MIHHAIL LOTMANI KODULEHEKÜLG
  • Blogi
  • Minust
  • CV
  • Publikatsioonid
  • Meedias
  • Galerii
  • Failid
  • KFT
  • Vaba Akadeemia

* * *

2/3/2012

6 Comments

 
    Vahepeal polnud üldse aega blogiga tegeleda, kuid nüüd sain vähemalt ühe tööga enam-vähem ühele poole: mustand artiklist, mille kallal olen vaheaegadega töötanud ca veerand sajandit, on ära saadetud ja toimetajate poolt heaks kiidetud. Muidugi, tuleb veel natuke kõpitseda ja lühendada, kuid suur kergendus siiski. Selle aja jooksul on aga kuhjunud üsna palju teemasid, mis vääriksid tähelepanu. Siinkohal vaid nimetan need:
    1. Lähis-Ida revolutsioonid ja Venemaa presidendivalimised
    2. Uue sõja oht Pärsia lahel
    3. Kas võõraid kirju tohib avalikustada?
ning igihaljas
    4. See nõme seltskond seal Toompeal.
Lisaks sellele on mul korduvalt palutud võtta sõna teemal "samasoolised abielud", kõrghariduse kriis ning terrorismi ja anarhismi olemus ja ajalugu. Kaks viimast teemat on väga ulatuslikud, kuid võib-olla leian ükskord aega ka nendest kirjutada. Praegu hakatuseks vaid

Nõmedast Seltskonnast

    Erinevatest populaarsuse või usaldusküsitlustest selgub peaaegu alati, et kõige usaldusväärsemad on Eestis jõustruktuurid ja kõige ebausaldusväärsemad on poliitikud, eriti aga "see nõme seltskond seal Toompeal".
    Mõistagi, poliitikuid üldiselt demokraatlikes ühiskondades ei armastata. Üldrahvalik armastus ja vaimustus on reserveeritud isevalitsejatele, eriti türannidele, vrd üldrahvalikku leina Kim Jong-ili surma puhul: koguni loodus pidi teda taga nutma. Kuid sellelgi taustal tundub Eesti pigem erandina. Eesti poliitikuid mitte niivõrd vihatakse, kuivõrd põlastatakse: "ajab südame pahaks" on üks sagedasemaid ja sugugi mitte räigemaid väljendeid, mida võib internetist lugeda.

Picture
Asja parandamiseks on kolm lemmikretsepti. Esiteks, siduda riigikogulase palk miinimumpalgaga, teiseks, vähendada riigikogulaste arvu viiekümne ühele, kolmandaks, kaotada ära valimisringkondade süsteem -- üks valimisringkond ja kõik. Nii ka eilses Delfi Rahva Hääles on järjekordselt välja pakutud saadiku palga sidumine miinimumpalgaga. Sõnavõtt leidis rohket vastukaja, kusjuures üle 90% kommentaatoritest oli sama meelt. Tüüpiline näide (valisin selle, kuna siin on sisu ja vorm harmoonilises kooskõlas):

"kummivana 02.02.2012 14:01
Riigikogu palk peaks olema sõltuv miinomupalgast.see ei tähenda orienteerumist vaesusele vaid siis oleks väikegi hivi seda tõsta.on arusaadav et meie valotsus kaitseb lääne ärimeeste ja suurkapitali huve luid siis oleks väikegi huvi rahva elu paremaks muuta"
   
    Mul õnnestus tuvastada vaid neli vastukaja, mille autorid saavad probleemist adekvaatselt aru. Asi on selles, et erinevalt keskmisest palgast, mis (tõsi küll, mitte päris adekvaatselt, kuid siiski) kajastab majanduslikku olukorda, on miinimumpalk administratiivne otsus, veelgi enam, selle otsuse teeb Riigikogu. Pole just raske ette kujutleda, kuidas "südamlikud" väljavalitud hakkavad alampalka tõstma, majandusliku olukorraga arvestamata. Praegu enamasti diskuteeritav valem on "riigikogulase palk = 5 alampalka". Tõstes N euro võrra alampalka, tõstaks riigikogulane oma palka 5N euro võrra.
    Teine kokkuhoiustsenaarium on vähendada Riigikogu poole võrra, jättes sinna 51 saadikut. Praegune süsteem on hästi kooskõlas sõjaeelse Eesti Vabariigi Riigikoguni (100 saadikut kuni Pätsi konstitutsioonilise pöördeni) ning on välja arvutatud Taagepera pakutud valemi järgi. Praegune saadikute arv tagab riigikogukomisjonide sujuva töö (tõsi küll, nii mõnigi saadik peab olema korraga kahes või isegi kolmes komisjonis, mis mõnikord kajastub negatiivselt tema töötulemustes). Riigikogu koosseisu vähendamine tähendaks kas oluliste valdkondade käsitlemise väljajätmist seadusandja väljast või siis saadikute asendamist komisjonis nende abilistega, partei funktsionääride või ametnikega, teisisõnu inimestega, kel pole rahva mandaati ja kelle üle valijal pole mingit kontrolli.
    Kolmandaks, üks valimisringkond. Kõlaks nagu hästi: valin seda, keda tahan, aga mitte seda, keda parteid mulle on ette söötnud. Asi on aga selles, et ka praeguse süsteemiga on suurlinnadel, ennekõike Tallinnal Riigikogus ebaproportsionaalselt suur esindatus väikelinnade ja maakohtade arvelt. Eksperthinnangud näitavad, et ühe ringkonna puhul oleks pealinna esindamas kuni 70 saadikut.
    Ega praegune süsteem mullegi eriti meeldi. Oleksin eelistanud majoritaarset süsteemi 101 valimisringkonnaga, et iga ringkonna inimesed teaksid, kes neid Riigikogus esindab, ning vajaduse korral oleks võimalik ka saadiku tagasikutsumine. See aga nõuaks põhiseaduse muutmist (nagu muuseas ka kõik eelmised ettepanekud).

    Kuid siiski, miks just enda valitud inimesed tunduvad kõige vastikumatena, muidusööjatena ja ebakompetentsetena? Mulle tundub, et põhjuseid on kaks. Esimene on võõrandumine oma riigist ja alateadlik soov mitte vastutada siintoimuva eest: kui mina ei saa neid valida, siis järelikult ei saa ka vastutada. Kui aga mina nad valin ja vastutada ei taha, siis järelikult peavad need valimised olema kuidagimoodi valed. Ning teiseks, reaalses valimissituatsioonis ei lähtuta tihtipeale mitte kandidaadi kompetentsusest, vaid populaarsusest mõnel teisel alal (spordis, ajakirjanduses, meelelahutuses jne). Teisisõnu, valija valib tihti oma ideaalset mina, seda, kes ta tahaks olla, kuid miskipärast ei saa. Kui aga sellised inimesed osutuvad massiliselt valituks, vaatab ühiskond parlamenti kui peeglisse (peeglike, peeglike, seina peal...), kuid see pilt, mis talle vastu vaatab, teda sugugi ei rõõmusta.


Picture
6 Comments
Andres link
2/3/2012 10:46:41 pm

Väide, et Riigikogu koosneb seda kritiseerivate inimeste enda poolt valitud inimestest, on suuresti ebatäpne. Riigikogu ja valitsuse praegused liikmed said 55% valimistel antud häältest, neid toetas vaid 35% kõigist valimisõiguslikest kodanikest. Kehtiv valimiskord ei kajasta valijate väljendatud tahet parimal võimalikul moel. Just üleminek ühele valimisringkonnale ning süsteemile, mille puhul kandidaadid reastatakse vastavalt saadud häälte arvule ümber nende erakondlikku kuuluvust vaatamata, võimaldaks rohkematel valijatel tunda ennast esindatuna.

Samuti ei saa nõustuda nende väidetavate eksperthinnangutega, mille kohaselt suureneks sellise muudatuse korral pealinna esindavate saadikute osakaal. Just tänane kord on viinud selleni, et Tallinnast pääsesid parlamenti 308 häält saanud Kalev Kallo ja teised sama suurusjärgu tähed (Lauri Laasi, Arto Aas, Remo Holsmer), kelle isiklik tulemus valimistel jäi kordades alla paljudele mujal Eestis kandideerinutele, kes jäid parlamendist välja.

Üleminek ühele valimisringkonnale annaks valijatele oluliselt laiema valiku, kajastades samas paremini nende poolt väljendatud tahet ning muudaks valijate hääled tulemuste väljaselgitamisel võrdseks, mida need praegu ei ole, sest erinevates ringkondades on erinev valimisaktiivsus. Seda viimast aitaks omakorda tõsta erakondade riigieelarvest rahastamise sidumine konkreetsete häältega, mis suurendaks oluliselt nende motivatsiooni võimalikult palju inimesi valima saada.

Mis puudutab Riigikogu liikmete arvu vähendamist, siis on pakutud välja ka teisi arve, näiteks 71, mis oleks jätkuvalt suurem kui sellistes Euroopa Liidu liikmesriikides nagu Luksemburg, Malta ja Küpros, vastates lihtsalt paremini Eesti rahvaarvule. Läti presidendi algatus kahandada seal saadikute arv sajalt kaheksakümnele võiks panna mõtlema sarnase muudatuse peale ka Eestis. Väide, et sel juhul ei suudaks parlament enam toimida, on eksitav, nagu näitab mitmete teiste Euroopa Liidu liikmesriikide kogemus.

Reply
Tõnis Bleive
2/4/2012 02:56:11 am

Lotman: "Erinevalt keskmisest palgast, mis (tõsi küll, mitte päris adekvaatselt, kuid siiski) kajastab majanduslikku olukorda, on miinimumpalk administratiivne otsus, veelgi enam, selle otsuse teeb Riigikogu."

Esiteks, minu teada arvestab see igihaljas mõttetu seltskond endale palgad mitte mediaan-, vaid aritmeetilise keskmise järgi. Kui see tõesti nii on, tulnuks Lotmanil (seda enam, et ka tema seda palka saanud on, asjaga kursis) see fakt ära märkida. Muidu võib lugejal jääda mulje, et palku arvestatakse tõesti keskmise eestlase sissetulekust lähtudes.

Teiseks, ka mediaankeskmine ei peegelda Eestis majanduse tegelikku olukorda, elanike elatustaset. Lugege näiteks seda:

"Võtame ette avaldatud mediaankeskmised palgad, näiteks 8086 krooni /2010. aasta/ III kvartalis. Tõeline meistervalelikkus seisneb selles, et mediaankeskmine on antud jooksvates hindades! Aga mis tähtsus on sellel, mis on jooksvates hindades, tõde peegeldab ainult see, kui suur on palk ostujõu alusel. Selle saaks teile öelda käigupealt siis, kui statistikaamet annaks Eesti SKP aheldatud väärtuse alates aastast 1992. Aga ei anna, vaid annab aheldatud väärtuse referentsaastaga 2000 (vt lisatud tabel). Isegi kui võtta aluseks toodud tabelist aasta 2000, siis saame mediaankeskmiseks palgaks 5056 krooni. Võrreldes veelgi varasemate aastatega oleks mediaankeskmine ostujõu alusel aga veelgi väiksem."
www.iseseisvuspartei.ee/test/index.php/artikleid-liikmetelt-avatud/items/kas-ka-maksu--ja-tolliamet-valetab.html

Tahan öelda seda, et ka praegune palk määratakse sisuliselt administratiivselt. Miinimumpalgast lähtuva süsteemi puhul, tõsi, oleks meil selgelt näha, kes neist 101 otsuse vastu võtsid. Praegu aga hajub vastutus mingisuguste anonüümsete ametnike vahel, kes väänavad oma isandatele mis iganes "aheldatud väärtuse referentsaastaga".

Olukord Eesti ühiskonnas ja majanduses, sealhulgas särava killukesena Riigikogu palkadega on aga absurdne, seda saab aru viimane kui üks "loll Delfi kommentaator". Laiemalt võttes saavad just nimelt nemad probleemist adekvaatselt aru.

Reply
oHpuu link
2/6/2012 04:22:20 pm

mediaanpalka Eestis minu teada keegi järjekindlalt ei arvutagi. statistikaameti kaudu on kättesaadav ainult aritmeetiline keskmine.

see maksu- ja tolliameti mediaanväljamakse ei ole päris seesama kui mediaanpalk, sest puhkused, haigused, koondamistasud jms hälbimused palgast kajastuvad mediaanväljamakses, kuid mitte mediaanpalgas.

möönan, et maksu- ja tolliameti mediaanväljamakse number on kõige parem mediaanpalga numbri aseaine, aga ma ei oska hinnata, kui palju ta sellest erineb, kas viis või kymme või viisteist protsenti.

mis number Eesti majanduse olukorda adekvaatselt kajastab ja mis mitte, tundub mulle olevat maitse kysimus. ega asjata ei kutsuta majandusteadust inglise keeles sõnadega "the dismal science".

mõistagi saame adekvaatsema kajastuse, kui vaatleme hulka näitajaid koos, mitte ainult yhte.

riigikogu liikme palka võiks võrrelda ka konkureerivate ametikohtade tasudega, nt vandeadvokaat, 100 miljoni eurose käibega ettevõtte juhatuse liige, 20 miljoni eurose käibega ettevõtte juhatuse liige, eri euroametnike palgad. yks vandeadvokaat läks 2011. aastal kõrgema tasu pealt riigikogusse.

Reply
Max
2/25/2012 01:55:01 am

Kas Teil on internetis olemas oma loenguid audiofailidena? Ööülikooli lehel on ainult kaks loengut ja need olid väga huvitavad.

Reply
ANDI
3/25/2012 03:33:20 am

ei hakka suurt teksti kirjutama, aga toon väljavõtte regionaalhaigla kodulehelt, mis peaks kujundlikult selgitama minu väljavaadet, miks ei tohiks nii luksuslik elu olla poliitikutel
" :Miks Eestis doonorlus on tasustamata?
Tasustamata ja vabatahtlik doonorlus tagab maksimaalselt ohutu doonorivere, see on ka Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) soovitus. Näiteks Leedus ja Saksamaal eksisteerib nii tasuline kui ka tasustamata doonorlus ning statistika näitab, et tasuliste doonorite verest leitakse kuni kaheksa korda rohkem vere kaudu levivaid haigusi kui tasustamata doonorite verest. See tõestab, et doonori siiras soov aidata abivajajat, ausus ankeedi täitmisel ning meditsiinilise läbivaatuse käigus tagavad patsientidele maksimaalselt ohutu vereülekande, mis on meie kõigi kui potentsiaalsete patsientide huvides."

Reply
windows live technical support link
7/21/2013 10:03:31 pm

Thank you for discussing about some relevant subjects from the society and it is known that these kinds of subjects really shook you. These issues are discussed all around the globe and the common people are suffering because all these.

Reply



Leave a Reply.


    Disclaimer.

    0. Kõik minu blogis avaldatud tekstid on Copyleft tingimuste kohaselt vabalt kasutatavad teosed.
    1. Tere tulemast minu blogisse. See on minu isiklik inforuum, kus ma väljendan oma mõtteid tsenseerimata kujul, ilma kõõritamata poliitilise korrektsuse suunas.
    Kui kedagi mu mõtted või sõnad riivavad -- palun ette vabandust. Aga selline ma kord juba olen.
    2. Ma tervitan igasuguseid kommentaare nii allkirjastatult kui anonüümselt, nii sõbralikke kui kriitilisi ja lausa vaenulikke, ainus kriteerium on sisukus.
    3. Ma ei premodereeri kommentaare (samas ei vastuta selle eest, kui need minust sõltumatul põhjusel ei ilmu).

    4. Kommentaarid, mis ainult kaasa kiidavad või sisutult sõimavad, ma lihtsalt eemaldan. Tegu on minu isikliku ruumiga, mille eest vastutan nii moraalselt kui juriidiliselt.
    5. Samuti kustutan kommentaarid, mis sisaldavad reklaami või sisutuid linke.
    6. Igale kommentaarile ma ajapuudusel vastata ei saa.


    Autor

    Mihhail Lotman,
    ζῷον πολιτικόν

    RSS Feed

    Arhiiv

    February 2023
    December 2022
    June 2022
    March 2022
    February 2022
    January 2022
    September 2020
    August 2020
    July 2020
    June 2020
    May 2020
    January 2020
    December 2019
    November 2019
    September 2019
    August 2019
    July 2019
    June 2019
    May 2019
    April 2019
    March 2019
    February 2019
    January 2019
    December 2018
    November 2018
    October 2018
    September 2018
    August 2018
    June 2018
    May 2018
    April 2018
    March 2018
    February 2018
    January 2018
    December 2017
    October 2017
    August 2017
    July 2017
    June 2017
    May 2017
    April 2017
    March 2017
    February 2017
    January 2017
    December 2016
    November 2016
    October 2016
    September 2016
    August 2016
    April 2016
    March 2016
    February 2016
    January 2016
    December 2015
    November 2015
    October 2015
    September 2015
    July 2015
    June 2015
    May 2015
    April 2015
    March 2015
    February 2015
    January 2015
    December 2014
    November 2014
    October 2014
    September 2014
    August 2014
    July 2014
    June 2014
    May 2014
    April 2014
    March 2014
    February 2014
    January 2014
    December 2013
    November 2013
    October 2013
    September 2013
    August 2013
    June 2013
    May 2013
    April 2013
    March 2013
    February 2013
    December 2012
    November 2012
    October 2012
    September 2012
    June 2012
    May 2012
    April 2012
    February 2012
    January 2012
    December 2011
    October 2011
    September 2011
    August 2011
    July 2011
    June 2011
    May 2011
    April 2011
    March 2011
    February 2011
    December 2010
    October 2010
    September 2010
    August 2010


    Rubriigid

    All
    Eesti ühiskond
    Eesti ühiskond
    Eesti ühiskond
    Eetika
    Eetika; Religioon
    Film
    Filoloogia
    In Memoriam
    Irl
    Jalgpall
    Kangelaseepos
    Keskkond
    Kgb
    Konverentsid
    Kultuurisemiootika
    Kunst
    Lähis-Ida
    Lollus
    Luule
    Muusika
    Pagulased
    Poliitika
    Puust Ja Punaselt
    Raamatud
    Reisid
    Seks
    Semiootiku Vaatevinklist
    Tähtpäevad
    Terror
    Ühiskond
    Ühiskond
    Valimised
    Välispoliitika
    Vandenõuteooriad
    Värsiteadus
    Värsiteadus
    Venemaa

Copyleft (ɔ) by Mihhail Lotman