Vähemalt 38 noort inimest hukkus mõttetut ja jubedat surma. Elusalt põledes või suitsu kätte lämbudes. See, et tegemist oli venemeelsetega, ei tohiks küll kelleski kahjurõõmu tekitada. Versioonid toimunu kohta erinevad loomulikult diametraalselt. Võib olla kindel järgmistes tõsiasjades. Enne jalgpallimatši kohaliku Tšernomoretsi ja Harkivi Metallurgi vahel läksid mõlema klubi fännid, nagu Ukrainas on viimasel ajal ilusaks kombeks saanud,ühise rongkäiguna läbi linna, demonstreerides Ukraina ühtsust. Neid hakkas ründama kusagilt välja ilmunud grupp relvastunud venemeelseid. Kui miilits hakkas kaklejaid lahutama, hõivasid venemeelsed Ametiühingute maja. Mõne aja pärast tekkis saatuslik tulekahju.
        Järgmistes asjades aga lähevad hinnangud lahku. Venemaa pool teatab, et rahumeelsed inimesed varjasid ennast administratiivhoones metsistunud fašistlikute bandeeralaste eest, kes maja süütasid võimude vaiksel heakskiidul. Ukraina Siseministeeriumi ametlik versioon on sootuks teistsugune: relvastatud ekstremistid (Kiievi andmetel pole nad pärit Odessast ega Ukrainast üldse, vaid kas Venemaalt või Transnistriast, relvastas nad aga FSB) hõivasid Ametiühingute maja, barrikadeerisid ülemised korrused ning hakkasid sealt tulistama miilitsat ja relvastamata inimesi ning viskama nende pihta Molotovi kokteile, mis süütasid maja.
        Mul ei ole andmeid, mis lubaksid mul teha iseseisva analüüsi. Kuid olles läbi vaadanud hulgaliselt videomaterjale, kaldun arvama, et Ukraina versioon on tõele lähem (ei hakka siin heietama teemal, kui ebausaldusväärne on Venemaa meedia Ukraina sündmuste kajastamisel). On näha, kuidas Ametiühingute maja ülemistelt korrustelt ja katuselt tulistatakse ja visatakse süütepudeleid. Alljärgnevas venekeelse BBC uudislõigus on selgelt näha, et süütepudelite loopimist jätkatakse ka siis, kui maja on juba leekides (vt 00:33-00:36). 

Igal juhul on tegu suure tragöödiaga ning Ukraina võimud peavad läbi viima kiire, efektiivse ja avatud juurdluse.
P.S. Kui videot ei õnnestu vaadata, siis kätte saab selle siit.
UPD. Tundub, et vähemalt selle video pudel visati siiski alt.
UPD 4.05. Töötasin läbi suure hulga materjali ja kahtlen nüüd sügavalt Ukraina võimude versioonis, et Ametiühingute maja pandi põlema seestpoolt. Seda ei saa välistada, kuid kõik esitatud videomaterjalid (nt vasaku tiiva kolmanda korruse põlemine siis, kui süütepudeliga loobitakse hoopis parempoolset alumist korrust jt) on ülimalt kahtlased. Sündmusi on filmitud kümnete erinevate kaameratega ja ma ei suutnud leida ühtegi kaadrit, kus süütepudeleid oleks visatud majast. Minu eilne jutt oli eksituse tagajärg, vabandan.
        Mis siis juhtus? Kaks inimeste kolonni, venemeelsed ja ukrainameelsed liikusid paralleeltänavatel, kusjuures mõlemal poolel tegutsesid luurajad, kes telefoni teel informeerisid omi kolonne. Kui venemeelsed asusid rünnakule, olid ukrainameelsed selleks juba valmis ning asusid kontrarünnakule. Põhiküsimus on aga selles, kuidas see kõik organiseeriti ja kes on selle taga. Siinkohal võin soovitada sedasama linki, mille kommentaarides tõi gaal. See on väga hea ja detailne materjal, tuleb küll arvestada, et tendentslik (ukrainameelne), kuid ühtegi faktiviga mul temalt leida ei õnnestunud. Üks põhiküsimusi on see, kes olid punaste käepaeltega inimesed, kes olid paremini organiseeritud ja tegutsesid kõige efektiivsemalt. Venemeelne pool ütleb, et need on ümberriietatud Ukraina eriteenistused, mis on toodud Lääne-Ukrainast, Ukraina pool loomulikult, et need on venemeelsed. Toon all ära kaks pilti napaki blogist. Esimese peal on näha, et punaste käepaeltega seltskonnas on süütepudelitega inimesi, teise peal aga on samas seltskonnas näha vene lipuga rinnamärgiga meest.

Kuid võib nõustuda mõlemapoolse väitega, et tegemist oli provokaatoritega. Nad viisid inimesed lõksu Ametiühingute majasse, kuid ise sinna ei läinud. Ühtegi neist ei ole hukkunute hulgas. Tekib küsimus sündmuste tähendusest. Siin on vaja tuua välja kaks aspekti.
        Esiteks, Odessa sündmused ajastati samale ajale, kui Ukraina väed viisid läbi rea edukaid operatsioone Ida-Ukrainas venemeelsete mässajate vastu. Oli vaja julgeolekujõudude tähelepanu viia ka mujale. Olulisem on aga teine. Odessa oli rahulik venekeelne ja ukrainameelne linn. Seda meelsust oli tarvis muuta ja mitukümmend õudsesse surma surnud noort inimest muutiski seda. Täna on Odessa palju venemaameelsem koht kui paar päeva tagasi.

Kirjutasin, et Putin valetab alati oma poliitiliste plaanide kohta. See ei tähenda aga,  et ta valetab ainult plaanide kohta ja ei valeta teistel teemadel. Putin valetab pidevalt, nahaalselt, võidukalt, tundes, et on üle nendest, kellele ta valetab. Nagu ütles filosoof Aleksandr Morozov: "Kreml kasutab diversantide taktikat, "rohelisi mehikesi", valetab pidevalt, aga kui teine pool imestab, kuidas saab nii valetada, ta naerab. Võib, me oleme ju luurajad." Nädalaid rääkis Putin sellest, et Vene vägesid Krimmis pole, tegemist on ülestõusnud rahvaga jne. Kuid 17. aprillil (st kuu aja pärast "referendumi" läbiviimist) teatas ta, et  väed viidi sisse nimelt referendumi rahuliku läbiviimise jaoks. Seega möödaminnes rebib ta Krimmi referendumi legitiimsuselt viigilehe: kui võõrriigi väed on spetsiaalselt referendumi korraldamiseks sisse viidud, kusjuures referendumi küsimus seisnebki selles, kas antud territoorium inkorporeerida sellesama võõrriigi koosseisu, siis sellist "referendumit" ei saa mitte ühegi rahvusvahelise õiguse standardi järgi pidada legitiimseks.
        Nädalaid on nii Putin kui ka välisminister Lavrov esitanud aariat, et Ida-Ukrainas ei ole Venemaa vägesid ega isegi instruktoreid. Tegemist olevat meeleheiteni viidud rahvaga.
        Selleks, et vale mõjuks, ei piisa üksnes selle pidevast korrutamisest. On vaja summutada ja diskrediteerida alternatiivseid infokanaleid. Ja seda Kremli režiim edukalt teostabki nii oma riigis kui ka hõivatud Ukraina linnades. Esimene asi, mida tehakse, on telemastide vallutamine, Ukraina kanalite mahavõtmine ning Vene propagandakanalite massiline sissetoomine. Ja see mõjub. Paljud Ida-Ukraina elanikud usuvad, et Kiievis on USA väed, et seal on kehtestatud fašistlik režiim, toimub katkematu pederastia ja kõikide traditsiooniliste väärtuste rüvetamine jne. Ja see pole naljakas. Küll aga võib see naljakas paista väljaspoolt. Nagu näiteks siin:

(Tahan juhtida tähelepanu ka kutsule, temast oli kord meil juba juttu; Putin kui libakoer on päris põnev teema, kuid jäägem praegu siiski vampiiride juurde.)
        Kuid üks asi on naljapilt, hoopis teine aga kindlakstehtud tõsiasjad. Slovjanskis pantvangi võetud OSCE vaatlejad on Kremli propaganda järgi ülestõusnud rahva käes. Ukraina võimud on hõivanud väidetavate ülestõusnute omavahelise kommunikatsiooni, millest selgus, et operatsiooni juhib mees, kelle kutsung on Strelok. On ka kinni peetud sidemees GRUst (Venemaa sõjaväeluure peavalitsusest), kes viis Strelokile raha ja erinevaid militaarvarustust ning kes tunnistas, et selle hüüdnime taga on GRU polkovnik Igor Strelkov. Alljärgnevas intervjuus "Komsomolskaja Pravdale" esineb Strelok oma "õige" nime all ning väidab, et ta on Slovjanski enesekaitsejõudude ülem.

Ukraina julgeolekuteenistus aga tegi kindlaks, et Strelkovi tegelik nimi on Igor Girkin, kes on tõepoolest GRU polkovnik, kes enne Slovjanskit tegutses Krimmis ja Ida-Ukraina erinevates kohtades ning keda süüdistatakse mitme inimese mõrvas. Strelkovi identifitseerimine Girkinina ei tekita kahtlusi, küll aga on teatud kõhklusi selles osas, kas ta on reaalne keskvalitsuse vastaste jõudude juht isegi Slovjanskis. Ta räägib liiga ilusasti. Girkinile on vene internetis Strelkovi nime all loodud päris võimas identiteet. Ta olevat ultranatsionalist, isegi Putini mõõdukas kriitik, Afganistani ja Tšetšeenia sõja veteran. Mis on aga jäänud märkimata, on tema huvi näitlemise vastu.
        Ajakirjanik Julija Latõnina märgib teraselt, et "ülestõusnute" seas on väga selgelt tunda, kes mida tohib rääkida. On olemas suur hulk entusiastlikke vanainimesi, ennekõike naisi, hüüdnimega kootud (vjazannõje), kes kutsutakse kohale alati, kui kusagile tulevad ajakirjanikud, ning räägivad kõva häälega neile südantlõhestavaid lugusid sellest, kuidas neid diskrimineeritakse, kuidas Kiievis on NATO väed, fašistid, pederastid, Pussy Riot ja kogu komplekt. Neile sekundeerivad eriti entusiastlikud noored (ennekõike noormehed). Latõnina kirjutab, et need on kindlasti siirad inimesed, ehkki ajupestud. Kuid nende taga on alati vaikivad ja korrektsed mehed, keda ajakirjanikel ei õnnestu kõnetada. Kui aga ajakirjanik on liiga pealetükkiv, ütlevad nad, et kogu vajalik inf on vene meedias olemas. Või siis kutsutakse kohale pressiesindaja, kes helistab kusagile ja täpsustab. See kõik on puhas fake, ütleb Latõnina. Meeleheiteni viidud inimesed nii ei käitu. Meeleheiteni viidud inimesed otsivad võimalusi oma murest rääkida ja ei ütle mitte kunagi, et loe sellest ajalehest. Ida-Ukrainas on selgelt näha, kes on tõsiusklikud venemeelsed elanikud, kes neid manipuleerivad ja kontrollivad (neile ei ole antud sõnaõigust) ning kes omakorda juhib neid kontrollijaid. Seepärast ma arvangi, et Strelkov/Girkin ei ole tegelik juht, vaid üksnes eestkõneleja. Igal juhul ei ole vähimatki kahtlust, et pantvangide võtmise taga on GRU ning Lavrov ja Putin valetavad järjekordselt jõhkralt, kui teatavad, et neil ei ole mingit võimalust selle draama lahenemises kaasa rääkida.
        Kahjuks on nii mõnigi ajakirjanik läinud õnge ning esitab kootute ütlusi vox populi pähe.
        Oma Eesti Ekspressi kolumnis tsiteerisin ma naljaga pooleks loogik Raymond Smullyani, kes oma raamatutes lõi maailma, kus vampiirid alati valetavad. Ma ei teadnud veel, et Putin kui vampiir on vene sotsiaalmeedias üldse populaarne teema, kuid mitte seoses valetamisega, vaid vereimemisega.