Normaalses ühiskonnas ei tohiks sellise erakonna esimehevahetus kedagi eriti erutada ega tekitada tühja koha pealt valitsuskriisi. Paraku aga Jedinaja Rossija noorempartner Eesti Keskerakond on meie riigi üks suuremaid erakondi, Riigikogus on ta saadikute arvuga teisel kohal ning osal lühinägelikel poliitikutel tekkis kihk vastlahutatud olendile kohe kosja minna.
Veelgi enam, sotside esimees Jevgeni Ossinovski, keda ma ükskord eksikombel nimetasin eeskujulikult eestimeelseks poliitikuks (olgu mul seepärast häbi), näeb
sotsialistliku revolutsiooni aastapäeva tähistades juba Jüri Ratases järgmist peaministrit. See samm ei ole üksnes lühinägelik, vaid ka ohtlik, relvadega ei mängita.
Öeldu ei tähenda, et mul ei ole etteheiteid Reformierakonnale ja praegusele valitsusele. Reformierakond on ise korduvalt oma koalitsioonipartneritega käitunud reeturlikult ning meil ei ole põhjust seda unustada. Kuid veel vähem on põhjust sellest eeskuju võtta. Kui ma omal ajal liitusin Res Publica erakonnaga, paelusid mind mitmed nende põhimõtted, kaasa arvatud need, mida Juhan Parts pidevalt rõhutas: riigimehelikkus ja aus valitsemine. Kas tõepoolest ei leia Isamaa 2.0 nende väärtuste jaoks kohta?