Hea valimistava valvurid mõistsid hukka Reformierakonna reklaami, mis vastandab Savisaart ja Ansipit, kuna see olevat hirmutamine. Ausalt öeldes mina eriti kartma ei löönud. Probleem pole minu meelest siin niivõrd sisuline kui stiililine, kuid minul sellel teemal vist sõna võtta ei sobi, kuna meie enda suudleva Savisaare plakat pole ka just parima stiili näide. Noh, vähemalt ta ei hirmuta kedagi. Make love and money.
Mis mind aga kurvastab, on ühiskondliku arvamuse lihtsameelsus, mis peegeldub suurepäraselt ka valimiste valvurite hinnangutes. Küsimus pole ju selles, et Ansip naeratab, Savisaar kiristab hambaid, vaid selles, et siin ju valikut üldse ei ole. Eesti-siseselt võivad Reform ja Keskerakond omavahel konkureerida, aga tihti ka leivad ühte kappi panna, nagu näiteks praegu Tartus. Mis aga puudutab Euroopa Parlamenti, siis seal kuuluvad nad ühte ja samasse erakonda, nimelt mõlemad on liberaalid. Vilja Savisaar võib teha oma elus dramaatilisi muudatusi, vahetada meest ja erakonda, kuid Brüsselis ei pidanud ta oma toolilt lahkuma, nii nagu ta liberaal oli, selleks ta ka jäi. Niisiis on valik Savisaare ja Ansipi vahel valik inimeste, mitte erakondade vahel.
Võib-olla olulisemgi on aga see, et kõva võitlus Reformierakonna ja Keskerakonna vahel on rebimine kolmanda koha pärast. Liberaalidest kaugel ees on Sotsiaaldemokraadid ja Euroopa Rahvapartei, mida Eestist esindab ainsana IRL, kusjuures pean silmas mitte üksnes praegust jõudude vahekorda Parlamendis, vaid ka tulevast prognoosi, mille kohaselt juhivad ülivõimsalt Rahvapartei ja sotsid, edestades liberaale rohkem kui kolmekordselt. Vrd ka kaarti, millel Eesti ja Madalmaad on ainsad Euroopa riigid, kus liberaalidele prognoositakse võitu, mis paraku tähendab Eesti jätkuvat marginaliseerumist Europarlamendis.
Mis mind aga kurvastab, on ühiskondliku arvamuse lihtsameelsus, mis peegeldub suurepäraselt ka valimiste valvurite hinnangutes. Küsimus pole ju selles, et Ansip naeratab, Savisaar kiristab hambaid, vaid selles, et siin ju valikut üldse ei ole. Eesti-siseselt võivad Reform ja Keskerakond omavahel konkureerida, aga tihti ka leivad ühte kappi panna, nagu näiteks praegu Tartus. Mis aga puudutab Euroopa Parlamenti, siis seal kuuluvad nad ühte ja samasse erakonda, nimelt mõlemad on liberaalid. Vilja Savisaar võib teha oma elus dramaatilisi muudatusi, vahetada meest ja erakonda, kuid Brüsselis ei pidanud ta oma toolilt lahkuma, nii nagu ta liberaal oli, selleks ta ka jäi. Niisiis on valik Savisaare ja Ansipi vahel valik inimeste, mitte erakondade vahel.
Võib-olla olulisemgi on aga see, et kõva võitlus Reformierakonna ja Keskerakonna vahel on rebimine kolmanda koha pärast. Liberaalidest kaugel ees on Sotsiaaldemokraadid ja Euroopa Rahvapartei, mida Eestist esindab ainsana IRL, kusjuures pean silmas mitte üksnes praegust jõudude vahekorda Parlamendis, vaid ka tulevast prognoosi, mille kohaselt juhivad ülivõimsalt Rahvapartei ja sotsid, edestades liberaale rohkem kui kolmekordselt. Vrd ka kaarti, millel Eesti ja Madalmaad on ainsad Euroopa riigid, kus liberaalidele prognoositakse võitu, mis paraku tähendab Eesti jätkuvat marginaliseerumist Europarlamendis.
Legendi vt ülaltoodud lingist
RSS Feed