MIHHAIL LOTMANI KODULEHEKÜLG
  • Blogi
  • Minust
  • CV
  • Publikatsioonid
  • Meedias
  • Galerii
  • Failid
  • KFT
  • Vaba Akadeemia

Barbaarsuse pealetung 1

1/17/2017

13 Comments

 
Kreeklased olid ksenofoobid. Nende jaoks olid kõik välismaalased barbarid, õigemini, sõna 'barbar' tähendaski välismaalast. Barbaritel olid lisaks võõramaisele päritolule veel mõned omadused. Nad olid salakavalad, jõhkrad, rumalad jne. Barbarid tegid barbaarseid tegusid. Nad ei hinnanud kultuuri ning hävitasid kultuuriväärtusi.

Antiikaeg on ammu möödas, kuid barbaarne käitumine ei ole kusagile kadunud. ISIS lammutab arhitektuurimälestisi, Taliban õhkab ja tulistab tükkideks unikaalseid Buddha kujusid, Boko Haram hävitas sufi templi ja mošee Timbuktus jne. Siiski on põhilist raevu barbarites alati tekitanud raamatud ja raamatukogud, kuna need ei olnud mitte ainult mingi rahvuskultuuri osa, vaid neisse on talletatud rahva mälu ja identiteet. Totalitaarsed valitsejad on põletanud või makulatuuriks raiunud terveid raamatukogusid, ISIS on hävitanud tuhandeid raamatuid ja käsikirju, Boko Haram on põrmustanud ainulaadseid islami allikaid koondavaid raamatukogusid Malis. Ajaloost teame, et kaliif Omar I (‘Umar ibn al-Khaţţāb) lasi kuulsa Ktesiphoni raamatukogusse kuulunud käsikirjad visata Eufrati jõkke. Legendi järgi hävitati tema käsu peale ka veel kuulsam Aleksandria raamatukogu. (Osad ajaloolased kahtlevad küll sellise käsu olemasolus, kuid fakt on see, et araablaste vallutus tegi Aleksandria raamatukogule lõpu).

Ei maksa aga arvata, et selline kultuurivaenulikkus on omane ainult islamistidest barbaritele. Ka kristlastel (kristlikel barbaritel) on nii mõnigi vägitegu kirjas. Cromwelli väed hävitasid Iirimaal hulgaliselt kloostrite raamatukogusid, 30-aastase sõja jooksul hävitati kloostrite raamatukogusid üle kogu Euroopa, Ameerika revolutsiooni ajal põletasid britid maha Kongressi Raamatukogu, koloniaalväed põletasid Birma kuningliku raamatukogu jne. Ehk kõige kuulsam on Diego De Landa maiade koodeksite põletamine, see ei olnud lihtsalt barbaarsus, vaid kulturitsiidiakt.

Picture
Diego Da Landa viskab tulle maiade kultuuri. Fernando Castro Pacheco seinamaal.
Niisiis, asi ei ole islamis, vaid sissetungijates, kes ei hooli kohalikust kultuuripärandist või lausa vihkavad seda.

Tartu Ülikooli raamatukogu on juba kuid (alates möödunud aasta juuni lõpust) olnud suletud. Mis on korvamatu kahju Eesti teadus-, haridus- ja kultuurielule. Ülikool ilma raamatukoguta on nonsenss. Ei saa siiski öelda, et raamatukogu üldse ei funktsioneeriks: on avatud pop-up lugemissaalid, kus on võimalik kasutada mõningaid raamatuid. Põhilistest fondidest aga raamatuid kätte ei saa. Samas on aga käimas vilgas fondide tühjendamine. Ei, raamatuid ei põletata, ei hakita, ei uputata jõkke. Need lihtsalt visatakse prügimäele.

Picture
Visatakse nii, et raamatud lagunevad.

Eriti valus oli näha 19. sajandi väljaandeid, mis pudenesid koost, nii et kaaned eraldusid sisust. Küsisin raamatukogu töötajalt, miks nii tehakse, ning ta vastas, et need on kõik duplikaadid ja fondidesse on jäänud mitu eksemplari. Korjasin prooviks ühed kaaned raamatult, mida isegi oleksin tahtnud lugeda: "Geschichte der Deutschen Dichtung. Von den ältesten Denkmälern bis auf die Neuzeit." Autoriks on omal ajal tuntud kirjanik Otto Roquette, kes andis omapärase ülevaate ka saksa luule ajaloost. Kahjuks ühtegi eksamplari sellest raamatust Tartus enam ei ole.

Picture
Okupatsioonieelseid raamatuid koju laenutada ei saa. Kuid nende osised saab kätte raamatukogu kõrval olevast prügikastist.
Raamatukogu taga seisis kuus konteinerit hävitamisele määratud raamatutega ja need olid täidetud vaid tänase päeva jooksul. Mul pole mingeid andmeid selle kohta, kui palju ja kas üldse on raamatuid välja visatud varem ja kui palju on plaanis seda veel teha. Kõige kurvem on sealjuures see, et hävitustöö taga ei ole Stalin ega Hitler ega teisedki võõrvallutajad. Barbarid, kes ei oska mitmete põlvkondade jooksul kogutut ja talletatut väärtustada, oleme me ise.

Picture
Mõtle roheliselt: sorteeri prügi
Ei oleks arvanud, et hakkan veel vanast peast prükkariks, aga täna tõepoolest võtsin raamatukogutöötaja lahkel loal mõned prügisse määratud raamatud ja mõned isegi otse prügikastist.
Picture
Picture
Päästetud raamatupisku
P.S. Mida siis teha, kui millegipärast tekkis pakiline vajadus raamatutest lahti saada? Elame ju e-riigis, oleks ju võinud lisada raamatukogu veebilehele äraantavate raamatute nimekirja. Neid võib isegi müüa sümboolse hinnaga, mis kompenseeriks tehtud jõupingutused. Võib-olla hoiaks isegi kokku prügiveo kulutuste arvelt.
13 Comments
Kersti
1/17/2017 09:44:50 am

See on nagu viirus; veidi enam kui aasta eest tabas see ühte EKA osakonda.

Reply
Andres
1/18/2017 03:29:11 am

http://epood.utlib.ee/epood - kahtlen et seal kõik on.

Reply
Jürgen
1/18/2017 03:56:39 am

Otto Roquette'i „Geschichte der deutschen Dichtung“ on raamatukogus olemas kaks korda (2. Auflage 1872 ja 3. Auflage 1879), vt. Võõrkeelse kirjanduse sedelkataloog (http://utlib.ut.ee/emil/index.php?id=1&sfpg=Ui9yb28vKio4MCoqKjNiMjJmYjg4ZGRjMDcyYjMyYjVmNjRkMDIzYWZjOWE0). Elektroonkatalogis ESTER raamatud küll ei mainitata, aga see ju ei ole komplekt, nagu iga teadlane Tartus teab.

Kas Te leidsite raamatuid, mis tõesti ei ole enam olemas raamatukogus?

Nõustun aga sellega, et raamatute salaja ära visamine on väga kahju.

Reply
ML
1/18/2017 04:09:29 am

Aitäh lohutava teadaande eest. Paraku tõepoolest kontrollisin ainult Estrist, raamatukogu on aga kinni. Samas pole mul kahjuks kindlust, et üks nendest sedelitel kirjeldatutest ei ole see, mille jäänused korjasin üles prügikastist (taaskasutuskonteinerist). Igal juhul ei kuulu selline raamat ühegi parameetri järgi väljaviskamisele. Aga seal oli palju teisigi 19. sajandi saksakeelseid raamatuid.

Reply
Jaan Lahe
1/18/2017 05:01:23 am

TÜ võiks siis vähemalt rohkem teavitada inimesi, et neil on ära anda häid raamatuid, mida nad ei vaja.

Reply
Peeter
1/18/2017 05:52:42 am

Mihhail. Oled Sa käinud Eesti Rahavusraamatukogu restaureeritud kohvikus "Poogen"? Seal on .. lambijalad tehtud vanadest raamatutest ja selleks on neile augud sisse puuritud. Alustades "Eesti Entsüklopeeidast" jne. Ma mainisin ettekandjale, et see on "halb" ja vastus oli "Jah. mitmed on nii väitnud".
Kas nimi "Poogen" on võetud väljendist et "Mul on Poogen"???

Reply
Tudeng
1/18/2017 08:46:43 am

Väga kahju, et raamatutest niimoodi loobutakse. Kindlasti on nendest raamatutest PIISAVALT PALJU NEID RAAMATUID , mille järgi saab praegugi väga hästi eksamiteks, kontrolltöödeks ja seminarideks ette valmistuda või kasutada seda õppimisel täiendava kirjandusena.
SELLE ASEMEL, ET LOOBUDA SELLISEL KUJUL HEADEST RAAMATUTEST TULEKS RAAMATUKOGUL KORRALDADA TASUTA RAAMATUTE JAGAMISE PÄEVAD VÕI PANNA RAAMATUD RIIULITELE, KUS IGAÜKS SAAKS NEID SOOVI KORRAL ENDALE PÄRISEKS VÕTTA. Mõned riiulid ja koha kuhu panna riiul mittevajalike raamatutuga kõigile raamatukogu külastajatele leiaks ju ikka.
Olen küll alles 20-aastane tudeng, kuid olen kindlal seisukohal, et mitte ükski elektrooniline vahend (arvuti digitaalsete raamatutega ja muud sellist ei suuda küll asendada paberist raamatut).
Paberist raamatutest on igal juhul tunduvalt mugavam õppida ja nii jään ma arvama kuni oma elu lõpuni!

Reply
Tudeng
1/18/2017 08:52:27 am

Tuleks teha raamatukogule (mitte ainult TÜ raamatukogule vaid kõikidele raamatukogudele )ettepanek, et pandaks üles riiulid, kus saab REGULAARSELT võtta endale mahakantud raamatuid ning panna raamaturiiulid kõigile raamatukogude külastajatele kättesaadavasse kohta.

Reply
Aus Deutschland
1/19/2017 12:55:09 pm

Machtpolitische Revolutionen müssen geistig vorbereitet werden. An ihrem Anfang steht die Idee, und erst wenn die Idee sich mit der Macht vermählt, dann wird daraus das historische Wunder der Umwälzung emporsteigen /.../ Und deshalb tut Ihr gut daran, den Ungeist der Vergangenheit den Flammen anzuvertrauen. Das ist eine starke, große und (...) symbolische Handlung, - eine Handlung, die vor aller Welt dokumentieren soll! (J. Goebbels - aus Anlass der Bücherverbrennung auf dem Opernplatz in Berlin 1933).

Reply
Aus dem heutigen Deutschland
1/19/2017 02:07:36 pm

Hier wird offenbar versucht, aus einer toten Mücke einen lebenden Elefanten zu machen. Prof. Lotman hat bisher keinen einzigen Titel nennen können, den es in der Universitätsbibliothek nach dieser Aktion nicht mehr gibt. Er hat offenbar einen Sturm in einem Wasserglas verursacht. Es geht hier nur um die Entsorgung von Dubletten. Alle wissenschaftlichen Bibliotheken tun das. Man hat dabei folgende Wahlmöglichkeiten: 1) Mit anderen Bibliotheken tauschen. 2) Verkaufen. 3) Verschenken. 4) Wegwerfen.

zu 2): Roquettes „Geschichte der deutschen Dichtung” wird von mehreren Antiquariaten für 10 bis 20 EUR angeboten (http://www.zvab.com). Der Ankaufspreis für Exemplare mit Bibliotheksstempel beträgt wahrscheinlich deutlich unter 5 EUR. Für populärwissenschaftliche Literatur aus dem 19. Jahrhundert gibt es heute nur wenige Interessenten.

zu 4): Natürlich ist das schade und sicherlich die schlechteste Lösung, aber Aufgabe einer wissenschaftlichen Bibliothek ist es nicht, Dubletten zu horten. Von manchen Büchern sind Dubletten sinnvoll, doch Roquettes Buch zählt im Jahre 2017 sicherlich nicht dazu.

Es wäre anständig, wenn Prof. Lotman, sich bemühen würde, die Geister, die er losgelassen hat, wieder einzufangen. Oder er sollte nachweisen, dass die Benutzer der Bibliothek nach Ende der Bauarbeiten eine geringere Auswahl an Büchern haben als vorher.

P. S.: Das Goebbels-Zitat ist in diesem Zusammenhang völlig unangebracht und geschmacklos. Jeder kann sich weiterhin Roquettes Buch ausleihen, sobald die Bibliothek wieder öffnet.

Reply
Juhani
1/19/2017 01:32:56 pm

Raamatu väärtus on selles kirjutatu, mitte ainult ese ise. Kas ENE enam üldse loetakse või laenatakse? Mida nende vanade köidete virnadega teha? Mõni ENE on muidugi väärtus.

Raamatu hoidmine maksab reaalset raha ja tööd.
Sama lugu ka ära andmisega. Prügikast on andjale odavam.

Kunagi üürisin Tartus eramajas tuba. Perenaisel oli mingi sõber, kes oli palunud ja oli toonud käsitsi kottidega raamatukogust vanu raamatuid, küll ajakirjade väljaandeid vmt. Kuna sõber oli kas kadunud vmt, siis nähti kõvasti vaeva ja aeti kõik see vana kraam katlasse, vannuti ja põletati, aga ise pidi kuhugi mahtuma. Raamat ei põle hästi ja prügivedu maksab. Neid aga ei lugenud enam keegi, põllumajanduse õpikud vmt. Perenaine oli arst, vist labori juhataja.

Mina koristasin enda väikest raamatukogu, andsin kõik vähem väärtusliku ära. Tulemus on minu jaoks väärtuslikum, kuna hea asja leidmine on lihtsam.
Ülejäägi viisin Hoiuraamatukokku. Vabandasin ja selgitasin, et ei toonud päris sodi, suuremale osale oleks saanud leida ka ostja.

19. saj raamatu prügikasti viskamine kõlab imelikult. Aga mis olid töötaja reaalsed valikud? Kes maksab? Kas ta peaks kulutama enda nädalavahetuse raamatute nimekirja koostamiseks, vabatahtliku tööna, siis neid jagama?

Minul on kogemus ühes üliõpilasseltsis raamatukogu süstematiseerimisega. See oli suhteliselt väike, aga me ei saanudki sellega hakkama, tegime mitmed talgud, aga isegi väike raamatukogu on ootamatult töömahukas.

Reply
Teno link
2/27/2017 10:53:59 am

ma oleks arvatavasti enamuse neist vastu võtnud, kui keegi oleks nad minule toonud. .... aga meil käib Eestis selline massiline kultuuri ehitamine, et vanad raamatud oleksid nagu väärtusetud - et müüge odavalt ära või visake minema ja ostke aga uusi, uusi, uusi . kust saab uusi? sealt ja sealt.. uusi uusi uusi

Reply
Massachusetts link
3/17/2021 09:52:21 pm

Great post thhankyou

Reply



Leave a Reply.


    Disclaimer.

    0. Kõik minu blogis avaldatud tekstid on Copyleft tingimuste kohaselt vabalt kasutatavad teosed.
    1. Tere tulemast minu blogisse. See on minu isiklik inforuum, kus ma väljendan oma mõtteid tsenseerimata kujul, ilma kõõritamata poliitilise korrektsuse suunas.
    Kui kedagi mu mõtted või sõnad riivavad -- palun ette vabandust. Aga selline ma kord juba olen.
    2. Ma tervitan igasuguseid kommentaare nii allkirjastatult kui anonüümselt, nii sõbralikke kui kriitilisi ja lausa vaenulikke, ainus kriteerium on sisukus.
    3. Ma ei premodereeri kommentaare (samas ei vastuta selle eest, kui need minust sõltumatul põhjusel ei ilmu).

    4. Kommentaarid, mis ainult kaasa kiidavad või sisutult sõimavad, ma lihtsalt eemaldan. Tegu on minu isikliku ruumiga, mille eest vastutan nii moraalselt kui juriidiliselt.
    5. Samuti kustutan kommentaarid, mis sisaldavad reklaami või sisutuid linke.
    6. Igale kommentaarile ma ajapuudusel vastata ei saa.


    Autor

    Mihhail Lotman,
    ζῷον πολιτικόν

    RSS Feed

    Arhiiv

    September 2019
    August 2019
    July 2019
    June 2019
    May 2019
    April 2019
    March 2019
    February 2019
    January 2019
    December 2018
    November 2018
    October 2018
    September 2018
    August 2018
    June 2018
    May 2018
    April 2018
    March 2018
    February 2018
    January 2018
    December 2017
    October 2017
    August 2017
    July 2017
    June 2017
    May 2017
    April 2017
    March 2017
    February 2017
    January 2017
    December 2016
    November 2016
    October 2016
    September 2016
    August 2016
    April 2016
    March 2016
    February 2016
    January 2016
    December 2015
    November 2015
    October 2015
    September 2015
    July 2015
    June 2015
    May 2015
    April 2015
    March 2015
    February 2015
    January 2015
    December 2014
    November 2014
    October 2014
    September 2014
    August 2014
    July 2014
    June 2014
    May 2014
    April 2014
    March 2014
    February 2014
    January 2014
    December 2013
    November 2013
    October 2013
    September 2013
    August 2013
    June 2013
    May 2013
    April 2013
    March 2013
    February 2013
    December 2012
    November 2012
    October 2012
    September 2012
    June 2012
    May 2012
    April 2012
    February 2012
    January 2012
    December 2011
    October 2011
    September 2011
    August 2011
    July 2011
    June 2011
    May 2011
    April 2011
    March 2011
    February 2011
    December 2010
    October 2010
    September 2010
    August 2010


    Rubriigid

    All
    Eesti ühiskond
    Eesti ühiskond
    Eesti ühiskond
    Eetika
    Eetika; Religioon
    Film
    Filoloogia
    In Memoriam
    Irl
    Jalgpall
    Kangelaseepos
    Keskkond
    Kgb
    Konverentsid
    Kultuurisemiootika
    Kunst
    Lähis-Ida
    Lollus
    Luule
    Muusika
    Pagulased
    Poliitika
    Puust Ja Punaselt
    Raamatud
    Reisid
    Seks
    Semiootiku Vaatevinklist
    Tähtpäevad
    Terror
    Ühiskond
    Ühiskond
    Valimised
    Välispoliitika
    Vandenõuteooriad
    Värsiteadus
    Värsiteadus
    Venemaa

Copyleft (ɔ) by Mihhail Lotman