Viimasel ajal on saanud Putini võrdlusest Hitleriga peaaegu klišee. Selle tõi välja Putinile opositsiooniline vene sotsiaalmeedia, misjärel levis see Lääne ajakirjanduses ja on jõudnud ka poliitikute diskursusesse. Eerik-Niiles Kross näitab oma põhjalikus analüüsis isegi tekstuaalseid sarnasusi Hitleri ja Putini kõnedes Krimmi ja Austria Anschlussi puhul. Selline analüüs on asjakohane ja õige, siiski tahan ma teha Hitleri ja Putini võrdluse kohta kaks täpsustavat märkust ja kaks lisamärkust.
1. Tegemist ei ole siiski võrreldavate suurustega: üks on originaal, teine selle kahvatu koopia. Hitler töötas koos oma väheste abilistega oma rahvussotsialistlikust ideoloogiast lähtudes vastava retoorika ise välja. Putinil ja tema kõne kirjutajatel ei ole mingit ideoloogiat ja nad lähtuvad Hitleri retoorikast, kusjuures teevad seda avalikult, ma ütleksin, et isegi demonstratiivselt. Käibele on lastud koguni (küll mitte Putini enda poolt) väljend "Üks rahvas, üks riik". Siiski veel mitte üks juht. See teeks asja liiga naeruväärseks.
2. Ei mäleta enam, kes oli see irvhammas, kes esitas retoorilise küsimuse: "Mis vahe on Putinil ja Hitleril?" ning vastas ise: "Ainult see, et üks neist on multimiljardär." See "ainult" on aga võtmetähtsusega. Hitler uskus oma ideoloogiasse, sellest tulenevatesse eesmärkidesse ja oma missiooni ning Austria Anschluss oli oluline samm selle eesmärgi saavutamiseks. Putin ei usu mitte millessegi. Ta kaitseb vaid oma vara, oma isiklikku võimu ja koguni oma elu. Ülemöödunud aastal alanud protestilaine Venemaal näitas, kui vähe populaarne ta oma rahva seas on, sõltumata nendest numbritest, mille ta võim endale valimistel joonistab. Janukovitši režiimi kokkuvarisemine ja tema kokkuriisutud vara avalikustamine andis Putinile selge signaali, et on vaja tegutseda. Väike võidukas sõda on see, mis toimib alati sarnastes olukordades autoritaarsetes režiimides. Hullumeelne jefreitor saatis enda rahvast surma oma suurejooneliste luulude realiseerimiseks. Putin on valmis sedasama tegema vaid oma isiklike huvide kaitseks.
1. Tegemist ei ole siiski võrreldavate suurustega: üks on originaal, teine selle kahvatu koopia. Hitler töötas koos oma väheste abilistega oma rahvussotsialistlikust ideoloogiast lähtudes vastava retoorika ise välja. Putinil ja tema kõne kirjutajatel ei ole mingit ideoloogiat ja nad lähtuvad Hitleri retoorikast, kusjuures teevad seda avalikult, ma ütleksin, et isegi demonstratiivselt. Käibele on lastud koguni (küll mitte Putini enda poolt) väljend "Üks rahvas, üks riik". Siiski veel mitte üks juht. See teeks asja liiga naeruväärseks.
2. Ei mäleta enam, kes oli see irvhammas, kes esitas retoorilise küsimuse: "Mis vahe on Putinil ja Hitleril?" ning vastas ise: "Ainult see, et üks neist on multimiljardär." See "ainult" on aga võtmetähtsusega. Hitler uskus oma ideoloogiasse, sellest tulenevatesse eesmärkidesse ja oma missiooni ning Austria Anschluss oli oluline samm selle eesmärgi saavutamiseks. Putin ei usu mitte millessegi. Ta kaitseb vaid oma vara, oma isiklikku võimu ja koguni oma elu. Ülemöödunud aastal alanud protestilaine Venemaal näitas, kui vähe populaarne ta oma rahva seas on, sõltumata nendest numbritest, mille ta võim endale valimistel joonistab. Janukovitši režiimi kokkuvarisemine ja tema kokkuriisutud vara avalikustamine andis Putinile selge signaali, et on vaja tegutseda. Väike võidukas sõda on see, mis toimib alati sarnastes olukordades autoritaarsetes režiimides. Hullumeelne jefreitor saatis enda rahvast surma oma suurejooneliste luulude realiseerimiseks. Putin on valmis sedasama tegema vaid oma isiklike huvide kaitseks.
Allikas: http://www.psywar.org/forum/index.php?topic=76.0
Ja nüüd kaks lisamärkust. Ei maksa arvata, et öeldu valguses on Putin Hitlerist vähem ohtlik. Olgugi, et tema puhul "ühe riigi, ühe rahva" retoorika on sisutühi, sisaldub selles ohtlik potentsiaal. Pärast Austria Anschlussi selgus, et ka Sudeedimaa sakslased kannatavad tohutult, seejärel aga Ida-Preisimaa jne. Kuni lõpuks vedeles ühe punkri kõrval kellegi põlenud laip.
Ning teiseks. Anschlussi ajal tervitasid austerlased Hitlerit ja tema vägesid lilledega, rahvapidustused ületasid oma mastaapsuses Krimmi omi. 1945. ja järgnevatel aastatel nägi Austria juhtkond palju vaeva tõestamaks, et II maailmasõjas ei olnud Austria Hitleri tegude kaasosaline, ei olnud isegi liitlane, vaid hoopis natsi-Saksamaa esimene ohver. Hitleri retoorikat reinkarneerivatel Vene ideoloogidel ja Krimmi elanikel oleks kasulik meeles pidada ka seda.
Ning teiseks. Anschlussi ajal tervitasid austerlased Hitlerit ja tema vägesid lilledega, rahvapidustused ületasid oma mastaapsuses Krimmi omi. 1945. ja järgnevatel aastatel nägi Austria juhtkond palju vaeva tõestamaks, et II maailmasõjas ei olnud Austria Hitleri tegude kaasosaline, ei olnud isegi liitlane, vaid hoopis natsi-Saksamaa esimene ohver. Hitleri retoorikat reinkarneerivatel Vene ideoloogidel ja Krimmi elanikel oleks kasulik meeles pidada ka seda.
RSS Feed