Pärast Jaapani maavärinat ja eriti Fukushima tuumajaama avariide seeriat ägenes Euroopas poleemika tuumaenergeetika üle. Isegi selle põhimõttelised pooldajad, nagu Saksamaa liidukantsler Merkel, lubasid tuumapoliitika üle vaadata. Euroopalikud lainetused ulatusid ka Eestisse, kus mitu tuumaenergeetika vastast eesotsas Marek Strandbergiga ei viivitanud pikalt arutlustega stiilis: "Näed, ma ju ütlesin." Arvan, et energeetikaküsimusi ning tuumaenergeetika poliitikat sealhulgas ei ole kõige produktiivsem arutada laadakisma stiilis. Pealegi ei näe ma tõesti mingit põhjust kartuseks, et probleemid Jaapani tuumajaamades võivad kuidagi mõjutada tuumajaamade olukorda Euroopas: maavärin ei ole nakkushaigus.
Sellegipoolest olen ma Eestisse tuumajaamade rajamise põhimõtteline vastane. Oma seisukohta tahaksin väljendada kolmes punktis.
1) Tuumaenergia on tõepoolest üks ohutumatest ja ökoloogiliselt puhtamatest energialiikidest. "Ohutum ja ökoloogiliselt puhtam" ei tähenda, et see on ohutu ja ökoloogiliselt puhas. Energia on üldse ohtlik ning mida võimsama energiaga on tegu, seda ohtlikum see on. Pealegi, elektrijaam ise võib olla ökoloogiliselt ohutu, kuid radioaktiivse kütuse ja jäätmete transportimine ei ole sugugi tavaline logistiline operatsioon.
2) Eesti vajab tõepoolest energiat ning gaasist ja naftast sõltuvuse vähendamiseks on tuumaenergia tõesti ahvatlev alternatiiv.
3) Tuumaelektrijaama(de) rajamine ei ole üksnes energeetikaküsimus. Suurendades energeetilist julgeolekut, suurendab iga tuumajaam oluliselt teisi julgeolekuriske. Iga tuumareaktor ja iga radioaktiivsete materjalide hoidla on seotud suurte julgeolekuriskidega. Eesti muutuks kohe igasugustele terroristidele väga külgetõmbavaks kohaks. Kui me räägime tuumajaama hooldamisest, siis ei ole tegu üksnes inseneride ja tehnikutega, vaid väga arenenud turvamissüsteemiga. Kui ma räägin terrorismist, ei pea ma silmas ennekõike Al Qaidat või sedatüüpi rühmitusi, vaid kõiksugu antiglobaliste, tuumaenergeetika vastaseid, ekstreemroheliseid (ökofašiste) jt, kes armastavad korraldada tuumareaktorite või tuumakütuse ja -jäätme transporteerimise ümber pidevaid happeninge ning on korduvalt üritanud sisse murda keelatud aladele. Selles kontekstis on iga tuumareaktor ja iga tuumajäätmehoidla või kütusetransport potentsiaalsed "räpased pommid", eriti meeletu tundub mulle ettepanek luua Eestisse mitte üks suur, vaid mitu väikest tuumaelektrijaama. Samas arvan ma, et peab väga tõsiselt kaaluma Eesti osalust Ignalina tuumaelektrijaamas.
Sellegipoolest olen ma Eestisse tuumajaamade rajamise põhimõtteline vastane. Oma seisukohta tahaksin väljendada kolmes punktis.
1) Tuumaenergia on tõepoolest üks ohutumatest ja ökoloogiliselt puhtamatest energialiikidest. "Ohutum ja ökoloogiliselt puhtam" ei tähenda, et see on ohutu ja ökoloogiliselt puhas. Energia on üldse ohtlik ning mida võimsama energiaga on tegu, seda ohtlikum see on. Pealegi, elektrijaam ise võib olla ökoloogiliselt ohutu, kuid radioaktiivse kütuse ja jäätmete transportimine ei ole sugugi tavaline logistiline operatsioon.
2) Eesti vajab tõepoolest energiat ning gaasist ja naftast sõltuvuse vähendamiseks on tuumaenergia tõesti ahvatlev alternatiiv.
3) Tuumaelektrijaama(de) rajamine ei ole üksnes energeetikaküsimus. Suurendades energeetilist julgeolekut, suurendab iga tuumajaam oluliselt teisi julgeolekuriske. Iga tuumareaktor ja iga radioaktiivsete materjalide hoidla on seotud suurte julgeolekuriskidega. Eesti muutuks kohe igasugustele terroristidele väga külgetõmbavaks kohaks. Kui me räägime tuumajaama hooldamisest, siis ei ole tegu üksnes inseneride ja tehnikutega, vaid väga arenenud turvamissüsteemiga. Kui ma räägin terrorismist, ei pea ma silmas ennekõike Al Qaidat või sedatüüpi rühmitusi, vaid kõiksugu antiglobaliste, tuumaenergeetika vastaseid, ekstreemroheliseid (ökofašiste) jt, kes armastavad korraldada tuumareaktorite või tuumakütuse ja -jäätme transporteerimise ümber pidevaid happeninge ning on korduvalt üritanud sisse murda keelatud aladele. Selles kontekstis on iga tuumareaktor ja iga tuumajäätmehoidla või kütusetransport potentsiaalsed "räpased pommid", eriti meeletu tundub mulle ettepanek luua Eestisse mitte üks suur, vaid mitu väikest tuumaelektrijaama. Samas arvan ma, et peab väga tõsiselt kaaluma Eesti osalust Ignalina tuumaelektrijaamas.
RSS Feed