MIHHAIL LOTMANI KODULEHEKÜLG
  • Blogi
  • Minust
  • CV
  • Publikatsioonid
  • Meedias
  • Galerii
  • Failid
  • KFT
  • Vaba Akadeemia

De terminologia II: fašism

5/17/2014

6 Comments

 
Kirjutasin EEle kolumni vene fašismi taastulekust: kuidas see sünnib ressentimenti vaimust. Kuna ruum on mul seal piiratud, ei laskunud pikematesse selgitustesse. Kuid ennustan, et nii mõnigi asjatundja heidab mulle ette, et ma ei tee vahet fašismil ja natsismil, seepärast peatun veidi terminoloogial. 
        Tõepoolest, saksa natsism oli midagi muud
kui itaalia fašism. Sellegipoolest ei tähista need terminid kaht eraldi liiki, vaid tegu on liigi ja alaliigiga: natsism on ka fašism, kuid fašism ei pruugi olla natsism. Nt saksa keeles kasutatakse tihtipeale sõna Faschismus natsismi tähenduses (vrd nt saksakeelses Wikipedias). Kuid saksa sõnakasutusest olulisemad on nende mõistete semantilised omadused. Olen kirjutanud sellest, et kontseptuaalsed mudelid tulevad selgemini esile mitte jaatavates, vaid eitavates konstruktsioonides. Nii ka siin. Natsionaalsotsialismi vastased (Ernst Thälmann, Bertolt Brecht jt) nimetasid juba 1920. aastatest peale ennast antifašistideks, mitte antinatsistideks, antifašistid olid ka need, kes võitlesid Franco falangistidega. Antifašist George Orwell võitles selle vastu nii Hispaanias, Saksamaal kui ka Inglismaal.
        Kes tahab asja põhjalikumalt uurida, lugegu Umberto Eco esseed „Igikestev fašism“. Eco analüüsib seda nähtust, kasutades nii Ludwig Wittgensteini perekondliku sarnasuse teooriat kui ka strukturaalse semiootika metodoloogiat. Ning ta näitab, et osadel liikumistel, mis kuuluvad fašistlikku perekonda, ei pruugi üldse olla ühiseid omadusi. Kuid sellegipoolest on nad kõik fašistlikud.
        Selles mõttes on itaalia fašismil teiste liikumiste ees topelteelis. Esiteks on see vanem ning suutis esimesena haarata võimu sugugi mitte vähetähtsas riigis. Teiseks, mis veel olulisem, sellel on tüpoloogilised eelised just tänu oma amorfsusele ja teatud ambivalentsusele.
        Fašismi -- ükskõik millise -- oluline osa on selle retooriline instrumentaarium. Kuid see ei piirdu kunagi üksnes retoorikaga (seetõttu ei kvalifitseeri ma fašistlikuna Gabriele D'Annunzio liikumist, ehkki ta võttis endale tiitli Duce juba enne Mussolinit), lisaks sõnadele on vaja vastavaid mõtteid ja tegusid. Taaskonstrueeritava vene fašismi puhul on aga huvitav see, kuidas fašistlikud kontseptuaalsed mudelid väljenduvad läbi retoorika, kus sulavad kokku nii fašistlik kui ka antifašistlik idiomaatika.
        Venemaa praegune olukord lubab analüüsida fašismi fenomeni in statu nascendi. Arvesse tuleb aga võtta järgmisi faktoreid. Esiteks, vene fašism oli suhteliselt marginaalse liikumisena vene nõukogudevastases pagulaskonnas olemas juba möödunud sajandi kolmekümnendalel aastatel. Teiseks, marginaalsed põrandaalused neofašistlikud ja neonatslikud grupid eksisteerisid Nõukogude Liidus vähemalt 1970. aastatest peale. Perestroika ajal  tulid nad põranda alt välja ning osa püüdis legaliseeruda, nende seas näiteks Barkašovi Vene Rahvuslik Ühtsus, mis oli ja on tihedalt afilieerunud KGB/FSB-ga. Kuid tuleb rõhutada, et fašismi puhul pole Venemaal kuni viimase ajani kunagi tegu olnud ametliku ideoloogiaga, viimane oli, vastupidi, alati antifašistlik. Seda huvitavam on jälgida, kuidas praegused protsessid transformeerivad vanu mudeleid. "Elame huvitaval ajal, härrased," nagu ütles filmitegelane.
Picture
6 Comments
Juhani
5/18/2014 08:15:42 pm

Ma ei tea, kes on natsist või fašist, ma ei suuda nendes mõistetes korrektselt mõtelda.

Kas Eestis 8. mail ajal Venemaa lippu lehvitavad inimesed on mõiste õiges tähenduses fašistid? Kas nad on natsid?
Kas Eestis georgi linti kandvad inimesed on fašistid?

Reply
ML
5/20/2014 05:25:37 am

Mul on kahju, et ma vist ei väljendanud ennast piisavalt selgelt. Minu kirjutised ei ole mõeldud instruktsioonina, kuidas identifitseerida fašisti või natsi. Püüdsin analüüsida tärkavat fašismi Venemaal. St fašismi puhul on minu meelest alati tegemist kas riikliku moodustisega või organisatsiooniga, harvem ühiskondliku liikumisega. Seega umbes nagu kommunismi puhul.
Nüüd küsimus: kes on kommunist? Variandid:
1) Inimene, kes on kommunistliku partei liige, kellel on parteipilet.
2) Inimene, kes elab kommunistlikus riigis ja on rahul valitseva riigikorraga.
3) Inimene, kes ei ela kommunistlikus riigis, ei ole kommunistliku partei liige, kuid valimistel hääletab kommunistide poolt.
4) Inimene, kes elab vabas ühiskonnas, ei hääleta kommunistide poolt, kuid osaleb meelsasti nende korraldatud märulites.
5) Inimene, kes ei lange kategooriate 1-4 alla, kuid on hingelt (salaja) tulihingeline kommunist.
6) Inimene, kes ei lange kategooriate 1-5 alla, kuid kelle peale on esitatud kaebekiri või keda on netis laimatud, et ta on kommunist.
Kindlasti on veel igasuguseid juhtumeid (ja igaüks võib valida neist selle "õige"), kuid sotsiaalne ja mitte individuaalne dimensioon on alati see, mis on primaarne. Sama asi on fašismi või natsismiga.
Mina eelistaksin rääkida nendest, kes on vastava fašistliku või natsliku organisatsiooni liige. Näiteks Vene Rahvuslik Ühtsus (nn barkašovlased) on kindlasti fašistlik ja võiks isegi öelda, et natslik organisatsioon.
Tulles nüüd lõpuks Teie küsimuse juurde, siis arvan, et pronksmehe seltskond on siiruviiruline. Seal on kindlasti ka fašiste, kuid nad on selges vähemuses. On ka, vastupidi, kommuniste, kusjuures mitte venemeelseid nn kommunofašiste, vaid ka puhtaid eestlasi nagu nt Oudekki Loone. Väga väike osa neist on need, kes on tõepoolest sõjaveteranid ja neil on sellega seotud mingid siirad tunded. Aga üldiselt arvan, et neist enamus on lihtsalt ajupestud inimesed, kellest võiks isegi kahju olla, kui nad poleks nii agressiivsed.

Reply
Risto
5/20/2014 07:17:28 pm

Tänases Ekspressis kirjutate, et Krimmi annekteerimise võrdlemine Anschlussiga ja Sudeedimaa vallutamisega on alguses Venemaale vastuvõetamatu, ent siis leiti, et sobib küll.
Artiklis mainite näidetena üht politoloogi, ent kas selline areng on ka riiklikul tasandil märgatav olnud(mida siis muidugi toetab meedia truilt)?

Reply
ML
5/21/2014 08:53:11 am

Kuna minu maht oli väga piiratud, ei saanud ma detailidesse laskuda. "Üks politoloog" on Andranik Migranjan (inglisepäraselt Migranyan), kes on Putini režiimi hääletoru läänes. Ta on New Yorkis asuva Demokraatia ja Koostöö Instituudi (Institute of Democracy and Cooperation) direktor. Eestis on tema nimi suhteliselt vähe tuntud (millest on kahju, millegipärast meie ajakirjandus pöörab tähelepanu tühikargajast Duginile, kes armastab rääkida sellest, kui tähtis mees ta on. Kuid ta ei ole), läänes aga on ta väga tuntud. Kui ma hiljuti kohtusin ühe kõrgetasemelise delegatsiooni esindajatega, teadsid nad kõik Migranjani. Migranjan oli Jeltsini nõunik ja positsioneeris end demokraadina, ehkki oli minu meelest alati suurvene šovinist. Nüüd on ta aga putinliku Venemaa hääletoru.
Öeldu ei tähenda, et ta väljendabki Putini seisukohta. Nagu ma juba olen kirjutanud, on võimalik, et Putinil pole üldse oma seisukohta ning Kreml saadab välja põhimõtteliselt vastuolulisi signaale. Kuid see, et peeti vajalikuks, et Migranjan edastab nimelt sellise signaali, on iseenesest märkimisväärne signaal.
Pealegi on oluline ka publitseerimise koht. Migranjani artikkel avaldati ofitsioosses "Izvestijas".
Ma ei tea, kas keegi Kremli propagandistidest on veel täpselt nii väljendanud, kuid see, kuidas promotakse ja tiražeeritakse Migranjani ütlusi, on märkimisväärne. (Muide, Migranjani võrdlus ei ole mitte üksnes šokeeriv, vaid uute seaduste järgi seadusevastane. Kuid millegipärast mingeid sanktsioone tema vastu ei rakendata.)

Reply
Epp
5/22/2014 03:27:53 am

Kirjutasite, ep Putin tunnustab fašismi. Miks ta siis solvus prints Charlesi peale?

Reply
ML
5/22/2014 04:22:44 am

Täpselt sellest ma Ekspressis kirjutasingi: tuleb solvuda kõigi ja kõige peale. Kuna Migranjan võrreldes Hitleriga kiidab Putinit, siis see on OK (ehkki kordan: Hitleri kiitmine on Venemaal kuritegu). Prints aga Putinit sama asja eest ei kiitnud ning selle peale tuleb loomulikult otsekohe solvuda ja koguni riiklikul tasemel.
Muide, seda, mida praegu omistatakse Ukrainale ja ukrainlastele püüti veel paar aastat tagasi külge pookida poolakatele ja Poolale. See olevat Euroopa agressiivseim rahvas, kelle pärast (aga sugugi mitte Hitleri pärast, nagu varem õpetati) algas II maailmasõda.
Sõjaministeeriumi sõjaajaloo instituudi saidil avaldati polkovniku ja ajalooteaduste kandidaadi Sergei Kovaljovi uurimustöö, kus esmakordselt nõukogude ja vene historiograafias esitati Hitlerit positiivses valguses. Tema nõudmised Poolale olid väga mõõdukad ja mõistlikud. Poola aga oma kangekaelsuse pärast ongi süüdi II maailmasõja puhkemises. Huvitav on see, et Ukraina kriisi alguses eemaldati see tekst sõjaajaloo instituudi saidilt, kuid internetis ei ole nii kerge jälgi hävitada ja teksti võib lugeda näiteks siit:
http://www-personal.ksu.edu/~stone/KovalyovonPoland.pdf

Reply



Leave a Reply.


    Disclaimer.

    0. Kõik minu blogis avaldatud tekstid on Copyleft tingimuste kohaselt vabalt kasutatavad teosed.
    1. Tere tulemast minu blogisse. See on minu isiklik inforuum, kus ma väljendan oma mõtteid tsenseerimata kujul, ilma kõõritamata poliitilise korrektsuse suunas.
    Kui kedagi mu mõtted või sõnad riivavad -- palun ette vabandust. Aga selline ma kord juba olen.
    2. Ma tervitan igasuguseid kommentaare nii allkirjastatult kui anonüümselt, nii sõbralikke kui kriitilisi ja lausa vaenulikke, ainus kriteerium on sisukus.
    3. Ma ei premodereeri kommentaare (samas ei vastuta selle eest, kui need minust sõltumatul põhjusel ei ilmu).

    4. Kommentaarid, mis ainult kaasa kiidavad või sisutult sõimavad, ma lihtsalt eemaldan. Tegu on minu isikliku ruumiga, mille eest vastutan nii moraalselt kui juriidiliselt.
    5. Samuti kustutan kommentaarid, mis sisaldavad reklaami või sisutuid linke.
    6. Igale kommentaarile ma ajapuudusel vastata ei saa.


    Autor

    Mihhail Lotman,
    ζῷον πολιτικόν

    RSS Feed

    Arhiiv

    March 2024
    December 2023
    November 2023
    May 2023
    March 2023
    February 2023
    December 2022
    June 2022
    March 2022
    February 2022
    January 2022
    September 2020
    August 2020
    July 2020
    June 2020
    May 2020
    January 2020
    December 2019
    November 2019
    September 2019
    August 2019
    July 2019
    June 2019
    May 2019
    April 2019
    March 2019
    February 2019
    January 2019
    December 2018
    November 2018
    October 2018
    September 2018
    August 2018
    June 2018
    May 2018
    April 2018
    March 2018
    February 2018
    January 2018
    December 2017
    October 2017
    August 2017
    July 2017
    June 2017
    May 2017
    April 2017
    March 2017
    February 2017
    January 2017
    December 2016
    November 2016
    October 2016
    September 2016
    August 2016
    April 2016
    March 2016
    February 2016
    January 2016
    December 2015
    November 2015
    October 2015
    September 2015
    July 2015
    June 2015
    May 2015
    April 2015
    March 2015
    February 2015
    January 2015
    December 2014
    November 2014
    October 2014
    September 2014
    August 2014
    July 2014
    June 2014
    May 2014
    April 2014
    March 2014
    February 2014
    January 2014
    December 2013
    November 2013
    October 2013
    September 2013
    August 2013
    June 2013
    May 2013
    April 2013
    March 2013
    February 2013
    December 2012
    November 2012
    October 2012
    September 2012
    June 2012
    May 2012
    April 2012
    February 2012
    January 2012
    December 2011
    October 2011
    September 2011
    August 2011
    July 2011
    June 2011
    May 2011
    April 2011
    March 2011
    February 2011
    December 2010
    October 2010
    September 2010
    August 2010


    Rubriigid

    All
    Eesti ühiskond
    Eesti ühiskond
    Eesti ühiskond
    Eetika
    Eetika; Religioon
    Film
    Filoloogia
    In Memoriam
    Irl
    Jalgpall
    Kangelaseepos
    Keskkond
    Kgb
    Konverentsid
    Kultuurisemiootika
    Kunst
    Lähis-Ida
    Lollus
    Luule
    Muusika
    Pagulased
    Poliitika
    Puust Ja Punaselt
    Raamatud
    Reisid
    Seks
    Semiootiku Vaatevinklist
    Tähtpäevad
    Terror
    Ühiskond
    Ühiskond
    Valimised
    Välispoliitika
    Vandenõuteooriad
    Värsiteadus
    Värsiteadus
    Venemaa

Copyleft (ɔ) by Mihhail Lotman