viimastel läbirääkimistel esindas Kreekat Efklidis Tsakalotos, kellest saigi juba järgmine rahandusminister.
Mis siis juhtus Janis Varoufakisega, kes kuulutas, et "hakkab uhkusega kandma võlausaldajate jälestust"? Täpselt ei tea, kuid mulle meenub koolilaste anekdoot. Naine viskab kauboi kodunt välja. Läheb nukralt mööda tänavat, suitsiidsed mõtted peas: kõik on läbi. Kuid siis kuuleb ta sisemist häält: "Ei ole läbi: astu sellesse kõrtsi ja pane kogu oma raha pokkeris mängu!" Kauboi teebki seda ja kaotab: nüüd on küll kõik läbi. "Ei ole läbi," ütleb sisemine hääl, "kahma raha, löö laud ümber ja jookse kõrbesse." Kauboi teebki seda, kuid pokkerimängijad saavad ta kõrbes kätte ja ta kuuleb revolvrite vinnastamise heli. No nüüd on kindlasti läbi. "Ei ole," ütleb sisemine hääl, "sülita paksule näkku." Kauboi teeb seda ja kuuleb: "Vaat nüüd on tõesti läbi."
2. Teeks ka
Ei tea, kuidas teistele, aga mulle Kreeka ja kreeklased meeldivad väga. Ilus maa, hea kliima, ajaloomälestised, lahke rahvas. Mulle meeldivad kreeka toidud, kreeka laulud ja kreeka tantsud. Hea meelega manustaksin souvlakit, rüübates peale retsinat ja kõike seda sürtaki saatel. Kahjuks aga ei saa. Asi pole küll nii hull, nagu ütles eesti klassik: posin ennast üles et raha põle, vaid pigem vene klassiku sõnade järgi: kapital ei luba. Kuid sellele võib vaadata ka optimistlikuma pilguga: kui õige võtaks laenu nii nelja-viie aastapalga ulatuses, siis sõidaks kogu oma suure perega Kreekasse ja tühja sellest retsinast, jooks puhast Metaxat.
Aga siis kui tuleb maksmise aeg, korraldaksin oma peres referendumi: kas nuumame pankasid või tšillime edasi? See oleks tõeline demokraatia pidu. Δημοκρατία! No pasaran! Occupy! Это всё наше!
Vahemärkus. Mulle teatati, et see minu mõttesähvatus ei ole sugugi originaalne, vaid pigem Korbi stiilis plagiaat, kuna Facebook kubisevat sellest. Kahjuks mul ei ole Facebooki kontot ja seda kubisemist nautida pole saanud. Aga nagu ütleb idamaine tarkus: kui sa lähed mööda õiget rada, siis tulevad sulle vastu nii inimesed kui kaamelid. Ma loodan, et nendele inimestele, keda ma sellel kannatuste rajal kohtasin, ei pea ma tõestama, et pole kaamel.
Kuid nali naljaks, "Kreekat tegemise" üleskutseid on Eesti meedias murettekitavalt palju. Sellised üleskutsed on jõudnud ka ajakirjandusse, mõnikord otse, mõnikord aga vihjamisi. Nii väljendas ühe kasvava poliitilise jõu esimees nagu muuseas ideed, et Eestil tuleks võtta laenu, et lahendada sotsiaalprobleemid ja tõsta kaitsevõimet. Peab aga kõva laen olema! Isegi uhkem kui Kreekal.
Kuid nali naljaks, "Kreekat tegemise" üleskutseid on Eesti meedias murettekitavalt palju. Sellised üleskutsed on jõudnud ka ajakirjandusse, mõnikord otse, mõnikord aga vihjamisi. Nii väljendas ühe kasvava poliitilise jõu esimees nagu muuseas ideed, et Eestil tuleks võtta laenu, et lahendada sotsiaalprobleemid ja tõsta kaitsevõimet. Peab aga kõva laen olema! Isegi uhkem kui Kreekal.
3. Referendumit!
Mul polnud vähimatki kavatsust võtta sõna TTÜ rektori valimise epopöa asjus. Niigi piinlik. Kuid täna tuli üks huvitav mõttesähvatus: "Leidma peaks rektori, kes sobiks nii TTÜ töötajatele, üliõpilastele kui ka Eesti rahvale." Kuna olen ise ka osa rahvast, siis olgu siinkohal ka minu arvamus toodud.
Abstraheerume institutsioonidest ja isikutest. Kujutame ette, et üksteist inimest peavad valima kedagi kusagile. Tingimus on selline, et poolt peab olema vähemalt kaheksa häält ning hääletuse tulemusel kandidaat A saigi kaheksa poolthäält. Asi on aga selles, et eelnevalt leppisid neli hääletajat omavahel kokku, et ükski nendest A poolt ei hääleta ning nelik esitas protesti. Kuidas nüüd talitada? Nelik nõudis salajaste valimiste tulemuse tühistamist, kuna nemad olid vastu. Valimised läbi viinud asjapulk pidas sellist üleskutset solvavaks, kuna kogu protseduur, k.a häälte lugemine oli avalik, ning mingit sohivõimalust häälte lugemisel tema meelest tekkida ei saanud. Väljapääsuna pakkus ta kriminoloogilise ekspertiisi. Kaheksa inimest olid sellega päri, kolm olid vastu ja lõpuks võttis neliku see esindaja, kes algul nõustus, oma nõustumise tagasi. Põhjus on arusaadav. See protseduur on seadusväline, hääletamine on salajane ning kriminoloogiline ekspertiis rikuks nende inimõigusi.
Ma saan aru, et nii mõnigi ei nõustu sellise faktograafiaga. On väidetud, et juba eelnevalt olid mingid reeglid rikutud. Kuid selliste märkuste puhul on tegemist omamoodi Treppenwitz'iga, kuna need süüdistused tulid alles siis, kui selgus, et osa seltskonnast ei ole lõpptulemusega rahul.
Kas keegi näeb siin alust valimiste tühistamiseks ja puhtalt lehelt alustamiseks?
Kuid nüüd tsiteeritud üleskutse juurde. Ma leian, et see on isegi poolik. Mis tähendab: sobiks nii TTÜ töötajatele, üliõpilastele kui ka Eesti rahvale? Miks Eesti rahvas on jälle viimaseks jäetud? Arvan, et kõigepealt tuleks küsida rahvalt ja siis alles tudengitelt ja personalilt. Nõuan referendumit! Arvestades väärtuslikku kogemust, võiks soovitada selle läbiviimist Kreekas.
RSS Feed