Eesti Kaitsevägi on üks ühiskonna usaldatumaid institutsioone ning sellega vastandub ta selgelt poliitilistele erakondadele, kelle usaldatavus on teadagi milline. Kui üks lihtsalt väheste kogemustega poliitik sõimaks kaitseväe juhatajat, häbistaks ta oma arrogantsusega vaid iseennast. Kuid poliitik Ants Laaneots on ka kogenud sõjaväelane, ikkagi erukindral. Tegu ei ole siiski lihtsalt kahe sõjaväelase eriarvamusega. Kaitseväe juhataja ei saa oma positsiooni tõttu poliitikule vastata. Veel vähem tohib ta sekkuda erakondadevahelisse kemplemisse.
Kindralitel Laaneotsal ja Terrasel on erinev taust. Riho Terras on esimene kaitseväe juhataja, kes ei ole teeninud võõrriigi vägedes, rääkimata okupatsiooniarmeest. Ma ei taha mingil määral kahtluse alla seada Ants Laaneotsa isamaalisust, kuid vahel tundub, et Nõukogude sõjaväe taust annab ennast tunda, ja seda mitte ideoloogia, vaid väitluskultuuri valdkonnas. Ants Laaneotsal on Nõukogude tankiväe taust. Kuidas Vene sõjaväes tankiste õpetatakse, me teame. Kes juhuslikult ei tea, sellele siin lühikursus (ETTEVAATUST! väga ofensiivne leksika):
"Poliitikute demonstratiivne solvumine kellegi kusagil öeldu meediakajastuse peale on ilmne ülepakkumine." Ning edasi: Ligi sõnul lahendavad mehed pillatud sõna küsimuse mehe kombel ära ning keegi kolmas ei pea sellest otsima mingit solvumise ja tüli küsimust.
Mis siis ikka, Jürgen Ligi ajas küll segamini kaitseministri ja kaitseväe juhataja, kuid ta on vaieldamatult meie suurim ekspert nii solvumise kui ka solvamise asjus (vähe on neid, kes oskavad solvata teist ja ise solvuda teise väidetava solvumise peale). Kuid kõik see on lihtlabane hämamine -- probleem pole ju üldse kellegi solvumises, vaid riigi usaldusväärsuses.
Jürgen Ligi ettevaatamatu Facebooki postitus tekitas potentsiaalset kahju Eesti riigile (tagasi astudes käitus Ligi korraga nii riigimehelikult kui targalt, summutades meie vaenlaste kriitika, kasvatades samas enda poliitilist kapitali). Ants Laaneotsa sõnad ei kätke endas välispoliitilist ohtu, küll aga on nad väga kahjulikud sisepoliitilises kontekstis. Ühiskonnal ei tohi mõttessegi tulla, et kaitseväe ülem võib olla kellegi marionett, ükski vastutustundlik poliitik ei saa endale lubada ütlusi, mis kas või karvavõrra õõnestavad Kaitseväge ja selle juhataja autoriteeti.