MIHHAIL LOTMANI KODULEHEKÜLG
  • Blogi
  • Minust
  • CV
  • Publikatsioonid
  • Meedias
  • Galerii
  • Failid
  • KFT
  • Vaba Akadeemia

"... kellegi põlenud laip"

3/22/2014

10 Comments

 
Viimasel ajal on saanud Putini võrdlusest Hitleriga peaaegu klišee. Selle tõi välja Putinile opositsiooniline vene sotsiaalmeedia, misjärel levis see Lääne ajakirjanduses ja on jõudnud ka poliitikute diskursusesse. Eerik-Niiles Kross näitab oma põhjalikus analüüsis isegi tekstuaalseid sarnasusi Hitleri ja Putini kõnedes Krimmi ja Austria Anschlussi puhul. Selline analüüs on asjakohane ja õige, siiski tahan ma teha Hitleri ja Putini võrdluse kohta kaks täpsustavat märkust ja kaks lisamärkust.
        1. Tegemist ei ole siiski võrreldavate suurustega: üks on originaal, teine selle kahvatu koopia. Hitler töötas koos oma väheste abilistega oma rahvussotsialistlikust ideoloogiast lähtudes vastava retoorika ise välja. Putinil ja tema kõne kirjutajatel ei ole mingit ideoloogiat ja nad lähtuvad Hitleri retoorikast, kusjuures teevad seda avalikult, ma ütleksin, et isegi demonstratiivselt. Käibele on lastud koguni (küll mitte Putini enda poolt) väljend "Üks rahvas, üks riik". Siiski veel mitte üks juht. See teeks asja liiga naeruväärseks.
        2. Ei mäleta enam, kes oli see irvhammas, kes esitas retoorilise küsimuse: "Mis vahe on Putinil ja Hitleril?" ning vastas ise: "Ainult see, et üks neist on multimiljardär." See "ainult" on aga võtmetähtsusega. Hitler uskus oma ideoloogiasse, sellest tulenevatesse eesmärkidesse ja oma missiooni ning Austria Anschluss oli oluline samm selle eesmärgi saavutamiseks. Putin ei usu mitte millessegi. Ta kaitseb vaid oma vara, oma isiklikku võimu ja koguni oma elu. Ülemöödunud aastal alanud protestilaine Venemaal näitas, kui vähe populaarne ta oma rahva seas on, sõltumata nendest numbritest, mille ta võim endale valimistel joonistab. Janukovitši režiimi kokkuvarisemine ja tema kokkuriisutud vara avalikustamine andis Putinile selge signaali, et on vaja tegutseda. Väike võidukas sõda on see, mis toimib alati sarnastes olukordades autoritaarsetes režiimides. Hullumeelne jefreitor saatis enda rahvast surma oma suurejooneliste luulude realiseerimiseks. Putin on valmis sedasama tegema vaid oma isiklike huvide kaitseks.

Picture
Allikas: http://www.psywar.org/forum/index.php?topic=76.0
Ja nüüd kaks lisamärkust. Ei maksa arvata, et öeldu valguses on Putin Hitlerist vähem ohtlik. Olgugi, et tema puhul "ühe riigi, ühe rahva" retoorika on sisutühi, sisaldub selles ohtlik potentsiaal. Pärast Austria Anschlussi selgus, et ka Sudeedimaa sakslased kannatavad tohutult, seejärel aga Ida-Preisimaa jne. Kuni lõpuks vedeles ühe punkri kõrval kellegi põlenud laip.
        Ning teiseks. Anschlussi ajal tervitasid austerlased Hitlerit  ja tema vägesid lilledega, rahvapidustused ületasid oma mastaapsuses Krimmi omi. 1945. ja järgnevatel aastatel nägi Austria juhtkond palju vaeva tõestamaks, et II maailmasõjas ei olnud Austria Hitleri tegude kaasosaline, ei olnud isegi liitlane, vaid hoopis natsi-Saksamaa esimene ohver. Hitleri retoorikat reinkarneerivatel Vene ideoloogidel ja Krimmi elanikel oleks kasulik meeles pidada ka seda.   
10 Comments
Koit
3/22/2014 04:25:57 pm

Ma tean, et ma ei kirjuta praegu sisulist kommentaari blogiloole, mille juurde ta läheb.
Tegemist ei ole kommentaariga, vaid kommentaari palvega.

Ma olen praegu segaduses. Väga häiritud ja segaduses.

Viimases Sirbis ilmus Veiko Märka Ukraina-teemaline lehekülg. Mina lugesin seda otseselt Krimmi äravõtmist õigustavana – et poolteist miljonit vajasidki kaitset ja „teised teevad kaaa…“
Veiko Märka, „Kesknädala“ püsiautorina, mind ei üllatanud. Mind üllatas Sirp, et ta võttis taolise teksti avaldamisele.
Pool aastat ei ole Sirbi-sõjast veel möödas. Sõda lõppes vanameelsete võiduga, minu arvates. Kui ma endalt küsin, milline on uus Sirp, siis … ei oska (veel) ühest seisukohta võtta. Antagu aega atra seada.
Nüüd siis selline asi!

Küsimused:
• Kas ma sain õigesti aru, et eelnevalt jutuksolnud Märka artikkel oli puutinliku propaganda seisukohtade ümberjutustus?
• Kas Sirbi Sotsiaalia tausta vaadates võiks arvata, et see on ka toimetuse seisukoht? (artikkel ilmus meediakriitikana)
• Kui nüüd meenutada teibitud suude nimekirja, siis „kas nad sellist Sirpi tahtsidki?“ – uued juunikommunistid on stardivalmis?

Reply
Eha
3/22/2014 07:49:25 pm

http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=21256:maniakk-putin-ja-ajudeta-venelased&catid=8:meedia&Itemid=11&issue=3481

Märka artikli seosed - küll üsna tendentslikud ja disproportsionaalsed - on siiksi palju mõistuslikumad ja selgemad, kui Koidu viirastused stiilis: "Kui nüüd meenutada teibitud suude nimekirja, siis „kas nad sellist Sirpi tahtsidki?“ – uued juunikommunistid on stardivalmis?"

Reply
Mihhail Lotman
3/24/2014 03:24:17 am

Sirbi asjus jään kommentaari võlgu, aga mis puutub Veiko Märka kirjutisse, siis ma ei arva, et ta jutustab (teadlikult) ümber putinliku propaganda seisukohti. Asi on palju huvitavam (mulle kui kultuurisemiootikule) ja kurvem (mulle kui Eesti kodanikule).
Ma oletan, et autor püüab olla ühiskonnakriitiline ja oma arvamustes sõltumatu. Paraku satub ta otsekohe kindlatesse stereotüüpidesse, mida Heiki Suurkask omal ajal nimetas zapadofoobiaks (http://forte.delfi.ee/news/militaaria/heiki-suurkask-zapadofoobia-ehk-laanevaenu-vohamisest-tanases-eestis.d?id=66673963). Klišeed viivad tihti otseteed valeni ning need, mille valis Märka, on palju valelikumad kui need, mille vastu ta võitleb. Vale algab tema kirjutise liidist ("Eesti meedia ja valitsuse eesmärgid seoses Ukrainas toimuvaga on ühised.") ning läbib varieerudes kogu kirjutist.
Eesti meedial on palju puudusi ning minu jaoks põhiline on vähene professionaalsus, kuid süüdistada, et ta on valitsuse teenistuses, on selge vale. Piisab, kui tuletada meelde IRLi ja Reformierakonna vastaseid kampaaniaid, üksikute ministrite ja valitsuse tervikuna kriitikat. Meedia ei ole valitsuse ruupor ja samuti on vale, et Eesti meedia räägib ühte häält.
Aga jah, lõppkokkuvõttes on Märka süüdistused diferentseerimata meedia suunas väga sarnased sellega, mida putinlik propaganda teeb diferentseerimata Lääne suunas. Piisab, kui võrrelda Märka kirjutist tänases venekeelses Delfis avaldatuga
(http://rus.delfi.ee/daily/estonia/zhurnalist-konstantin-semin-rossii-ukrainskij-krizis-navyazali-i-prishlos-chto-to-delat.d?id=68302611).
Kahjuks pean nõustuma ka uute juunikommunistide asjus, kuid ma ei seostaks neid seltskonnaga, kellele te vihjate, kuna suur osa neist asub praeguses kriisis väga normaalsetel positsioonidel.
Mis puudutab aga vanu juunikommuniste, siis ei olnud nad üksnes põrandaalused revolutsionäärid, vaid ka sellised tippintellektuaalid ja igati andekad inimesed nagu Johannes Semper.

Reply
Mart
3/24/2014 08:22:57 am

Kirjutate, et "ülemöödunud aastal alanud protestilaine Venemaal näitas, kui vähe populaarne ta oma rahva seas on". Võimalik, et eksin, kuid kas Putini ebapopulaarsus ei piirdu vaid haritud (ja üle keskmise elustandardiga) osaga elanikkonnast (peamiselt suurlinnades)? Igapäevase ellujäämise eest võitleva enamiku jaoks on Putinist vormitud "meie mees" ja lausa "spasitel".

Reply
ML
3/26/2014 06:40:33 am

Putini ebapopulaarsus on siiski haaranud nii ideoloogiliselt kui sotsiaalselt väga erinevaid kihte. Enne Ukraina kriisi ei armastanud teda liberaalid, mis on olgugi et nõrk, kuid häälekas seltskond, ei armastanud rahvuslased, ei armastanud parem- ega vasakpoolsed. See ei tähenda, et rahva lemmikud oleksid Putinist paremad. Möödunud valimistulemused (nii parlamendi kui presidendi) olid võltsitud ning sõltumatute eksperthinnangute kohaselt oleks Jedinaja Rossija parlamendis saanud mitte esimese, vaid kolmanda koha. Esimest ja teist oleksid jaganud kommunistid ja liberaaldemokraadid (Žirinovski erakond). Mõlemad on Eesti ja üldse Balti riikide suhtes veel vaenulikumad kui Putini Jedinaja Rossija.
Nüüd aga, st Krimmi annektsiooniga ja Ukraina-vastase retoorikaga on Putini aktsiad hinnas nii impeeriumimeelsete rahvuslaste kui ka kommunistide ja liberaaldemokraatia pooldajate seas.

Reply
Veiko
3/31/2014 06:29:19 pm

See tähendab siis seda, et ka vene inimesed tervikuna ei soovi euroopalikke väärtusi austada ja mitte nemad ei ole kimpus tagurliku Putiniga vaid hoopis Putin justkui oleks SUNNITUD käituma agressorlikult, et olla meelepärane rahvale. Lootsin, et Putin on omasuguste hulgas üks viimaseid.

ML
4/5/2014 12:50:17 am

See tähendab midagi muud. Nimelt mängib kollektiivne Putin rahva kõige madalamatel instinktidel, võimendades ja suunates neid.
Kui ma nõukaaajal käisin Moskvas Lenini-nim. raamatukogus, pidin ma võõra linna elanikuna iga kord end uuesti registreerima. Seal oli alati suht pikk järjekord, mis enamasti koosnes KGB kõrgkooli ja Siseasjade ministeeriumi akadeemia õppuritest. Registreerimisel pidi aga ütlema teema ning need sellid teatasid nagu ühest suust, et nende juhus on keeruline: ühelt poolt psühholoogia, teiselt poolt aga midagi massidega. "Sotsiaalne küberneetika," kostis selle peale registraator väsinult.
Vot seda nad kõik õppisidki, kuidas rahvamassiga manipuleerida.
Masside psüühika aga on palju primitiivsem ja muutlikum asi kui indiviidi oma. Vrd sakslaste meeleolusid 1940 ja 1945. Tahaks väga loota, et venelased ei peaks kainestumiseks maksma sellist hinda.

Agu
3/29/2014 09:00:36 pm

Siin leidub ka Sirbi endise peatoimetaja seisukoht Ukraina küsimuses:

http://www.zaum.ee/2014/03/kiri-vladislav-surkovile.html

"Õnnestunud riikides on inimestel lootus. Ebaõnnestunud riikides lootust ei ole. Ukraina oli selgelt ebaõnnestumas. Krimm, kus ma ise korduvalt käisin, oli selgelt ebaõnnestunud. Venemaa on nendega võrreldes selgelt õnnestunum."

"Ma ei imestaks sugugi, kui Venemaa astuks Euroopa Liitu palju varem kui Ukraina. Ja Krimm ja Tšetšeenia saavad samasugusteks vägivallatuteks erilisteks olukordadeks, nagu on Veneetsia ja Šotimaa. Eesti, kes vaatamata väiksusele on olnud Venemaa valjuhäälne kriitik, võib saada väga kaalukaks toetajaks."

"Veli Vladislav, ma austan Su rahvast, Su presidenti, Su riiki ja Sind. Ja ma tean, et see, kuidas ajalugu teid mäletab on kõik teie endi kätes. Oleks lahe, kui Sind ja Vladimir Putinit mäletatakse kui Venemaa Protagorast ja Periklest, neid kuldajastu toojaid."

Reply
ML
3/29/2014 10:10:42 pm

Üks märkus "Vladislav" "Surkovi" rahvuse kohta. Tema õige nimi on Aslanbek Andarbekovitš Dudajev (vt nt vene wiki). Tema enda ja ta esivanemate biograafia on suurel määral salastatud, kuid on välja selgitatud, et ta on mitmenda generatsiooni luuraja.
Mis aga puudutab tema presidenti, siis minu arvamus temast on siin blogis selgelt välja öeldud, kuid vist peab sellest kirjutama veel veidi üksikasjalikumalt.

Reply
M
3/30/2014 09:58:57 am

Surkovi isa oli tšetšeen, kes jättis pere maha. Ema kolis Aslanbekiga Lipetskisse, kus poiss võttis uue nime. Luuraja, kirjanik, copywriter, poliittehnoloog. Ta naine töötas Menatepis, ehk siis Hodorkovski juures. Pakun et see et Hodorkovski vabastati oligi Surkovi töö.




Leave a Reply.


    Disclaimer.

    0. Kõik minu blogis avaldatud tekstid on Copyleft tingimuste kohaselt vabalt kasutatavad teosed.
    1. Tere tulemast minu blogisse. See on minu isiklik inforuum, kus ma väljendan oma mõtteid tsenseerimata kujul, ilma kõõritamata poliitilise korrektsuse suunas.
    Kui kedagi mu mõtted või sõnad riivavad -- palun ette vabandust. Aga selline ma kord juba olen.
    2. Ma tervitan igasuguseid kommentaare nii allkirjastatult kui anonüümselt, nii sõbralikke kui kriitilisi ja lausa vaenulikke, ainus kriteerium on sisukus.
    3. Ma ei premodereeri kommentaare (samas ei vastuta selle eest, kui need minust sõltumatul põhjusel ei ilmu).

    4. Kommentaarid, mis ainult kaasa kiidavad või sisutult sõimavad, ma lihtsalt eemaldan. Tegu on minu isikliku ruumiga, mille eest vastutan nii moraalselt kui juriidiliselt.
    5. Samuti kustutan kommentaarid, mis sisaldavad reklaami või sisutuid linke.
    6. Igale kommentaarile ma ajapuudusel vastata ei saa.


    Autor

    Mihhail Lotman,
    ζῷον πολιτικόν

    RSS Feed

    Arhiiv

    February 2023
    December 2022
    June 2022
    March 2022
    February 2022
    January 2022
    September 2020
    August 2020
    July 2020
    June 2020
    May 2020
    January 2020
    December 2019
    November 2019
    September 2019
    August 2019
    July 2019
    June 2019
    May 2019
    April 2019
    March 2019
    February 2019
    January 2019
    December 2018
    November 2018
    October 2018
    September 2018
    August 2018
    June 2018
    May 2018
    April 2018
    March 2018
    February 2018
    January 2018
    December 2017
    October 2017
    August 2017
    July 2017
    June 2017
    May 2017
    April 2017
    March 2017
    February 2017
    January 2017
    December 2016
    November 2016
    October 2016
    September 2016
    August 2016
    April 2016
    March 2016
    February 2016
    January 2016
    December 2015
    November 2015
    October 2015
    September 2015
    July 2015
    June 2015
    May 2015
    April 2015
    March 2015
    February 2015
    January 2015
    December 2014
    November 2014
    October 2014
    September 2014
    August 2014
    July 2014
    June 2014
    May 2014
    April 2014
    March 2014
    February 2014
    January 2014
    December 2013
    November 2013
    October 2013
    September 2013
    August 2013
    June 2013
    May 2013
    April 2013
    March 2013
    February 2013
    December 2012
    November 2012
    October 2012
    September 2012
    June 2012
    May 2012
    April 2012
    February 2012
    January 2012
    December 2011
    October 2011
    September 2011
    August 2011
    July 2011
    June 2011
    May 2011
    April 2011
    March 2011
    February 2011
    December 2010
    October 2010
    September 2010
    August 2010


    Rubriigid

    All
    Eesti ühiskond
    Eesti ühiskond
    Eesti ühiskond
    Eetika
    Eetika; Religioon
    Film
    Filoloogia
    In Memoriam
    Irl
    Jalgpall
    Kangelaseepos
    Keskkond
    Kgb
    Konverentsid
    Kultuurisemiootika
    Kunst
    Lähis-Ida
    Lollus
    Luule
    Muusika
    Pagulased
    Poliitika
    Puust Ja Punaselt
    Raamatud
    Reisid
    Seks
    Semiootiku Vaatevinklist
    Tähtpäevad
    Terror
    Ühiskond
    Ühiskond
    Valimised
    Välispoliitika
    Vandenõuteooriad
    Värsiteadus
    Värsiteadus
    Venemaa

Copyleft (ɔ) by Mihhail Lotman