Olen kaua olnud Keskerakonna demoniseerimise vastu: see on suur erakond, kuhu kuulub palju erinevaid inimesi, kellest sugugi kõik ei ole Eesti Vabariigi vaenlased. Veel rohkem on aga  tavainimesi, kes erinevatel põhjustel (milleks tavaliselt on tasuta nänn) annavad Keskerakonnale valimistel oma hääli. Kuid viimased arengud osutavad selgelt, et Keskerakond ja ennekõike selle juht on astunud üle punase joone. On selgelt näha, kuidas Savisaar ja selle erakonna juhtfiguurid töötavad Eesti Vabariigi vastu ja meie naaberriigi heaks, täites niimoodi oma lepingut Jedinaja Rossijaga.
        On hämmastav see kiirus, millega Keskerakonna juht reageerib Moskvast tulevatele signaalidele. Kui Putin nimetab uut Ukraina valitsust mittelegitiimseks, kiirustab seda tegema ka Edgar Savisaar. Kui aga Putin teatab, et mingeid Vene vägesid Ukrainas ei ole (ekspertide hinnangul on võõrväelaste arv Krimmis u 25 000), avaldab Savisaar, et ta on jõu kasutamise vastu. Mul pole mingit soovi ega viitsimist siin ümber jutustada kõiki Edgar Savisaare viimaste päevade väljaütlemisi, need on elektrooniliselt kättesaadavad. Probleemiks pole niivõrd see, et Savisaar vassib (oleme sellega juba harjunud), vaid see, et ta vassib täpselt Moskva etteantud mallide järgi. Kommenteerin vaid väidet Ukraina võimude mittelegitiimsuse kohta. Oma juhi avaldust arendas Mihhail Stalnuhhin, kes viidates Ukraina konstitutsioonile (loomulikult on viited valelikud) püüdis veenda, et Viktor Janukovitš on endiselt seaduslik Ukraina president. See ei ole nii. Stalnuhhinit võib siiski mingil määral mõista, kuna ta ütles otseselt välja, et tema positsiooni määravad ta valijad, kes ei saaks aru Venemaa poliitika hukkamõistust. Muide, spetsiaalselt Stalnuhhinile ja tema valijatele on Ameerika Saatkond Moskvas teinud ebatavalise sammu, pannes oma saidile põhjalikud ja rahulikud venekeelsed selgitused olukorrast Ukrainas, ja seda ennekõike juriidilisest seisukohast. Soovitan lugeda (nüüd saadaval ka eesti keeles).
        See kõik peaks olema täiesti selge igale erapooletule vaatlejale, kes ei lase ennast segadusse viia Keskerakonnale iseloomuliku reality show'ga, mis omandab kohati koguni seebiooperliku dramaturgia: Kutser ütles nii, Tammemägi ütles naa. Savisaar ütles nii, Eesmaa ütles naa. Stalnuhhin jälle nii, Ratas jälle naa. Jne. Kõige huvitavam on aga selle kurikuulsa lepinguga Ühtse Venemaaga. Olga Sõtnik tegi ettepaneku kaaluda koostöö lõpetamist. Kadri Simson teatas, et see on üldse juba aastaid külmutatud (huvitaval kombel pole teadet vastava otsuse kohta Keskerakond kunagi avaldanud). Omakorda stiililist meistriklassi demonstreeris aga Edgar Savisaar: tema pole seda lepingut üldse näinud, istus puu otsas, kui Seppik seda sõlmis ja võttis selle nüüd ilmselt  endaga kaasa Reformierakonda ("võib-olla see on juba kuskil Reformierakonna kaukates").
        Ei ole naljakas. Ma arvan, et on ammu aeg lõpetada sellise erakonnaga igasugune koostöö. Ma ei saa oma arvamust peale suruda teistele erakondadele, kuid tahan pöörduda IRLi juhtkonna poole üleskutsega lõpetada igasugune koostöö Keskerakonnaga kõikidel tasanditel vähemalt seniks, kuni nad ei katkesta oma koostöölepingu Jedinaja Rossijaga, hakates oma tegevuses juhinduma Eestimaa, aga mitte võõrriigi huvidest. IRL ei tee juba ammu Keskerakonnaga koostööd riiklikul tasandil, kuid nii mõneski omavalitsuses kuulub meie erakond Keskerakonnaga samasse koalitsiooni. Nendest koalitsioonidest tuleb minu veendumuse järgi välja astuda isegi siis, kui see tundub pragmaatilistel kaalutlustel kahjulik -- pikaajalises perspektiivis oleks see õige otsus.
        Ning lõpetuseks tahan pöörduda Keskerakonna ausate liikmete poole. Ma ei kahtle Jüri Ratase või Olga Sõtniku siiruses. Kuid paraku on nad praegu vaid osatäitjad selles samas reality show's, mille lavastaja on nende erakonna juht. Olga Sõtniku positsioon on viimastel nädalatel märkimisväärselt evolveerunud ning nii mõneski punktis läheneb IRLi omale. Ilmselt aitas Ukraina-vastane Venemaa poliitika Ukraina juurtega poliitikul silmi avada. See on mõistetav ja tervitatav. Arusaamatuks jääb mulle vaid see, mis takistab Keskerakonna eestlasi silmi avamast.

Välisminister Urmas Paeti ja EL välispoliitika kõrge esindaja Catherine Ashtoni vestlus, mis lindistati salaja ja pandi üles Youtube'i, kust levis kulutulena üle maailma meedia, tekitab tugevaid emotsioone. Putinimeelne meedia juubeldab: täpselt nagu nad on ise enne väitnud, tapavadki maidanlasid ise provokatiivsetel eesmärkidel omasid. Kahetsusväärselt pealkirjastati ka Postimehe saidil see uudis "Paet: Maidani snaiprid võis tellida keegi Ukraina uuest koalitsioonist" (nüüdseks on pealkiri parandatud). Siinkohal tuleb rõhutada, et ei Paet ega Ashton ei seostanud snaipreid üheselt Kiievi uue koalitsiooniga. Urmas Paet oli häiritud esmajoones sellest, et uus koalitsioon ei kiirusta intsidenti uurima.
        Viimane asjaolu võib tõepoolest tekitada kahtlusi, kuid see ei ole ainus teadaolev fakt seoses snaipritega Maidanil. Oluline on see, mille tõi välja Paet: " inimesi – nii miilitsaid kui ka inimesi tänaval – tapsid ühed ja samad snaiprid." Siiski märgin omalt poolt, et isegi selles faktis ei saa olla kindel enne kriminalistide ekspertiisi, praegu on see üksnes hinnang.
        Maidanis snaiprite (tegelikult pole tegu mitte otseselt Maidaniga, vaid Gruševskõi tänavaga) omavahelisi kõnelusi on omakorda lindistatud ja välja pandud Youtube'i. Muidugi ei saa sajaprotsendilise kindlusega välistada, et tegu on fabrikatsiooniga (erinevalt Paetist ei kiirustanud keegi snaipritest kinnitama lindistuse autentsust). Niisugust asja on siiski suhteliselt raske fabritseerida ning ei ole ka selge, milistel eesmärkidel oleks vaja seda teha, nii et hindaksin selle salvestatud kõneluse pigem autentseks. Seda lindistust analüüsisin ennekõike keelelisest aspektist, kuid loomulikult pöörasin tähelepanu ka sisule.
        Lingvistina (olen hariduselt vene filoloog, spetsialiseerunud nimelt keelele) võin kindlalt väita, et kõnelejad ei ole Ukraina püsielanikud. Asi pole selles, et nad räägivad omavahel vene keeles, seda teeb suur osa ukrainlasi. Youtube'ist võib leida päris naljakaid videoid, milles kõvad rahvuslased, kellest üks seisab vene keele keelustamise eest Ukrainas, räägivad üksteisega riieldes puhast ja väga mahlakat vene keelt. On olemas spetsiifilised intonatsiooni ja häälduse omadused, mille järgi võib kindlalt teha vahet inimesel, kelle emakeel on ukraina keel või kes on üles kasvanud ukraina keele keskkonnas, ja inimesel, kes on pärit Venemaa lõunaregioonidest. Ja hoopis teistmoodi räägivad Kesk- ja Põhja-Venemaa elanikud (häälduse järgi võib isegi teha vahet põlismoskvalase ja põlispeterburilase vahel). Ma julgen väita, et enamik salvestatud hääli ei saa kuuluda ukrainlastele ega Ukraina venelastele. Teatud kahtlus võib tekkida vaid ühe hääle kohta, kes ei häälda täpselt välja teatud konsonantühendeid, mis on iseloomulik nii lõunavenelastele kui ukrainlastele. Nt vene sõna что (hääldatakse enamikus kohtades što, kuid Peterburi hääldus on tšto) lihtsustub Lõuna-Venemaal nii, et vahepealne t kipub ära kaduma, ukraina keeles aga kaob aga sootuks: šo. Kindel tunnus on sulghäälik g hääldamine, mida ka hästi vene keelt kõnelevad ukrainlased kipuvad hääldama hh-na, erinevalt lõunavene keele kergest h-st, mis sarnaneb vanakreeka spiritus asperiga: transkriptsioonis kasutatakse gamma-taolist märki.
        Sisust aga vaid nii palju, et omavahel suhtlevad armeesnaiprid (või nende imiteerijad), kes töötavad rühmana, milles on laskjad ja korrigeerijad (корректировщики). Igal juhul ei ole tegemist isetegevusega, laskjatega, kellel õnnestus hankida optilise sihikuga vintpüss, ega ka maffia-stiilis snaipritega. Ma ei ole kindel, et Ukraina opositsioonil on käepärast professionaalsed snaipriüksused, kellel muuseas ei ole mingi probleem tulistada oma inimesi.
          Ning viimane. Modus operandi ei harmoneeru eriti Ukraina poliitikutega, küll aga Nõukogude eriteenistustega, mille traditsioonid on au sees ka praegusel Venemaal. Mingilgi määral ei taha ma idealiseerida kõiki rahutustes osalejaid. Maidani seltskond oli väga erisugune ning Paremsektor, keda ma juba korra varem olen maininud, koosneb üsnagi vägivaldsetest ja halvastikasvatatud inimestest (vt nt ühe nende liidri jutuajamist prokuratuuris pärast seda, kui Maidani revolutsioon võitis). Siiski kahtlen väga, et sellised tüübid võiksid olla needsamad külmaverelised mõrtsukad, kelle kõnet ma analüüsisin.

P.S. On veel üks väga häiriv asjaolu, mis seostub Paeti ja Ashtoni jutuajamise avalikustamisega. Nad mainivad mitu korda oma ühist tuttavat Olgat, kelle isikut on äärmiselt kerge tuvastada (mul kulus selleks google'is üks hiireklõps). Tema julgeolek on nüüd tõsiselt kompromiteeritud. Kui me vaimustume WikiLeaks'idest ja Snowdeni tegevusest, ei mõtle me sellele, et need seavad paljude inimeste elu ohtu. Ja ausalt öeldes ei olnud ka mina eriti nendest häiritud. Mis mul teiste riikide salaagentidest? Ent kui minu riigi välisministri vestlus ausa, lugupeetud ja julge inimesega võib seda inimest ohustada, tunnen ma ennast tugevalt puudutatuna.

UPD. Olga Bogomolets (jah, see on see isik, keda on kerge tuvastada Paeti ja Ashtoni vestluse järgi) võttis sõna ja korrigeeris oluliselt avaldatud seisukohti. Delfi omakorda tõlgib Telegraphist: "Ta ütles, et on palunud Maidanil toime pandud tapmiste kohta täielikku kohtuekspertiisi eeluurimist. "Keegi, kes lihtsalt ravib ohvrite haavu, ei saa lihtsalt otsustada, mis tüüpi relvi kasutati. Loodan, et rahvusvahelised eksperdid ja Ukraina uurijad määravad kindlaks, millist tüüpi relvi kasutati, kes oli seotud tapmistega ja kuidas seda tehti. Mul puuduvad andmed, et midagi tõestada."
Bogomoletsi sõnul ei jaga ta Paeti väidet, et Maidani veresauna taga oli opositsioon. "Midagi sellist saaksin ma öelda vaid faktide põhjal," ütles ta. "Ei ole õige ja ei ole korrektne nii teha. Tuleb põhineda faktidele.""
        Viimase väite järgi võib oletada, et Bogomolets luges neid asju vene allikatest, mis tõlgendasid Paeti sõnu tendentslikult.

UPD 6.03. Kirjutasin, et "erinevalt Paetist ei kiirustanud keegi snaipritest kinnitama lindistuse autentsust". Selgus, et eksisin ja Youtube'is on intervjuu väidetava üksusekomandöriga, kelle kutsung on Miron. Ta tunnistab lindistuse autentsust, ehkki see olevat monteering (нарезка). Kuna tema suu on intervjuu ajal kaetud, ei saa ma kindlalt väita, et tegu on sama häälega, mis eelmisel lindistusel. Kuid intonatsioonid on väga sarnased ja teatud erinevusi võiks seletada sellega, et katusel oli ta juhtpositsioonil, tundes end kindlana, intervjuu ajal aga tunneb end selgelt ebamugavalt. Ning ma jään oma väite juurde, et tegemist on inimesega, kelle emakeel on vene keel ja kes ei ole üles kasvanud Ukrainas või Lõuna-Venemaal.
        Ta väidab, et nemad ei ole üldse inimesi sel päeval lasknud ja mingisuguseid muid snaipreid ta ei näinud, ehkki väidab, et teine grupp töötas Gruševskõi tänaval. Siin tekib mul probleem, kuna esimesest lindistustest võiks aru saada, et nad töötavad just Gruševskõi tänaval, vähemalt sinna nad liiguvad. Mitu selliseid gruppe kokku oli, ta ei öelnud ja sellist küsimust talle ei esitatud. Küll aga küsiti mitu korda, et kui nemad ei tulistanud, kes võis siis seda teha. Vastused erinevad. Intervjuu keskosas (9.-10. min) teeb ta oletuse, et need võisid olla teise riigi kodanikud. Lõpupoole ütleb ta aga, et tegu ei ole üldse snaipritulega ja arvatavasti tulistati neid üldse mitte katuselt, vaid maa pealt. See väide vajab täpsustust, kuna kohalviibinute veendumuse järgi tehti vähemalt osa laske nimelt hotell "Ukraina" katuselt, mida pidi kontrollima just nimelt see üksus, kuhu kuulub Miron, kes väitis, et mingisuguseid muid relvastatud inimesi seal ei olnud. Aga kui lähtuda sellest, et tulistati maa pealt, siis see kummutab rohkemgi veel oletuse, nagu oleksid snaiprid olnud opositsioonimeelsed, kuna ohvrite ees olid vaid valitsusüksused.

       Tänasel pressikonverentsil teatas Venemaa president Vladimir Putin nii mõndagi huvitavat. Ma tahan peatuda vaid kahel punktil.

1. Venemaa vägesid Ukrainas pole ja "vajadus väed viia Ukraina territooriumile puudub, ehkki selline võimalus on olemas".
    Sellele iseenesest mõistatuslikule avaldusele lisas Putin veel kummalisema tiraadi: "Kuulake tähelepanelikult. Ma tahan, et te saaksite minust üheselt (однозначно) aru, et kui me võtame sellise otsuse vastu, siis vaid Ukraina kodanike kaitseks. Ja las siis keegi sõjaväelastest katsub tulistada oma inimesi, kelle taga me hakkame seisma, mitte ees, vaid taga. Las proovivad tulistada naisi ja lapsi! Ja ma vaatan neid, kes annavad Ukrainas sellise käsu".
    Ei ole mõtet ega vajadust arutleda, mil määral vastab see kõik tegelikkusele, juhin tähelepanu vaid sellisele pisiasjale, et Duuma andis Putinile mandaadi vägede sisseviimisele Ukraina territooriumile eesmärgiga kaitsta sealseid Venemaa kodanikke. Ja mitte keegi ei andnud talle mingit alust kaitsta Ukraina kodanikke, keda oma sõjavägi loomulikult ei ohusta.

2. "Küsimus Krimmi ühendamisest Venemaa territooriumiga ei ole päevakorral," teatas Putin. Eile veel oli, ja Duuma hakkas kiires korras menetlema seaduseelnõu № 462741-6, mille eesmärk on lihtsustada uute territooriumide liitumist Vene Föderatsiooniga. Vaatlejate meelest on seejuures silmas peetud ennekõike just Krimmi.

Mida see tähendab? Osa vaatlejaid on valmis teha optimistlikke järeldusi vaimus, et Putin tuli mõistusele jne. Ma arvan, et mõistus selle sõna otseses tähenduses ei puutu siin üldse asjase. Küll aga kavalus. Putini sihilikult vastuolulistel ja segastel avaldustel on lihtne eesmärk: külvata segadust enne EL erakorralist tippkohtumist Ukraina teemadel. Ühemõtteline agressioon Ukrainas on sundinud isegi Prantsusmaa ja Saksamaa esindajaid tegema teravatoonilisi avaldusi. Putin aga tahab jätta võimaluse tõlgenduseks, et asi pole veel sugugi nii selge.

        Eerik-Niiles Krossilt väga hea ja täpne analüüs tänases PMs.  Tahtsin ise midagi sarnast kirjutada, aga Kross on siin pädevam autor. Olukord on tõsine, vajab energilisi ja kainelt läbimõeldud samme, vältides nii paanikat kui ka jaanalinnupoosi.
          Teine lugu on seotud Keskerakonnaga. Priit Kutseri seisukoht tema skandaalses postituses leidis edasiarenduse Edgar Savisaare avalduses. Keskerakonda on kahtlustatud selles, et nad ei tegutse Eesti, vaid hoopis naaberriigi (õigemini selle valitsejate) huvides. Teises kohas väljendab Kross, et Savisaar on kaotanud kontakti reaalsusega. Ei tea, kuidas on lood reaalsusega, kuid tundub, et kontakt Jedinajaga Rossijaga on Savisaarel endiselt hea.
        Ma arvan, et antud juhul ei saa me rahulduda arusaamaga, nagu oleks tegu vaid Kutseri või Savisaare isikliku arvamusega, ühiskonnal on  õigus nõuda Keskerakonnalt ametlikku seisukohta Venemaa agressiooni suhtes Ukrainas.

Kahjuks ise ei saa tulla (pean Tartus olema), aga toetan üritust kogu hingest.