MIHHAIL LOTMANI KODULEHEKÜLG
  • Blogi
  • Minust
  • CV
  • Publikatsioonid
  • Meedias
  • Galerii
  • Failid
  • KFT
  • Vaba Akadeemia

ACTAst

2/10/2012

36 Comments

 
Olles resoluutne ACTA vastane, pean ma siiski tõdema, et see leping ja temaga kaasnevad instrumendid ja mehhanismid ei ole sündinud vaid kurjast tahtest. Maailm meie ümber muutub tormiliselt ning mitte ainult üksikud seadused, vaid kogu juriidiline raamistik ei suuda nendele muutustele järgi jõuda. Virtuaalne maailm ei ole enam vaid osa sellest, mida Karl Popperi terminoloogias nimetatakse kolmandaks maailmaks. Nt virtuaalses maailmas loodud teostel on reaalne, sh ka rahaline väärtus. Ka kuritegevus virtuaalmaailmas on reaalne, aga mitte vaid kontseptuaalne kuritegu. Osaliselt võib uut olukorda katta juba eksisteerivate regulatsioonidega, kuid neid pole selgelt piisavalt.

Ma toon neli põhilist argumenti ACTA kaitseks.
1. ACTA kaitseb tarbijat falsifitseeritud toodete eest. Kui te ostate mingisuguse kaubamärgiga toote, peate olema kindel, et teile ei müüda selle pähe mingisugust võltsingut.

2. Paljude kaupade väärtus rajaneb uuenduslikel ideedel või tehnoloogiatel. Uue ravimi väljatöötamine on väga töömahukas aastatepikkune protsess. Kui lubada piiramatult nt geneerilisi ravimeid, mis tundub ju hea ja õiglane – on nad ju palju odavamad, siis ei saaks ükski ravimifirma panustada uute ravimite väljatöötamisesse. Sama käib ka meelelahutustööstuse kohta. Keskmise Hollywoodi filmi tegemise kulu ulatub kümnetesse miljonitesse dollaritesse, ja see hind pidevalt kasvab.

Märkus. Ma ei taha siin diskuteerida teemal, kas ravimifirmade või Hollywoodi tohutud kasumid on õigustatud või mitte, lõppude lõpuks on igaühel õigus ravida ennast maarahva tarkuse järgi ning miks ka mitte ise proovida teha amatöörfilme. Ma ei tea, mida tähendab „objektiivne“ või „õiglane“ hind, ehkki olen marksistlikku poliitökonoomiat omal ajal põhjalikult tudeerinud. Minu jaoks on objektiivne ja õiglane hind see, mis on konkurentsivõimeline. Kui mingi asi on minu jaoks liiga kallis, siis keegi ei sunni mind seda ostma.

3. Olen korporatsioonide poolt nende kismas eurostruktuuridega, mis tahavad ära kaotada sigarettide kaubamärgid ja hinnavahed, et oleks lihtsalt „Suits“. Arvan, et igal tarbijal on õigus valida, millega ta täpselt kavatseb endale kopsuvähi tekitada. Seda õigust ei saa inimeselt võtta. Pealegi tundub, et see on alles algus: varsti selgub, et alkohol on mürk, suhkur, erinevad rasvad jne (ja muuseas ongi). Kuid see ei tähenda, et ei võiks vahet teha viinal, õllel ja konjakil. Ma mäletan hästi aega, kui poes järjekorra ära seisnuna küsisid: „Mulle palun üks leib, üks piim, pakk võid ja, oops, viinerid juba said otsa.“ Ei taha oma lapselastele sellist sotsialistlikku paradiisi.
Picture
Copyleft

4. Varastada ei ole hea. Isegi siis, kui keegi ei näe. See võib tunduda ahvatlev, kuid karistamata vargus ruineerib nii üksikisiku kui ühiskonna moraali. Piraatlus on vargus, ehkki tundub, et nagu poleks: ma ei võta ju kellegi käest ära, vaid tõmban õhust. See ei ole nii, ja ma ei hakka pikemalt seletama, miks.

Märkus. Olen varguse vastane, kuid vabavara tuline pooldaja. Mulle meeldib väga Copylefti kontseptsioon, mis kahjuks Eestis ei ole eriti juurdunud. Sellegipoolest olen nii mõnigi kord kas honoraridest loobunud või annetanud need heategevuslikele organisatsioonidele. Omaenda intellektuaalset omandit pean ma pigem kohustuseks kui kaubaks. See on ka üks põhjusi, miks eelistan jagada mõtteid oma blogis, mitte ajakirjanduse veergudel.


*             *             *
Pärast pikka apologeetilist sissejuhatust võis tekkida küsimus, miks ma siis ACTA vastane olen? Põhjuseid on jällegi neli.

1. Meetmed ei ole eesmärkidega proportsioonis. Loodavad struktuurid tungivad eraisiku ellu ja rikuvad tema privaatsust palju suuremal määral, kui kaubamärkide kaitse seda eeldaks.

2. ACTA eeldab mitte üksnes seaduslikku raamistikku, vaid loob ka uue rahvusvahelise organisatsiooni, mille eesmärgiks on ACTA rakendamine. Selle võim ja volitused ei ole veel päris selged, kuid need on hirmuäratavad.

3. Ühiskonna moraali ruineerib mitte üksnes vargus, vaid ka ülepingutatud politseimeetmed. Siin on kaks aspekti. Esiteks, ehkki ACTA otseselt ei nõua internetiteenuste osutajatelt nuhkimist, teeb ta selle palju hõlpsamaks ning ühiskondlikult aktsepteeritavaks tegevuseks. Veel olulisem on aga, et see olulisel määral inverteerib õigusmõistmise ideoloogiat. Kui tavalise varguse puhul kehtib süütuse presumptsioon ja õigusorganite õlgadele laskub süü tõestamise kohustus, siis ACTAs plaanitavad meetmed lähtuvad süü presumptsioonist. Enda süütuse tõestamise kohustus lasub kahtlusalusel ja selleks võib olla meist igaüks.
Picture
See pole Camel
Märkus. Nagu öeldud, ma põhimõtteliselt ei tõmba internetist filme ega kasuta piraattarkvara, kuid mul võtaks palju aega ja närvikulu tõestamaks, et ma tõepoolest pole kaamel.

4. Mulle üldse ei meeldi ACTA vastuvõtmisega seotud protsessid. Need toimusid saladusloori ja valede suitsukatte all. Kui ACTA oleks hea asi, siis milleks kogu see konspiratsioon? Asjal on lisaks veel üks õpetlik aspekt: internetiaktivistid on agarad otsima igasuguseid vandenõusid. Siin on aga tõepoolest tegu rahvusvahelise, võib isegi öelda, ülemaailmse vandenõuga. Ainuüksi Hollywood on võimsam kui ükskõik missugune salaorganisatsioon.


36 Comments
Tartss
2/10/2012 07:49:12 am

Pooltargumendid on nõrgavõitu - et seadus juba ammu just neid asju tagab, jääb ikkagi arusaamatuks sellise ülemvõimsa tsensuuri vajadus. Lisaks kahtlustan systeemi ka püüdes ACTA abil kultuure homogeniseerida, sest võrgust kättesaadava kultuuri valik väheneks ilmselt sadu kordi. Valicustega on aga kõik selge - nemad on poolt, sest yxki Wikileaks enam tylitada ei saaks... Jälle hakkax kehtima S.J.Lec´ütlus, mis just oma kehtivust on kaotama hakanud: akent maailma saab katta ajalehega.

Reply
best nasal decongestant medicine link
10/12/2013 02:48:52 am

Interesting information. Thanks to author!

Reply
Anonüümne
2/10/2012 06:12:40 pm

Peaminister Ansip meenutas oma tiraadis Riigikogu ees seda, et vanasti pandi lihtsalt luud ukse ette ja vargusi polnud. Ehk siis kaasinimesi usaldati. Ometi jääb antud kontekstis arusaamatuks, miks ACTA pooldaja selle näitega esineb. ACTA ei peegelda sellist kuldajastu usaldust kaasinimeste vastu, vaid pigem lähtubki süü presumptsioonist, et kõik on vargad ja seetõttu tulebki kõike ja kõiki kontrollida.

Ansip: "Me justkui teeksime järelduse, et kui varastada on jube lihtne, siis muudkui varastagem, varastagem rõõmsasti, see on uus kultuur. Ma loodan, et eestlased kunagi ei võta sellist kultuuri omaks." Aga peaministri arvates oleme me kõik sellise kultuuri juba ammu omaks võtnud, vastupidisel juhul poleks ju ACTA-t üldse tarvis. Peaminister eeldab, et me kõik oleme vargad. Ja vana kuldajastu usaldusest kaasinimese vastu on kõige kaugemal härra Ansip ise. Luud ukse ees pöördub inimese südametunnistuse poole, kuid ACTA ei eeldagi selle olemasolu.

Reply
anonüümne
2/11/2012 02:13:19 am

See loogika on vildakas. Kui meil on olemas seadused, mille alusel karistatakse vägistamise või tapmise eest, siis see ei tähenda kuidagimoodi, et seaduse koostaja peab KÕIKI inimese tapjateks või vägistajateks. Selliseid seadusi poleks vaja ainult sel juhul, kui MITTE ÜKSKI inimene ei tapaks ega vägistaks.

Reply
Anonüümne
2/11/2012 03:18:42 am

Ma lähtusin peaministri enda analoogiast. ACTA pooldaja peaks ju igasuguste lukustamata uste vastu olema, sest KÕIK ei ole ausad. Ja ma ei eitagi seda - loomulikult on vargad olemas. Järelikult peaminister ei paneks ukse ette luuda, vaid asendaks selle tabalukuga. Ja nõnda ta juba taganeb sellest Eesti inimese kultuurist, kes "ei sisene sellest uksest, mille ette on pandud luud". Sisuliselt see ongi juba rikutud mõtlemine.

Mina isiklikult pole sellise näitega lagedale tulnud. Loomulikult rikutakse internetis autoriõigusi. Ometi pole ACTA mingi luud lukustamata ukse ees. Luud lukustamata ukse ees eeldabki, et MITTE ÜKSKI inimene ei varasta. ACTA aga eeldab, et igaüks on potentsiaalne varas.

anonüümne
2/11/2012 04:10:59 am

Ei ole nii. Luud on ukse ees siis, kui ei ole vargaid. Piisab sellest, kui külasse ilmub üksainus varas, kui inimesed hakkavad uksi lukustama. Kui inimesed ei varastaks, vägistaks, tapaks - poleks vastavaid seadusi vaja. Kui internetis ja interneti abil ei sooritataks kuritegusid, siis ei oleks Internetti vaja reguleerida. Süütusse aega, kus piisas luuast, ei ole paraku enam tagasiteed. Ja sellest on loomulikult kahju. Nii minul kui sinul kui peaministril.

Anonüümne
2/11/2012 02:47:04 pm

No täpselt. Luud on ukse ees siis, kui pole vargaid. Aga kui on vargaid, siis tuleb teha ACTA, sest eestlased ei varasta juba iidsetest aegadest alates ja ACTA väljendab lihtsalt eestlase sügavaid moraalseid tõekspidamisi. Kõik, kes on ACTA vastu, pooldavad seega varastamist.

Sama loogika järgi ma ei pooldaks ka ukse lukustamata jätmist, sest see soodustaks varastamist. Aga kuna minu moraalsed tõekspidamised on nii kõrged, siis ma panen ukse pigem lukku, sest mulle ei meeldi varastamine ja ma ei soovi seda ka kuidagi soodustada.

MrPara
2/12/2012 08:12:18 pm

Ei ole ta vildakas midagi. Kui paremini oskad tähele panna, siis märkad et luua kujundit analüüsitakse Ansipi sõnavõtu paradigmas, mitte eraldiseisvalt. Hoopis sinu postitus on vildakas, kui seda verbatim vaadelda. Nimelt on tapmise ja vägistamise näited out of context. Vot kus tuli Hammurabi! Varavastaste kuritegude puhul on sageli mõistlik lähtuda põhimõttest, et nende kriminaliseerimine toimuks adekvaatselt ja kiiresti peale teatava kriitilise massi kogunemist ehk ühiskondliku valuläve ületamist. Julgeks väita, et tegu on de facto demokraatliku standardiga. Alternatiivne suhtumine meenutaks Jumala mängimist, koos kõige sellega kaasnevaga.

MrPara link
2/12/2012 08:15:10 pm

Eelmine vastus on siis suunatud anonüümsele postitajale väikse algustähega. Lisaks veel seda et piraatlust ei tohiks üldsegi vaadelda varavastase, vaid kehtiva ühiskondliku korra vastase kurrritööna. Jah, ma vaatleksin piraatluse eest vangi mõistetuid poliitvangide erijuhuna.

VV
2/11/2012 02:03:34 am

Teilt kui semiootikult oleks tegelikult huvitav kuulda just sellest, millest jätsite rääkimata - nimelt sellest, kas sõna vargus kasutamine on antud kontekstis põhjrndatud. Nt kui räägime oma blogis mõne vabalt kättesaadava pildi kasutamisest ilma pildi omaniku selgesõnalise loata -- nagu olete Teiegi seda teinud, nii siinses postituses kui ka varem. Minu arusamist mööda on vargus ja loata kasutamine kaks ise asja.

Reply
anonüümne
2/11/2012 02:20:39 am

Internetis rippuvad pildid ei ole üldjuhul autorikaitse objektid. Need on enamasti sinna riputatud autorite või õiguste valdajate poolt ilma Copyrightile viitamata (filmistuudiod, fotograafid jne). Enamik filme, mänge ja programme aga on üles riputatud autorite või õiguste omanike tahte vastaselt.

Reply
MV
2/11/2012 04:21:39 am

Sinu väited on väärad. Autoriõigusemärgistel põhinev süsteem (USAs) kaotati täielikult juba 1989 aastal. Tänapäeval rakenduvad autoriõigused igale teosele automaatselt, loomise hetkel.

ansip on ilge tatiprits
2/11/2012 03:29:34 am

"Ma ei taha siin diskuteerida teemal, kas ravimifirmade või Hollywoodi tohutud kasumid on õigustatud või mitte, lõppude lõpuks on igaühel õigus ravida ennast maarahva tarkuse järgi ning miks ka mitte ise proovida teha amatöörfilme."

Siin eksid, Mihhail. EU seadused on juba asunud monopoliseerima 100% looduslike koostisosade kasutamist ravimites. Uuri järgi, puudutab TCM (hiina loodusravi) looduslikke toidulisandeid. Põhimõtteliselt pole see haige EU väga kaugel sellest, et piparmünditee kangeks ravimiks kuulutatakse ja selle müük antakse Magnumi taolise suurfirma kätte. Elame haigel ajal, ja see nõuab karme meetmeid. Varsti näeme ainult revolutsioone, kuna inimestele astutakse aina orjastavate regulatsioonidega pähe.

Reply
Pudist
2/11/2012 03:46:52 am

Tore kui 4:4 ikka omade poole ära kaldus. Vbolla osalt ka selle pärast, et teine ACTA poolt toodud argument ei ole tugevamate killast. Innovatsiooni kindlasti ei tuleks suhtuda kui puhtalt monetaarsesse investeeringusse, justnimelt selle tõttu et uudne tehnoloogia loob konkurentsieelise, a la YouTube, NetFlix, TPB... kas te tõesti väidate, et väldite YouTube-i? Siit samm edasi võiks ka ju Skaipi vältida - EMT'l läksid 4G tugivõrgu rajamisse kopsakad summad. Valikute küsimus! Igal juhul on tegu valikuga, mida tuleb austada. Nii kaua kui see ei häiri kaaskodanikke!

Kuigi mulle meeldis proportsionaalsuse temaatikasse sidumine, siis oleks teemat parem katta Maslow vajaduste hierarhiast lähtudes. Pean silmas, et mingis arengustaadiumis aktiviseeruvad meelelahutusvajadused, ning igas toimivas majapidamises (Hollywoodi peamine sihtrühm) eraldatakse nende vajaduste katmiseks meelelahutuseelarve.

Reply
Joonas link
2/11/2012 08:57:25 am

Kõik esitatud argumendid, nii poolt kui vastu, paistavad tugevatena.

Argumendid acta poolt on asetatud esikohale ja neile on pühendatud rohkem ruumi, miska nad jäävad justkui rohkem kõlama. Nende nõrkus on aga selles, et õigupoolest ei kaitse need argumendid mitte niivõrd actat, kuivõrd autori- ja kaubamärgiõigust üleüldse. Acta kaitseks töötavad need argumendid vaid siis, kui võtta eelduseks, et acta ja need õigused on üks ja seesama asi; et acta on ainus võimalus neid õigusi kaitsta.

Nii see muidugi pole. Nagu blogi autor hästi teab, olla acta vastu ei tähenda automaatselt olemist igasuguse autori- ja kaubamärgiõiguste vastu ja varguse poolt. Ning esitatud vastuargumentide tugevus seisnebki selles, et need räägivad konkreetselt actaga seotud probleemidest.

Püüe neile vastuargumentidele omakorda vastuväiteid leida lõppes vähemalt minu jaoks tulutult.

Seega võiks kogu argumentatsiooni kokku võtta nii: autori- ja kaubamärgi õigusi tuleb kaitsta, kuid acta pole selle jaoks õige vahend.

Lisaksin omapoolse ceterum censeo: praegune autori- ja kaubamärgiõiguste kaitse süsteem on tervikuna aegunud ning vajab revideerimist, mitte põlistamist ega süvendamist.

Reply
kt
2/11/2012 04:00:51 pm

"Kui lubada piiramatult nt geneerilisi ravimeid, mis tundub ju hea ja õiglane – on nad ju palju odavamad, siis ei saaks ükski ravimifirma panustada uute ravimite väljatöötamisesse."

Ravimid on patenteeritud. Firma, mis tahab toota sarnast ravimit, peab arendajafirmale maksma. Ja selle raha eest ongi arendajafirmal võimalik uusi ravimeid välja töötada.

Reply
Elvis
2/11/2012 05:53:36 pm

Kord oli aeg kus ma isegi ei mõelnud mängude ostmise peale. Mis ma sest mängust ikka ostan, natuke aega mängin ja jääb seisma. Mingit lisaväärtust originaalmängu omamine mulle ei adnud. Nüüd on ajad veidi muutunud - enamik mänge on mul ostetud. Sest meil on steam ja origin, mul on mugavam vajutada pay now. Võibolla mitte küll sel hetkel kui mäng välja tuleb ja 60€ maksab, aga veidi hiljem, kui hind 20€ peale on langenud miski sooduskampaani ajal vms.
Filmidega kahjuks nii ei ole. Hulu ja netflixi taolised firmad eestisse teenust ei paku, meie turg on liiga väike. Niisiis, digitaalselt kujul filmide ja seriaalide nautimiseks peaksin ootama ära kuni asi DVD (just nimelt DVD, sest blueray sette seepidest üldiselt ei tehta, filme küll saab) peale ilmub, mis juhtub aastaid hiljem. Ja ka siis olen ma pmst kohustatud ostma endale mingit rämpsu koju - mida ma selle dvd-ga peale hakkan kui ta vaadatud on?
Minu väide on, et kui oleks tagatud piisav värske meelelahutuse saadavus üle digitaalse meedia, ja hindadega mis seda väärt oleks, oleks ka ostjaid. Olgem aus, kui hetkel näed sa parematel filmidel torrentited tuhandeid seede, siis iga üks neist makstes näiteks 1€ oleks potensiaalne klient.

Reply
Rein Raud
2/11/2012 09:37:47 pm

Ma ei ole nõus väitega, et netist failide allalaadimine on vargus. Põhimõtteliselt on tegemist täiesti uue mõistega omandisuhete valdkonnas, ja kuidas me seda vaatleme, on küsimus omaette. Aga reserveerigem siiski sõna "vargus" teole, mille tagajärjel ma võtan teiselt midagi ära ilma tema teadmata ja nõusolekuta. Kuigi keegi varastab mu portfelli, siis ei ole mul seda enam. Ei ole õige väita, et netipiraatluse tagajärjel võetakse korporatsioonidelt miski ära - nende muidu saadav tulu -, sest enamusel juhul allalaadijad ei pruugiks seda sama toodet korporatsioonide kehtestatud hinnaga osta. Varguseks võib küll nimetada sellist juhtu, kui keegi teine müüb autoriõiguse omaniku asemel mõnda toodet ja saab selle eest kasu. See on kuritegelik, olen nõus. Aga failide jagamise lähim analoog on siiski laenamine: ma ostsin raamatu ja laenasin seda oma sõbrale, sestap jääb temal raamat ostmata. Lihtsalt tehnoloogia on teinud laenamise ka võõraste inimeste vahel väga lihtsaks ning faili puhul ei ole ka nii, et sõber peab pärast teksti äratarvitamist selle mulle tagasi andma (st ka see analoogia pole täiesti täpne, kuid on siiski täpsem mu meelest kui varastamise-analoogia). Tegelikult ei ole üldse võimalik XXI sajandi nähtusi kirjeldada ainult XIX sajandi mõistetega. Oletan, et mingi aja jooksul asjad settivad ning kujunevad välja uued suhted ja mõisted. Näiteks ma oleksin vägagi valmis maksma maksu keskkonnas viibimise eest, mis annaks mulle teatavaks ajaks juurdepääsu erinevatele failidele ja oleks mu oma asi, kas ma kuulaksin seal üht lugu sada korda või sadat lugu ühe korra. Ja võib ju kaaluda, kas ma maksan seda maksu otse ja rahas või saab keskkonna ülalpidaja seda reklaamituludes, peaasi, et ta jagaks seda ka sisu loojatega.

Reply
Paavo
2/12/2012 01:41:54 am

Meil on Autorihüvitusfond (http://www.ahf.ee/), tänu millele eksisteerib võimalus rahvaraamatukogudesse talletatud loomingut tasuta (st iga laenutuskorra eest ei pea maksma, vaid tasu sotsialiseeritakse riigieelarveliste eraldiste kaudu, mis lähevad Autorihüvitusfondile) tarbida. Ma ei näe põhjust, miks meil ei võiks olla samadel põhimõtetel toimiv Interneti-Autorihüvitusfond. Ühelt poolt saaksid autorid tasu, teiselt poolt võiks Internetist kõike vabalt alla laadida nagu raamatukogust võib kõike laenutada.

Reply
Sven link
2/12/2012 12:15:57 am

Vargust loata kasutamisega võrdsustada on demagoogia! Ma võn kasutatud faili selke omanikule täpselt sama kvaliteetselt tagastada. Kas see muudab midagi? Ei. Lugupeetud semio-poliitik hämab terminitega. Piraatlus, loata kasutamine jms ei ole sama, mis vargus. Vähemalt eesti keeles ei ole.

Reply
Paavo
2/12/2012 01:10:16 am

Mulle on alati Hollywoodi filmide sissetuleku pärast muretsemine nalja teinud. Miks Hollywood üldse on Hollywoodis? Eelmise sajandi põgeneti idarannikult (New York, Philadelphia, Washington) teadlikult läänerannikule, sest seal elas veel metsiku lääne seadusetus ja sinna ei ulatunud Kodaki (tootis filmilinte) ja teiste firmade käsi patendiraha nõudma.

Ja kui aeg-ajalt tulid idarannikult külalised, siis:
"If Edison ever sent agents to California, word would usually reach Los Angeles before the agents did, and the filmmakers could escape to nearby Mexico."

Hollywoodi praegused seisukohad on nagu vana maffiapealiku heietamine, et hinge eest tuleb hoolt kanda. Võibolla õige jutt, aga tuleb väga valest kohast.

Reply
Jaan S.
2/12/2012 03:17:09 am

"Paljude kaupade väärtus rajaneb uuenduslikel ideedel või tehnoloogiatel. Uue ravimi väljatöötamine on väga töömahukas aastatepikkune protsess. Kui lubada piiramatult nt geneerilisi ravimeid, mis tundub ju hea ja õiglane – on nad ju palju odavamad, siis ei saaks ükski ravimifirma panustada uute ravimite väljatöötamisesse. Sama käib ka meelelahutustööstuse kohta. Keskmise Hollywoodi filmi tegemise kulu ulatub kümnetesse miljonitesse dollaritesse, ja see hind pidevalt kasvab. "

http://www.dklevine.com/general/intellectual/againstfinal.htm

Kaks majandusteadlast argumenteerivad üsna veenvalt, et intellektuaalne monopol ei ole innovatsiooni jaoks tarvilik vaid hoopis kahjulik. Nende põhjalik analüüs on ülaltoodud aadressil vabalt kättesaadav. Mulle näivad nende poolt toodud argumendid üsna veenvad.

Reply
Tiina
2/12/2012 04:59:31 am

Tere! Olete kasutanud oma veebisaidil palju fotosid. Kuid pole nõu ega luba küsinud ei maalikunstnikelt või nende esindajatelt, peale nende surma; ei fotograafidelt; ei illustraatoritelt(satiirpildid, illustratsioonid). Peale ACTA jõustumist võite niimoodi käitudes saada rahalise trahvi. Allikatele viitamine sellel puhul teid enam ei päästa.

Reply
Sander link
2/12/2012 05:22:55 am

Minu vastus neile 4-le plusspunktile: https://www.facebook.com/sander85/posts/2787626653356

Reply
Varro Vooglaid
2/12/2012 05:46:39 am

Tere Mihhail!

Lisaks varguse mõiste üpris vabale kasutamisele ja soovimatusele arutleda selle kasutamise kohasuse üle antud kontekstis jäi mulle silma Sinu soovimatus arutleda ka teise olulise mõiste üle, mida kasutad ja millel on minu arvates antud teema kontekstis väga oluline tähendus -- jutt käib õiglasest hinnast. Kirjutad vaid möödaminnes, kõrvalmärkuse korras:

Tere Mihhail!

Lisaks varguse mõiste üpris vabale kasutamisele ja soovimatusele arutleda selle kasutamise kohasuse üle antud kontekstis jäi mulle silma Sinu soovimatus arutleda ka teise olulise mõiste üle, mida kasutad ja millel on minu arvates antud teema kontekstis väga oluline tähendus -- jutt käib õiglasest hinnast. Kirjutad vaid möödaminnes, kõrvalmärkuse korras:

"Ma ei taha siin diskuteerida teemal, kas ravimifirmade või Hollywoodi tohutud kasumid on õigustatud või mitte, lõppude lõpuks on igaühel õigus ravida ennast maarahva tarkuse järgi ning miks ka mitte ise proovida teha amatöörfilme. Ma ei tea, mida tähendab „objektiivne“ või „õiglane“ hind, ehkki olen marksistlikku poliitökonoomiat omal ajal põhjalikult tudeerinud. Minu jaoks on objektiivne ja õiglane hind see, mis on konkurentsivõimeline. Kui mingi asi on minu jaoks liiga kallis, siis keegi ei sunni mind seda ostma."

Ju tead, et õiglasest hinnast räägib mitte üksi marksistlik poliitökonoomika, vaid teiste seas ka püha Thomas Aquinost. Seejuures ei olnud tema sugugi smithilikul seisukohal, et hinna õigluse määrabki selle konkurentsivõimelisus. Tegelikult kirjutas Thomas otse vastupidi, et konkurentsitingimused ei määra hinna õiglust. Nt kirjutab ta Summa Theolgiae's (II-II, küsimus 77, Art 1):

"Yet if the one man derive a great advantage by becoming possessed of the other man's property, and the seller be not at a loss through being without that thing, the latter ought not to raise the price, because the advantage accruing to the buyer, is not due to the seller, but to a circumstance affecting the buyer. Now no man should sell what is not his, though he may charge for the loss he suffers." (http://www.newadvent.org/summa/3077.htm)

Nagu näha, selgitab Thomas, et nõuda kelleltki millegi eest suuremat hinda, kui see miski on väärt, pelgalt seetõttu, et see keegi vajab seda midagi väga tulenevalt oma raskest olukorrast, on ebaõiglane.

Kirjutad, et "kui mingi asi on minu jaoks liiga kallis, siis keegi ei sunni mind seda ostma", ja muidugi on Sul õigus, kui jutt käib nt mõnest Hollywoodi filmist, arvutimängust või -programmist. Ent kas Sinu väide oleks sama kategooriline, kui jutt käiks mõnest hirmkallist ravimist, mille kasutamisest sõltuks nt Sinu väikese vähki haigestunud lapse elu (seda enam, kui Sinu varaline kindlustatus oleks halvem)?

Keegi ei vaja hädasti Hollywoodi filme ega arvutimänge; ent ütlematagi on selge, et on väga palju inimesi, kes vajaksid ravimeid, mida nad ei saa endale ravimifirmade ahnuse tõttu kahjuks lubada. Seejuures võtavad ravimitootjad oma pakutava eest sageli sedavõrd suurt tasu mitte selle pärast, et on vastavasse produkti niivõrd palju investeerinud, vaid selle pärast, et kellelgi on seda produkti hirmsasti vaja. Nagu Thomas seletab, ei ole see vajadus aga midagi, mis kuulu ravimifirmale, mistõttu ei ole viimasel ka õigust selle vajaduse pealt raha kasseerida.

Nagu laialt teada, on enamike ravimite valmistamine väga odav, ent sellest hoolimata müüakse neid äärmiselt kallilt. Seejuures ei aita kergekäelistest viidetest arendustöösse pandud kulutustele, sest on ju teada, et ravimifirmade kasumid on kosmilised (kusjuures väga suure osa nende kuludest, peamise osa, moodustavad reklaamikulud) ja et kasumimarginaalid ei ole vist pea üheski teises ettevõtlusharus sedavõrd suured. Niisiis näib mulle, et Sinu üldistus, et kui lõdvendada ravimitega seonduva intellektuaalse omandi kaitse nõudeid, "siis ei saaks ükski ravimifirma panustada uute ravimite väljatöötamisesse", on lihtsustatud ja pealiskaudsed.

Seejuures seisame tänapäeval paljudes maailma piirkondades silmitsi olukorraga, kus inimesed surevad kõikvõimalike haiguste kätte, mida saaks ravida, ent mille ravimine jääb kahe asjaolu taha: a) ravimifirmade poolt väljatöötatud ravimid on väga kallid ja seega kättesaamatud; b) ravimeid praktiliselt olematu raha eest ka heategevuslikul eesmärgil j&

Reply
tere!
2/12/2012 06:33:54 am

Tere Mihhail!

Kirjutad pikemalt diskuteerimata, vaid möödaminnes:

Tere Mihhail!

Reply
Varro Vooglaid
2/12/2012 05:48:26 am

Kommentaari lõpp:

Seejuures seisame tänapäeval paljudes maailma piirkondades silmitsi olukorraga, kus inimesed surevad kõikvõimalike haiguste kätte, mida saaks ravida, ent mille ravimine jääb kahe asjaolu taha: a) ravimifirmade poolt väljatöötatud ravimid on väga kallid ja seega kättesaamatud; b) ravimeid praktiliselt olematu raha eest ka heategevuslikul eesmärgil järgi teha ei ole lubatud, sest see oleks ju -- nagu osundad -- varastamine, mis on teadupärast paha-paha. Ja see ongi dilemma, mille ees seistes tuleb langetada väga eripalgelisi valikuid, millest mõlemaid saab õigustada viidetega inimõigustele (vastavalt siis õigusele intellektuaalse omandi kaitsele ja õigusele elule), ent mille läbisurumisest huvitatud huvigrupid on väga erineva mõjuvõimuga. Üks väga pisike ja mõjukas huvigrupp võib oma huvide kaitseks punuda rahvusvahelisi lepinguid, samas kui teine väga suur ja mõjuvõimuta huvigrupp saab üksnes kurta oma kurba saatust.

Kokkuvõtlikult: mulle näib, et teemaga seonduvad küsimused, mida on tegelikult palju rohkem (hõlmates mh ka küsimusi nt sellest, kas on aktsepteeritav intellektuaalse omandi laiendamine bioloogilistele organismidele), nõuavad oluliselt sügavamat vaatlust.

Reply
Anonymos
2/12/2012 09:18:24 am

Kui ACTA allkirjastatakse siis puhkeks ilmselgelt WW3 aka kolmas maailmasõda.
mõlge ise , ACTA ei avalikusta oma lepingus paljusi punkte .
lepingut saab lugeda kahtepidi , saab lugeda heast kõljest ja saab lugeda halvast küljest.
kui see leping allkirjastatakse siis ilmselgelt kaoks internetist vägavägaväga palju lehekülgi näiteks loogikajärgi kaoks isegi YouTube või vähemalt sealne muusika kuna sa ei ole seda muusikat ise ostnud.
Kõik asijad mis on hetkel internetis tasuta saadaval kaoks kuna ACTA arust ei tohiks saada midagi tasuta.
Mõelge nüüd.
Kas te olete selle poolt ?
Kas tahate et internetis oleks võimatu privaatselt olla?
Kas tahate et keegi jälgiks mida te teete , kellega räägite ?
Mina ei tahaks.
We Do Not Forgive !
We Do Not Forgot !
We Are Anonymous !
We Will Defeat ACTA !
You can help us ...
Think before you decide anything.
ESTONIA Say NO To ACTA !!!

Reply
Ü.Ennuste
2/12/2012 04:54:29 pm

Mihhail Lotman (http://www.lotman.ee/1/post/2012/02/actast.html) kirjutab et "Ma ei tea, mida tähendab „objektiivne“ või „õiglane“ hind, ehkki olen marksistlikku poliitökonoomiat omal ajal põhjalikult tudeerinud." - taevane arm - marksism ja "hind" - kommunismis saab kõike ju tasuta ja enne seda sotsialismis on õiglane hind tööväärtuse alusel (kapitalide kulud ei lähe hinna arvestusse) – elementaarne.
Kuid kapitalistlikus turumajanduses on optimaalsed nn tasakaaluhinnad – kõige lihtsustatuma mudeli alusel arvutatavad kui Lagrange’i kordajad (1736-1813) ja viimatistes optimumteooriate suurtes mudelites nn duaallahendid vt nt Arrow-Debreu’ mudelit.

Reply
Meelis link
2/12/2012 07:49:30 pm

Lisaks selle blogipostituse otsesele päevapoliitilisele väärtusele, on minu arvates suure märgilise tähendusega, et Mihhail Lotmani kujul on leidnud endale suure toetaja Kanepi Legaliseerimise liikumine Eestis. Tõepoolest, see on igaühe enda asi, mis mürki ta tarvitab, eriti veel kui tegu polegi mürgi vaid hoopis ROHUGA!!

Reply
Anu Nüüm
2/13/2012 01:28:54 am

Aga kuivõrd blogi postitustest ja mitmestki kommentaarist käis läbi sõna "piraatlus" siis oleks ehk hea selle sõna sisu või mõiste ka määratleda või defineerida. Kardetavasti on see tänapäeval veidi teisem kui keskajal, rääkimata juriidilistest tekstidest.

Reply
Anu Nüüm
2/13/2012 01:36:26 am

... lisaks pole üldse selge see, et mis hetkel toimub "vargus", kui võrgust näiteks film alla tõmmatakse. Vargus, kui ma nüüd ei eksi, toimub umbes siis kui ma omastan võõrast vara eksole. Võrgust midagi alla laadides ... umm...? Ma saaks aru, kui filmikompanii paneks filmi võrku ja ma siis neilt otse kuidagi virutan (a'la poes pistan pudeli viina hõlma alla - konkreetne värk eksole). Filmikompanii suure tõenäosusega ise seda faili sinna ei pane. Kui ma peaks aga võrgust mõne faili tõmbama, siis jääb ikkagi selgusetuks, kellelt ma siis nö varastan? Või kas vargust üldse toimubki? Olgem ausad - asi ei ole nii lihtne kui esmapilgul tundub, soovimata olla mingi põmmpea, tolmukeerutaja või demagoog.

Reply
Anu Nüüm
2/13/2012 02:30:38 am

Et asi oleks veidi põnevam lisan siia paar linki.
http://blog.fatdrop.co.uk/a-rant-about-second-hand-digital-music

Ning eelmisel lingil mainitud firmast:
http://en.wikipedia.org/wiki/ReDigi

Reply
Anu Nüüm
2/26/2012 04:20:26 pm

Ja veel:
http://www.theinquirer.net/inquirer/news/2155038/acta-kills-people

Reply
snoring-mouth-piece.com link
7/17/2013 09:07:52 pm

The man creates the evil in the world and they gradually evolve in time to become a global disease. Thanks for the good discussion and share as this is a good article and I will come again for more reads in the future. Keep up your good work in the days to come.

Reply
J.
3/3/2012 08:58:59 pm

Üks peamisi põhjusi miks madalama elatustasemega riikides, seal hulgas ka Eestis, piraatlus nõnda laialt vohab, on just nimelt asjaolu, et suured meediakontsernid ei taha midagi teada "õiglasest hinnast", vaid räägivad hoopis sellest, kuidas hind end ise vastavalt turu reeglitele ja konkurentsile kujundab. Sedasi tuleb tõepoolest välja nii, et: "Kui mingi asi on minu jaoks liiga kallis, siis keegi ei sunni mind seda ostma." Vaesemates riikides tõlgendub see seisukoht aga paraku piraatluseks – kui ei jaksa endale osta, siis järelikult tuleb see kellegi käest laenata, ehk teisisõnu netist alla laadida. Ja tegelikult jääbki natukene arusaamatuks, miks peaks inimesi karistama selle eest, et nad on sündinud kas siis Eestis või mõnes muus vaesemas riigis, kus miinimum palk on 290 eurot või vähem ja ka kõige parema tahtmise juures on hirmkallist tarkvara või meediat endale võimalik soetada vaid väga vähestel. Olukorra muudab veelgi karmimaks Eesti ülimalt väike turg, kus hinnad kujunevad tihtipeale isegi kuni 50% kallimaks kui näiteks USA-s ja nii muutuvad need tooted veelgi kättesaamatuteks. Ometigi jääb internetist kõlama seisukoht, et inimestele tegelikult ei meeldi piraattarkvara ega -meediat netist alla laadida, ja nad ostaksid need hea meelega ja rahuliku südamega otse tootja käest, kui neile selleks vaid võimalus antakse. Hetkel pole minu meelest aga sellist keskkonda aga väga püüdudki luua, kus erinevatest riikidest pärit inimestel oleks ka tõepoolest reaalne võimalus legaalselt tarkvara või meediat osta. Selle asemel luuakse hoopis uusi seadusi nagu SOPA või ACTA, mis takistaksid selliste toodete üksteisele laenamist või jagamist. Teisisõnu tehakse asju ikka nii nagu Läänemaailmas kombeks: selle asemel, et uurida probleemi lähtekohti ja püüda olemasolevat süsteemi vastavalt inimeste reaalsetele vajadustele ja praktikatele muuta, leiutatakse ülima visadusega hoopis uusi tehnoloogilisi või juriidilisi piiranguid, kuidas sundida inimesi elama ikka nii nagu mingisugune ideoloogia või visioon on ette näinud.

Reply



Leave a Reply.


    Disclaimer.

    0. Kõik minu blogis avaldatud tekstid on Copyleft tingimuste kohaselt vabalt kasutatavad teosed.
    1. Tere tulemast minu blogisse. See on minu isiklik inforuum, kus ma väljendan oma mõtteid tsenseerimata kujul, ilma kõõritamata poliitilise korrektsuse suunas.
    Kui kedagi mu mõtted või sõnad riivavad -- palun ette vabandust. Aga selline ma kord juba olen.
    2. Ma tervitan igasuguseid kommentaare nii allkirjastatult kui anonüümselt, nii sõbralikke kui kriitilisi ja lausa vaenulikke, ainus kriteerium on sisukus.
    3. Ma ei premodereeri kommentaare (samas ei vastuta selle eest, kui need minust sõltumatul põhjusel ei ilmu).

    4. Kommentaarid, mis ainult kaasa kiidavad või sisutult sõimavad, ma lihtsalt eemaldan. Tegu on minu isikliku ruumiga, mille eest vastutan nii moraalselt kui juriidiliselt.
    5. Samuti kustutan kommentaarid, mis sisaldavad reklaami või sisutuid linke.
    6. Igale kommentaarile ma ajapuudusel vastata ei saa.


    Autor

    Mihhail Lotman,
    ζῷον πολιτικόν

    RSS Feed

    Arhiiv

    March 2022
    February 2022
    January 2022
    September 2020
    August 2020
    July 2020
    June 2020
    May 2020
    January 2020
    December 2019
    November 2019
    September 2019
    August 2019
    July 2019
    June 2019
    May 2019
    April 2019
    March 2019
    February 2019
    January 2019
    December 2018
    November 2018
    October 2018
    September 2018
    August 2018
    June 2018
    May 2018
    April 2018
    March 2018
    February 2018
    January 2018
    December 2017
    October 2017
    August 2017
    July 2017
    June 2017
    May 2017
    April 2017
    March 2017
    February 2017
    January 2017
    December 2016
    November 2016
    October 2016
    September 2016
    August 2016
    April 2016
    March 2016
    February 2016
    January 2016
    December 2015
    November 2015
    October 2015
    September 2015
    July 2015
    June 2015
    May 2015
    April 2015
    March 2015
    February 2015
    January 2015
    December 2014
    November 2014
    October 2014
    September 2014
    August 2014
    July 2014
    June 2014
    May 2014
    April 2014
    March 2014
    February 2014
    January 2014
    December 2013
    November 2013
    October 2013
    September 2013
    August 2013
    June 2013
    May 2013
    April 2013
    March 2013
    February 2013
    December 2012
    November 2012
    October 2012
    September 2012
    June 2012
    May 2012
    April 2012
    February 2012
    January 2012
    December 2011
    October 2011
    September 2011
    August 2011
    July 2011
    June 2011
    May 2011
    April 2011
    March 2011
    February 2011
    December 2010
    October 2010
    September 2010
    August 2010


    Rubriigid

    All
    Eesti ühiskond
    Eesti ühiskond
    Eesti ühiskond
    Eetika
    Eetika; Religioon
    Film
    Filoloogia
    In Memoriam
    Irl
    Jalgpall
    Kangelaseepos
    Keskkond
    Kgb
    Konverentsid
    Kultuurisemiootika
    Kunst
    Lähis-Ida
    Lollus
    Luule
    Muusika
    Pagulased
    Poliitika
    Puust Ja Punaselt
    Raamatud
    Reisid
    Seks
    Semiootiku Vaatevinklist
    Tähtpäevad
    Terror
    Ühiskond
    Ühiskond
    Valimised
    Välispoliitika
    Vandenõuteooriad
    Värsiteadus
    Värsiteadus
    Venemaa

Copyleft (ɔ) by Mihhail Lotman